enhanceritele, mis peatavad rakutsükli Vajalik peatada rakutsükkel, aeg parandada DNA kahjustused mitte sünteesida valku kahjustatud DNA pealt, et ei tekiks kasvajat tuumor supressor Kui DNA on nii kahjustatud, et pole võimalik parandada, seondub normaalne p53 nende geenide enhanceritele, mis käivitavad apoptoosi Muutunud p53 ei saa seonduda DNA-le, ei vii rakku apoptoosi - tugevasti kahjustatud geenid transkribeeritakse tekivad vähirakud Võimaldab: * määrata DNA nukleotiidset järjestust * tõsta ümber geene ühe liigi piires ja ühelt liigilt teisele * selgitada, millised geenid põhjustavad päriliku haiguse avaldumist jne. Sest geneetiline kood universaalne kehtib kõigile ühtviisi Probleemid: * GMO-d võivad olla kahjulikud loodusele ja inimesele pole teada, mis juhtub GMO-dega tulevikus: * mikroorganismid loodusesse tasakaal? epideemiad? * GMO toit
Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada"
Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etappina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel) * kontrollides, kuidas toimub primaarse transkripti splaising või mõni muu modifikatsioon (Kontroll RNA protsessingu tasemel) * kontrollides, milliseid tuumas toodetud mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees (kontroll RNA transpordi tasemel) * kontrollides, milliste tsütoplasmas leiduvate mRNA molekulide kaasabil toodetakse ribosoomides valke (kontroll translatsiooni tasemel)
lacZ, lacY, lacA (esimesed 2 vajalikud). Lac operon on indutseeritav, sest geenid avalduvad vaid laktoosi olemasolul. Kui induktorit rakus pole lacI (lac operoni regulaatorgeen) kodeerib repressorvalgu, mis on seondunud operaatoriga ja operoni transkriptsioon on alla surutud. Allolaktoosi seondumine repressoriga põhjustab repressori dissots. operaatorilt. 10. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? Prokarüootides transkribeeritakse üks polütsistoorne mRNA, mis hiljem transleeritakse mitmeks eri valguks. Eukrüootides transkribeeritakse monotsistroonne mRNA, millest hiljem sünteesi-takse 1 valk. 11. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni. Eukaryotes have several types of RNAP, characterized by the type of RNA they synthesize: · RNA polymerase I synthesizes a pre-rRNA 45S, which matures into 28S, 18S and 5
.. fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude 19. Taimerakk hüposmootses (hüpotoonilises) lahuses muutub turgesteatseks??? 20. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27
allikaid. 3. piRNA – osaleb transposoonide kaitsel 4. Antisenss-RNA – enamus surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid. Seondub mRNAle, moodustub dsRNA, mille lagundavad ensüümid. 5. CRISPR RNA – paljudel prokarüootidel, moodustavad RNA interferentsile sarnase süsteemi 6. lncRNA • • “Molekulaarbioloogia keskne dogma” • DNA ↔ RNA valk. Ehk DNAst transkribeeritakse RNA ja RNAst transleeritakse valku. Genoomist transkribeeritakse pre-mRNA, mida snoRNA ja snRNAde vahendusel splaissitakse ja protsessitakse, küpsest mRNA transleeritakse ribosoomide vahendusel valku, kus osaleb ka tRNA. • • lncRNAd (biogenees, funktsioonid) • lncRNAd võivad rakendada oma funktsiooni seostudes DNA või RNAga järjestusspetsiifiliselt või seostudes valkudega. Osad lncRNAd on prekursoriks
aitab tõsta transkribeerimise efektiivsust? DNA kromosoomides Tsentromeeri DNA: Lühikesed kordusjärjestused: 171 bp alfa-satelliit- DNA järjestused, 5000 kordust. Lisaks sellele veel palju teisi kordusjärjestusi Telomeeri DNA: 6-8 bp pikkused kordusjärjestused Ensüüm telomeraas Tagab kromosoomi pikkuse säilimise, kaitseb degradeerumise eest Kromatiin Kromatiin: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkribeeritakse) 90% inaktiivne 1. Eukromatiin: Seal paiknevad aktiised geenid Ei ole väga tihedalt pakitud 1. Heterokromatiin: Tugevasti kondenseerunud Peamiselt kõrgkordus DNA Tuuma ümbruse lähedal Nt: X-inaktivatsioon Kromosoomivalgud 1. Histoonid: Struktuurivalgud aluselised Neutraalse pH juures positiivse laenguga (20-30% arginiini ja lüsiini)
PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa. Kõigepealt asetab RNA primaas RNA praimeri ning DNA pol III jätkab järjestuse kodeerimist nii mitu korda seejärel DNA Pol I asendab praimerid ja DNA ligaas ühendab fragmendid. Transkriptsioon- RNA tegemine DNAlt. Selles osalevad DNA, Tfid, RNA polümeraas ja ATP. Transkriptsiooniks on vaja DNA lõiku, mis koosneb osadest ( transkriptsiooni ühik ehk ala mida transkribeeritakse, sellest ülavoolu asub TATAbox ja enhanser). Edukaks transkriptsiooniks on vaja mõndasid TF´eid. Suurim TFIID sisaldades omakorda TBP (tata binding protein) mille kaudu kogu kompleks istub DNA transkriptsiooni initsiatsiooni saidile kasutadeski selleks TATAboxi. Seejärel lisanduvad teised TF, eeskätt TFIIB luues võimaluse POLII seondumiseks, mis omakorda aktiveeritakse TFIIF poolt- moodustub preinitsiatsiooni kompleks. Sellele seondub TFIIE luues võimaluse TFIIH seondumiseks.
keskused Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse Epigeneetika reguleerib geenide ekspressiooni MicroRNA MicroRNA-d reguleerivad geenide ekspressiooni • MicroRNA (miRNA) molekulid on väikesed üheahelalised RNA molekulid, mis võivad seonduda mRNA- ga ja neid inhibeerida. • miRNA geenid transkribeeritakse RNA molekuliks, mis moodustavad nõelapea struktuure. • Võivad lagundada mRNA-d või blokeerida nende translatsiooni. MicroRNA inhibeerivad geenide ekspressiooni
• Operon on genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. • Operaator on struktuurigeenide avaldumist kontrolliv operoni osa. • Polütsistroonne RNA on opeonilt sünteesitud RNA-molekul. • Promootor on nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni. • Transkriptsiooni ühik on DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks. • enhancer on lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi. Enhancer alade tuvastamiseks kasutatakse linker–skaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. • Transkriptsiooni faktor on valk, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides see läbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Sellises vormis suudab ta ära tunda ja seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit. DNA matriitsahel, mis on +1 ja terminaatori vahel transkribeeritakse RNA'sse, mis siis transleeritakse valku. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks (suletud). DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal (+1). RNA-polümeraas transkribeerib DNA'd (- alaühik initsieerib sünteesi), kuid toodab umbes 10 "värdjalikku" (lühike, mitteproduktiivne) transkripti. Need transkriptid ei saa polümeraasist väljuda, kuna väljapääs on blokeeritud -faktoriga. Lõpuks -faktor dissotseerub holoensüümist ja järgenb elongatsioon.
tekib tihedam DNA struktuur. negatiivne spiralisatsioon - kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur Eukarüootne DNA on pakitud kromosoomidesse. Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis. Genoom on organismi kõigi kromosoomide DNA. Eukarütoosed genoomid: Reeglina suur genoom. Umbes 98% genoomist ei kodeeri valkudeks. Kuid osa sellest transkribeeritakse RNA-ks. Vahel nimetatakse “rämps“ DNAks. Inimese genoomne DNA on 3x109 aluspaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust
Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima, millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb. *Test „Sõnad ja laused“ – mõõdab 16-30 kuu vanuste laste ekspressiivset kõnet. Lapsevanemale antakse 629 sõna ja tal tuleb märkida, milliseid laps kasutab. *Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased edusammud. *Transkribeerimine – lapse jutt lapsevanemate ja leiste lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas *Nimetada asju, mida laps *Rääkida lapsega asjadest, näeb ja saab katsuda. mida laps parajasti ei näe. *Rääkida lapsega *Küsida lapselt päeva arusaadavalt kohta, et ta ise pikalt hoidekeeles
ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja süsivesikutest · ümbrise küljes võivad olla ankurmolekulid e. antiretseptorid, mis on valgulise ehitusega · ümbris ja kapsiid kaitsevad nukleiinhapet välismõjude eest · geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse viirusvalkude sünteesiks · nukleiinhappes 3 tüüpi geene: 1. replikatsiooni ülesandeks pärilikkusaine paljundamine 2. regulatoori kontrollivad peremeesraku ainevahetust 3. struktuuri vastutavad (kapsiidi) valkude tootmise eest Viiruse genoom Viiruses korraga ainult üks nukleiinhape. DNA-d võib olla 1 molekul, RNA-d lõputult.
Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene A- replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise (replikatsiooni) B- regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustavad viiruse paljunemist. C- struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustamise. Nendelt geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse ribosoomide poolt viirusvalkude sünteesiks. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud a- replikatsioonivalkudeks, b-regulaatorvalkudeks ja c-struktuurvalkudeks. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tihenda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kaspsiidiks. Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega
met8 Beadle ja Tatum tulid välja hüpoteesiga: "ÜKS GEENÜKS ENSÜÜM" Varsti siiski selgus, et 1. Igat reakstsiooni kontrollib sageli rohkem kui üks geen (mitmeahelalised polüpeptiidid) 2. Mitmed rajad on harulised "Üks geen üks ensüüm" "üks geen üks polüpeptiid" Praegu: Üks geen võib anda rohkem kui ühe polüpeptiidi Alternatiivne splaissing on koespetsiifiline. Paljud geenid transkribeeritakse RNAsse kuid nende järgi ei moodustu valku ( rRNA, tRNA, snRNA). See on oluline geenide regulatsioonis ontogeneesis Ka mittekodeeriv DNA reguleerib geenide ekspressiooni Pärilikud haigused inimesel seotud ensüümide puuduse või madala aktiivsusega Sageli pleiotroopne efekt fenotüüp võib olla patsientidel erinev: Fenüülketonuuria (PKA) I tüüpi Albinism TaySachs'i tõbi Fenüülketonuuria
2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon Induktor keemiline aine (võib tulla ka keskkonnast), mis initseerib tarnskriptsiooni Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile Operoni organisatsioon ja induktsioon E. coli lac operon: E. coli glükoosi metabolismi geenid ekspresseeritud pidevalt Alternatiivsete suhkrute metabolismi rada ekspresseeritud spetsiifiliselt (näit. Laktoos)
); 5) eesmärgid ja väljakutsed (Ibid.) (Millised eesmärgid ja ootused olid Sul mentorlusprogrammi osas? Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?) 6) teadmiste vahetamine (Ibid.) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode
mitut geneetiliselt identset kromosoomikoopiat, kuna replikatsiooniks kuluv aeg (40 min) on pikem jagunemis- ehk generatsiooniajast (20-30 min) DNA ei ole liitunud valkudega (histoonid jt valgud)!!! DNA ei sisalda INTRONEID!!! Replikatsioon toimub kahes suunas, algab oriC punktist. - Algus vaid ühest replikatsiooni alguspunktist oriC . - Samaaegselt toimuvad mitmed replikatsioonid. - Replikatsioon ja transkriptsioon tunduvalt kiiremad: kiirus ~300 nukleotiidi /s. Transkribeeritakse ja transleeritakse palju geene korraga. Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad üheaegselt ning samaaegselt mRNA degradatsiooniga 8. Kirjelda bakterite paljunemise võimalusi? - Bakterite paljunemine toimub peamiselt pooldumise teel, kuigi on olemas ka midagi sugulise paljunemise sarnast. Plasmiidid -- muutuvad episoomideks, kui ühinevad bakteri-DNA-ga. Transposoonid ehk "hüppavad" DNA lõigud -- transpositsioon on protsess, mille käigus liikuvad DNA fragmendid sisenevad
C-ga. Initsiatsioon eukarüootidel: siin osalevad teatavad promootorpiirkonna elemendid, kuhu seonduvad transkriptsioonifaktorid ja mis osalevad ka regulatsioonil. Promootori elemendid: TATA, CAAT ja GC box'id. Peale transkriptsioonifaktorite seondumist promootorile, millest tähtsaim on TATA-box'i seonduv valk TFIID ehk TATA-seonduv valk, seondub trans- faktoritele omakorda RNA polümeraas ja initsieerib RNA sünteesi. Milline RNA polümeraas tööle hakkab, sõltub sellest, mida transkribeeritakse. ,,Enhancer" võimendavad järjestused, mis stimuleerivad transkriptsiooni ja mida vajatakse geeni maksimaalseks transkriptsiooniks. Initsiatsiooni lõpuks moodustavad trans-faktorid, TATA-box, ,,enhancer" seondunud valk ja RNA polümeraas koos transkriptsiooni initsiatsiooni kompleksi. 3. Sigma faktori () kuulumine RNA polümeraasi koosseisu võimaldab RNA polümeraasil spetsiifiliselt ,,ära tunda" ja seonduda promootoralale. Bakterirakus on mitmeid erinevaid
· pH regulatsiooniks · toitainete sisenemiseks rakku 13. Mis on kanalivalkude reguleerituse põhjusteks? Membraani potentsiaali muutumine, seostumine mitmete keemiliste ühenditega 14. Nimeta kaks protsessi, kus produtseeritakse ATPd Fotosüntees, hingamine 15. Mis on rakutsükkel? Ulatuslik DNA lahti- ja kokkupakkimine 16. Mis on C-väärtus? DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (~107-1011 bp) 17. Mida tähendab geenide segmenteeritus? Eksonite (transkribeeritakse RNA kujule) ja intronite (lõigatakse splaissingu tulemusel välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses?
polümeraasid, transkriptsiooni faktorid; Ribosomaalsed valgud, translatsiooni faktorid, ah- tRNA süntetaasid; Samuti mõned tsütokroomid, NADH, ATPaasid. mtDNA geenid transkribeeritaks mõlemalt ahelalt. Mitokondriaalse DNA transkriptsioon: mRNA sünteesitakse ja ka transleeritakse mitokondris. Geeni produktid, mis moodustuvad tuumageenide poolt, moodustuvad tsütoplasmas ja transporditakse sealt mitokondritesse. Imetajatel ja selgroogsetel loomadel mtDNA transkribeeritakse ühe molekulina (polütsistroonne RNA) ja seejärel moodustatakse alles sellest mRNA, rRNA ja kõik tRNAd. tRNA geenid vahelduvad teiste geenidega ja töötavad kui transkriptsiooni signaali terminaatorid. Taimedel ja seentel on mtDNA märksa suurem: tRNA ei eralda geene; Mittekodeerivad järjestused geenide vahel; Transkriptsiooni ei termineeri tRNA geenid; Esinevad intronid, mida imetajatel ei ole mtDNAs; Transkriptsioon monotsistroonne (sama mis geen). mtDNA genoomi translatsioon:
on aktiivsed ka eraldivõetutena). Samas on teada, et virionides asuvad kõik mRNA sünteesi ensüümid "core" struktuuri kindlates kohtades (five-fold telje läheduses, seega on virionis kokku 12 sellist kompleksi) ja seepärast on kõik mRNA sünteesi reaktsioonid koordineeritud: nt. toimub capeerimine juba siis, kui sünteesitav transkript on alles 2-15 b pikkune. mRNAd väljuvad kapsiidist 2 valgust koosnevates "ogades" paiknevate P1-kanalite kaudu. Transkribeeritakse kõik 10 segmenti, erinevate mRNAde sünteesi proportsioonid on ligikaudu pöördvõrdelised vastavate segmentide pikkustele. Seetõttu arvatakse, et kõik segmendid transkribeeritakse teineteisest sõltumatult. Tõenäoliselt teostab transkriptsiooni paigalseisev transkriptsioonikompleks (st. RNA liigub läbi transkriptaasi). Transkriptaasi aktiveerimine Reoviiruse virionid ei ole võimelised mRNAde sünteesiks, vaid ainult abortatiivseks transkriptsiooniks (ja capeerimiseks)
Peamiselt levivad respiratoorselt või fekaaloraalselt, loomreservuaare ei paista olevat. Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa. Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on lineaarne, kaheahelaline, kummaski 5’ otsas kovalentselt terminaalne proteiin. Geene transkribeeritakse mõlemalt DNA ahelalt mõlemas suunas replikatsioonitsükli erinevatel aegadel, seotud funktsiooniga geenid klastrites. Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks. Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud
tasand. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas, mis peab transkriptsiooni alustamiseks seostuma vastava geeni algusosaga. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. Iga aminohappe jaoks on olemas kindla koostisega tRNA. Transkriptsioon on esimene samm, mis on geenide avaldumise peamiseks regulatsiooni tasemeks. DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks, nimetatakse transkriptsiooni ühikuks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. Kui geen, mida transkribeeritakse, kodeerib valku, on transkriptsiooni tulemuseks informatsiooni-RNA (inglise k messenger RNA) ehk mRNA, mida kasutatakse seejärel valgu sünteesiks, tuntud ka translatsiooni nime all. Alternatiivselt võib transkribeeritud geen kodeerida ribosomaalset RNA-d (rRNA) või transpordi RNA-d (tRNA), mis on mõlemad vastavalt
1 Mis on operon? Operon – transkriptsiooni ühikud, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. Need kodeerivad valke kas ühiskoos või järjestikus. Need on ühendatud kas ühe või mitme promootoriga, mis laseb neid paremini reguleerida. Operon algab ja lõpeb regulatoor- aladega (promootor ja terminaator). Lisaks igas ühikus võib esineda oma promootor/terminaator. Operoni kuuluvad geenid transkribeeritakse koos ühtse mRNA ahelana ning transleeritakse sellisena ka tsütoplasmas. Geenide operoni paigutumise eesmärk on vastavalt vajadusele kas nende koos avaldumine või kõigi nende ekspressiooni täielik üheaegne mahasurumine. 7.2 Kirjeldage lühidalt laktoosi operoni toimimist. Lac operon kodeerib laktoosi metabolismi geene. Koosneb promootorist, operaatorist ja terminaatoris
Sigma faktor () on prokarüootne transkriptsiooni initsiatsiooni faktor, mis võimaldab spetsiifilise RNA polümeraasi spetsiifilist seondumist geeni promootoriga. Erinevad sigma faktorid aktiveeritakse vastuseks erinevatele keskkonna tingimustele. Iga RNA polümeraas sisaldab täpselt ühte sigma- faktorit. Operon on geneetilise materjali funktsionaalne ühik, mis koosneb kimbust geenidest, mis on kõik allutatud ühele regulatoorsele signaalile või promootorile. Geenid transkribeeritakse koos mRNA ahelasse. Mediaatorkompleks moodustab molekulaarse silla aktivatsioonidomäänide ja RNAPolII vahel. Mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsatsiooni kompleksi kokkupanekut Inteiin on valgu segment, mis on võimeline iseennast välja lõikama ja järele jäänud valguosade vahele sünteesima peptiidsideme. RNAPolI-sõltuv initsiatsioon. Initsiatsiooniks absoluutselt vajalik on core element (ulatub -40bp kuni +5bp)
on tihti klasterdatud n.n HOX geenid (tandeemne duplikatsioon), Funktsionaalselt seotud geenid paiknevad tavaliselt hajutatult erinevates kromosoomides. Kattuvad geenid ja polütsistroonsed geenid: Mõned eukarüootsed geenid (DNA reparatsioon) on transkribeeritud mõlemalt ahelalt s.t. neil on bidirektsionaalne orientatsioon. Mõned geenid on osaliselt kattuvad (HLA). Mõned geenid (snoRNA) võivad paikneda teiste geenide (ribosoomivalkude geenid) intronites. Mõned inimgeenid (rRNA, insuliin) transkribeeritakse polütsistroonsetena (multigeensetena). 16. Geeniperekonnad. Klassifikatsioon geeniperekondadesse toimub DNA järjestuse homoloogia alusel: Paljud polüpeptiidide ja ka mittekodeeriva RNA geenid koonduvad DNA järjestusel põhinevatesse geeniperekondadesse, mis omavad suurt perekonnasisest järjestushomoloogiat. Paljud perekonna liikmed võivad olla mittefunktsionaalsed s.t. pseudogeenid ja geenide fragmendid. Klassikalised
6. Terminatsiooni signaal tuleb DNAlt , selle tulemusel moodustub RNA juuksenõela struktuur, mis destabiliseerib polümeraasi hoidmist RNA küljest. Bakterites on ainult ühte tüüpi RNA polümeraasi, selle poolt sünteesitakse kõik RNA tüübid. 38. Transkriptsiooni suunad bakteri kromosoomi lühikeses piirkonnas 1. Transkriptsioon võib toimuda mõlemalt ahelalt, aga erinevas suunas. 2. Osad bakterite geenid transkribeeritakse ühelt DNA ahelalt, teised teiselt ahelalt. 3. Transkriptsiooni suund on määratud promootor piirkonnaga iga geeni alguses. 39. Eukarüootide RNA polümeraasid. RNA polümeraas I – transkribeerib 5, 8S, 18S ja 28S rRNA geene RNA polümeraas II – transkribeerib kõiki valke kodeerivaid geene, aga lisaks ka snoRNA, miRNA, siRNA, lncRNA ja enamust snRNA geene RNA polümeraas III – transkribeerib tRNA, 5S rRNA, mõnesid snRNA ja teiste
99,9% fotosünteesist. ATP hüdrolüüs on tavalisim energiaallikas bioloogilistes süsteemides. GEEN, GENOOM JA KROMOSOOM 1. Prokarüootse geeni struktuur. Ei sisalda introneid. Operon. Prokarüootidel geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. Teisiti öeldes on geenid ja transkriptsiooniühikud prokarüootides tihtipeale üksteisest eristatavad. 2. Prokrüootsed kromosoomid. Rõngaskromosoomid. Struktuur üks replikatsiooni alguspunkt, geenid organiseeritud operonidesse, suurus 160 000-12 200 000 aluspaari, pakituse tasemed tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond, kromosoom on superkeerdunud ning assotsieeritud polüamiinide ja madalmolekulaarsete aluseliste
Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav. Tegelikult "sada" hääldub [sata]. Mõni inimene hääldab t vokaalide vahel heliliselt, mõni mitte, aga see ei muuda sõna tähendust. St eesti keeles ei ole d ja t erinevad foneemid, vaid on allofoonid. Võib küll leida sõnapaare, nagu "lagi" ja "laki", kus kirjapildi järgi tundub, et g ja k (või d ja t) on erinevad foneemid (eristavad ju sõnade tähendusi), aga tegelik vastandus on üksikklusiil vs. geminaatklusiil, st transkribeeritakse [laki] ja [lakki] vastavalt. 3. Silbistruktuuri erinevad esitusviisid · Moorade abil Silbi algus pole kunagi omaette mooraga seotud, aga tuum on alati mooraga seotud, kooda võib olla mooraga seotud. Kui kooda on omaette mooraga seotud, siis on raske silp. Raske silp on 2-mooraline. Kerge silp on 1-mooraline. 4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal) Moora pikkus: · 2 moorat = pikk + raske silp · 1 moora = lühike + kerge silp
19. Mittekodeerivad RNA-d geeniekspressiooni regulatsioonis * RNA interferents (RNAi) eukarüootides RNA interferents e. RNA häiring e. RNAi eukarüootides Üheahelalised interfereerivad RNA-d moodustuvad kaheahelaliselt RNAlt (20-30 nukleotiidi). Nad paarduvad sihtmärk RNAle ja võivad nii põhjustad mitmeid kahjustusi: 1. lõikavad, 2. represseerivad translatsiooni ja sihtmärk RNA destruktsiooni, 3. moodustavad heterokromatiinseid alasid DNAl, millelt sihtmärk RNA transkribeeritakse. Siia klassi kuuluvad: mikroRNA-d (miRNA-d), väiksed segavad RNA-d (siRNA-d) ja piwi-seoselised RNA-d (piRNA-d). Kõik nad on lühikesed, algselt kaheahelalised, seostuvad RNA-le ja vähendavad geeniekspressiooni. * miRNA-d miRNA-d reguleerivad mRNA translatsiooni ja stabiilsust miRNA-de protsessing ja toime. miRNA-sid sünteesitakse RNA polümeraas II poolt, lisatakse cap-struktuur ja polüadenüleeritakse. Prekursor miRNA moodustab endaga kaheahelalise struktuuri. Tuumas kärbitakse
Mikroobiraku tsütoplas mas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsamateks tsütoplas mas sisalduvateks organellideks on kohelda matult ribosoo mid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoo mide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks m RNA m olekul võib saada transleeritud mitmete ribosoo mide poolt sa maaegselt, m ille tule musena tekib polüribosoo m ehk polüsoo m. Nii on või malik , et üht ge eni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA m olekulidesse. Nii on v õi malik , et üht ge eni DNAs transkribeeritakse sa maaegselt paljudesse RNA m olekulidesse. Se e on seotud vajaduse ga ellu jääda kiiresti muutuvais tingi mustes, näiteks joogivett suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattudes. Olenevalt bakterite liigist v õivad mikroobirahu tsütoplasmas leiduda mitm esuguseid spetsiaalsed struktuurid, näiteks fotosünteesivatel bakteritel esinevad C O 2 fikseerimiseks lamellid
asendatakse pikeneva DNA ahelaga. Fragmendid ühendatakse DNA ligaasi poolt. 7. Kuidas tekkisid pseudogeenid? Pseudogeen- funktsionaalse geeniga homoloogiline järjestus, mida ei transkribeerita. Evolutsiooni käigus on lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi (genetic drift) tulemusena rida muutusi, mis translatsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 8. Missugused molekulaarsed mehanismid tagavad selle, et inimese genoomi 30,000-40,000 geeni kodeerivad 100,000 ndeid erinevaid valke? Alternatiivne splaissing kui tava-arusaama järgi kleebitakse küpse RNA saamiseks eksonid lihtsalt kokku, siis alternatiivse splaissingu käigus kasutab rakk erinevaid eksonite kombinatsioone, et teha erinevaid küpseid
Üks seob transporditava aminohappe kovalentselt terminaalse adenosüüljäägiga, teise otsa kolm nukleotiidi (antikoodon) seostuvad komplementaarselt mRNA tripletiga. 7 mRNA maatrits-RNA. Vahendab valku kodeerivat informatsiooni genoomselt DNA-lt valgu sünteesisaiti. DNA kaksikspiraal hargneb, eksponeeritav DNA lõik (geen) toimib matriitsina (template), millelt transkribeeritakse mRNA. Modimise tagajärjel saab see tuumast väljuda, misjärel toimub valgu süntees. rRNA ribosoomne RNA. Ribosoomne RNA on valgu sünteesisaidiks. Ta seostub mRNA molekuli ühte otsa, liigub geneetilist koodi lugedes kuni mRNA teise otsani. rRNA kaudu toimivad ravimid Toimivad bakteri RNA molekulidele, mõjutades translatsiooni. Aminoglükosiidid (gentamütsiin, kanamütsiin, neomütsiin) toime seisneb
Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. Allikad erinevat tähestikku kasutavas keeles 14 Teistsugust tähestikku (vene, araabia, hiina...) teksti ei tooda. Kirje transkribeeritakse ladina tähestikku, pealkirjale võib lisada sulgudes tõlke (kui seda peetakse vajalikuks) ning kirje lõpus tuuakse ära allika keel. Rostovtsev, N. N. (1983). Otserki po istorii metodov prepodavanija risunka. Moskva: Izobrazitelnoje iskusstvo. (vene keeles). 15 LISA Tiitellehe kujundus Tallinna Ülikool Kunstide instituut
ribosoomilt koos ribosoomi alamüksuste ja mRNA-ga. 21. Geeniekspressiooni (geeni avaldumise) regulatsioon Ühe organismi erinevad rakud sisaldavad samu geene, kuid nende diferentseerumine on tingitud geenide valikulisest ekspressioonist. See tähendab et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Rakk võib aktiivsete valkude tootmist kontrollida näiteks kontrollides a)kui sageli ja millal vastavat geeni transkribeeritakse b)kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising, c)milliseid tuumas loodud mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse jt. 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks? Molekulaarbioloogia põhidogma on selgitus geneetilise info edasikandumisest. Lihtsustatult öeldakese, et DNA pealt sünteesitakse RNA ja RNA pealt sünteesitakse valgud, st kui info on juba valku kodeeritud, ei saa seda sealt enam välja. See on aga üle lihtsustatud.
Xist RNA – osaleb emasloomade X kromosoomi ühe koopia inaktiveerimises Kolm viisi kuidas RNA interferents muudab geeniekspressiooni eukarüootides Siia klassi kuuluvad: mikroRNA-d (miRNA-d), väiksed segavad RNA-d (siRNA-d) ja piwi- seoselised RNA-d (piRNA-d). Kõik nad on lühikesed, algselt kaheahelalised, seostuvad RNA- le ja vähendavad geeniekspressiooni: Lagundavad RNA millele seostunud Aeglustavad translatsiooni ja hävitavad RNA Moodustavad heterokromatiini DNA-st millest RNA transkribeeritakse miRNA-d reguleerivad mRNA translatsiooni ja stabiilsust. miRNA-sid sünteesitakse RNA polümeraas II poolt, lisatakse cap-struktuur ja polüadenüleeritakse, toimub lõikamine dicer ensüümi abil ning seondub valguga tekib RISC- kompleks (ingl-k. RNA-induced scilencing complex), kuhu kuulub ka Argonaut. RISC kompleks represseerib translatsiooni või lagundab mRNA RNA interferents, mille kutsuvad esile siRNA-d (mRNA lagundamine või heterokromatiniseerumine).siRNA-d (ingl.k
Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoomide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks mRNA molekul võib saada transleeritud mitmete ribosoomide poolt samaaegselt, mille tulemusena tekib polüribosoom ehk polüsoom. Nii on võimalik, et üht geeni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA molekulidesse. See on seotud vajadusega ellu jääda kiiresti muutuvais tingimustes, näiteks joogiveest suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattudes. Olenevalt bakterite liigist võivad mikroobiraku tsütoplasmas leiduda mitmesugused spetsiaalsed struktuurid, näit. fotosünteesivatel bakteritel esinevad CO 2 fikseerimiseks lamellid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud
Kui replikatsioon ja transkriptsioon toimuvad vastassuunaliselt, on replikatsioonikahvli liikumine tugevasti pidurdatud ning ka sel juhul toimub RNA polümeraasi kõrvaldamine DNA ahelalt. Lisaks, kui replikatsioon ja transkriptsioon toimuvad vastassuunaliselet ning replikatsioon toimub operoni lõpust promootori suunas, on transkriptsioon inhibeeritud kogu selle aja vältel, mis kulub operoni replitseerumiseks. Seega on geenide avaldumise seisukohalt väga oluline, kas neid transkribeeritakse replikatsioonikahvli liikumisega samas suunas või sellele vastu. > 90% geenidest paiknevadki E. coli kromosoomis nii, et nende transkriptsioonisuund ühtib replikatsioonisuunaga. Eriti kehtib see geenide kohta, mille avaldumine on oluline rakkude kiire kasvu korral. Geenid, mille transkriptsioon toimub harva või neid transkribeeritakse kehvades kasvutingimustes, on kromosoomis juhuslikult orienteeritud. 28. Milliste mehhanismide abil jätkub DNA replikatsioon siis, kui DNA replikatsiooni
Lisaks võimaldavad mitteviiruslikud vektorid transportida suuremat kogust pärislikkusainet. Mitteviiruslike vektorite populaarsust pärsib nende väiksem efektiivsus võrreldes viirusvektoritega CRISPR/Cas9 süsteemi bioloogiline funktsioon bakterites. On prokarüootide DNA-s esinevad lühikesed kordusjärjestused. CRISPR järjestustes asuvate viirustelt või plasmiididelt omandatud lõikude pealt transkribeeritakse sissetungiva võõr-DNA-ga komplementaarsed RNAlõigud, mille vahendusel prokarüoodi immuunsüsteem tunneb ära võõr-DNA ning lagundab selle. CRISPR järjestused mängivad olulist rolli bakterite kaitsesüsteemis ning annab aluse genoomi editeerimise tehnoloogiale CRISPR-Cas9 süsteem, mida kasutades on võimalik erinevatesse organismidesse sisse viia püsivaid geenimodifikatsioone.[ CRISPR/Cas on prokarüootide immuunsüsteemi osa, mis annab resistentsuse
ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides. Tuumake on väga väike neis rakkudes, kus elutegevus on väga aeglane (sünteesiprotsessid aeglased) kuid võib hõlmata kuni 25% tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on
rakkudes ning muutub ka ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides. Tuumake on väga väike neis rakkudes, kus elutegevus on väga aeglane (sünteesiprotsessid aeglased) kuid võib hõlmata kuni 25% tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr
molekulide arv kõik on lineaarsed molekul · seonduvad valgud mitmed histoonid ja teised valgud suures osa valkudest vabad · geenide arv 30 000-40 000 37 · geeni tihedus 1/90 kb 1/0.45 kb · korduselemendid suur hulk väga vähe · transkriptsioon enamik geenidest transkribeeritakse mitmete geenide transk- individuaalselt unikaalsetest promootoritelt riptsioon samalt promootorilt · intronid leiduvad enamikes geendes puuduvad · kodeeriv DNA 2% 93% VALGUD Ehitus. valgu näol on tegemist kõrgmoleklaarse ainega, mille koostisosadeks on aminohapped.
varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 28. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused
Vastava mRNA atakeeritavus RNaas III poolt sõltub int geeni transkriptsiooni terminatsioonist. int geeni transkriptsioon võib toimuda kahelt promootorilt: 1) Transkriptsioon promootorilt pI lõpeb terminaatoriga tI, mis kattub osaliselt järjestusega sib. Sellelt mRNA-lt sünteesitakse Int valk. 2) Transkriptsioon promootorilt pL, mis ei termineeru tänu N valgule (kuna transkribeeritakse ka N valgu geeni). Selle tulemusena transkribeeritakse sib järjestus, mis on atakeeritav RNaas III poolt. RNaas III poolt on lõigatavad näiteks sellised bakteriaalsed mRNA-d nagu RNA polümeraasi ja ' subühikuid kodeerivad mRNA-d ja PNPaasi mRNA. RNaasI/I* Eksoribonukleaasid RNaas II ja PNPaas degradeerivad mRNA molekule 3' otsast kuni nende 5' otsa lähedale. Järelejäänud 10 20 nt pikkuseid oligonukleotiide degradeerib tsütoplasmaatiline RNaas I või 15
liiguvad vastassuunades. 5. Ioonide transport ionofooride abil. Ionofoorideks nim ühendeid, mis seovad metalli-ioone ning transpordivad neid läbi membraani. Ionofoorid XIV NUKLEIINHAPETE KOMPONENDID JA EHITUS 1. Informatsiooni ülekanne rakus. Informatsioon, mis on kodeeritud DNA molekulis transkribeeritakse RNA molekuli. RNA molekuli järjestus loetakse ja transleeritakse aminohappejärjestuseks valkudes. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA 5 molekuli.
diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist, mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 258. Homeootilised geenid: Homeootilised geenid kui selektorgeenid vallandavad nende poolt kontrollitud geenide kaskaadse avaldumise ja sellega erinevate kehasegmentide arengu. Homeootilised geenid (nt. Ultrabithorax) avalduvad embrüo esiosa- tagaosa spetsiifilises piirkonnas, kõik homeootilised geenid (v.a. geen Dfd) transkribeeritakse samas suunas, homeootilistes geenides ei ole introneid. 259. Günandromorfid: 1 X-kromosoom on kadunud, edaspidi moodustus organismis kahete tüüpi rakud (XX ja X0 rakud), XX/X0-mosaiigid arenevad organismideks, kelle vasak kehapool on emasorganismi tunnustega (XX) ja parem kohapool on isasorganismi tunnustega (X0), iga rakk arendab välja oma sugulise fenotüübi sõltumatult teisest rakust, suguline mosaiik 260. Inimese genoom: 20 000- 25 000 struktuurgeeni, Inimgenoomi Organisatsioon e
splicing. Kodeerivaid piirkondi nim eksoniteks. Geeni otstes paiknevad mittekodeerivad DNA alad on vajalikud geeni transkriptsiooniks. 5' otsas on transkriptsiooni regulatsiooni piirkond, 3' otsas on järjestused mis on vajalikud mRNA modifitseerimiseks, samuti stop koodonid ja täiendavad regulaatorelemendid. Sageli on raske määrata, kus ühe geeni 3' ots lõpeb ja järgmise geeni 5' ots algab. Õpikute tekstis sageli geeni all mõistetakse ainult DNA kodeerivat piirkonda mis transkribeeritakse mRNA-ks. Erinevate ühe pre-mRNA splicing'u võimaluste esinemine teeb geeni defineerimise veel keerukamaks. Suurim inimese geen on düstrofiini (lihasrakkude valk) geen, sisaldab 2,4 milj aluspaari. Geenide arv genoomis Arabidopsis'el on ~20 000, inimesel 27000-32000. 1 Need arvud näitavad, et enamik DNA-st tuumas ei ole transkribeeritav (vastavat mRNA-d ei sünteesita)
ioonide tasakaalu hoidmiseks ning mao happelisuse hoidmiseks o Primaarne aktivne transport tekitab ioongradiendi o Sekundaarne aktiivne transport kasutab primaarse transpordi poolt loodud ioongradiendi energiat · Ionofooride vahendatud ioonide transport seovad ühendid ja transpordivad need läbi membraani · Ioonkanalite vahendatud ioonide transport Informatsiooni ülekanne rakus Informatsioon, mis on kodeeritud DNA molekulis, transkribeeritakse RNA kolekuli. RNA molekuli järjestus loetakse ja transleeritakse aminohappe järjestuseks valkudes. Nukleiinhapped ehk polünukleotiidid · Lämmastikalused o Pürimidiinid tsütosiin, uratsiil, tümiin o Puriinid adesiin, guaniin · Suhkrud o Riboos o Desoksüriboos · Fosfaat Nukleosiidid Koosnevad lämmastikalusest ja suhkrust, mis on omavahel seotud N-glükosiidsidemega. Võivad esineda syn- või anti-konformatsioonis
annaabi.ee 
