Puravikud Puravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik
Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6).
toimub kogu vereplasma läbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse ööpäevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. Öösel glomerulaarfiltratsioon neljandiku võrra väiksem. Esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Seda läbides toimuvad uriini koguses ja koostises suured muutused. Selle protsessi aluseks on torukeste süsteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid. 2) resorptsioon torukeste süsteemis imendub tagasi suurem osa primaaruriini filtreerunud ainetest. Eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainete (nt. glükoos) osas. Nad imenduvad tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaaridesse - seega verre. Aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk.
ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega
Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst ehk kihnist. ... Esimese järgu väänilised torukesed (proksimaalsed). Järgneb Henle ling (?). Henle lingul on alanev ja ülenev säär. Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed): kogumistoru. Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit nefronit kummaski neerus. Sisesekretoossed funtksioonid: a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide teket
välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik karedapinnaline: membraanidest torukeste valkude süntees ribosoomides, süsteem, sünteesitud valkude kogumine täidab suurema osa rakust, ja transport on ühendatud päristuumsete siledapinnaline: rakkude tuumamembraaniga, süsivesikute ja lipiidide süntees jaguneb kareda- ja ribosoomides, sünteesitud
kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20. Tuletael- Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud pidul kasvavaid seeni tuletael, ta moodustab iseloomulikke hobusekabjakujulisi mitmeaastasi viljakehi. Igal aastal kasvatab seen viljakeha alaküljele uue torukeste kihi kus asuvad eosed. Seetõttu on võimalik määrata seene viljakeha vanust ristlõigul näha olevatel torukeste kihtide arvu järgi. Siia kuulub ka väävlik kes on ühe aastane seen, s.t. ta moodustab igal aastal uued viljakehad. 21. Tanuseened- Omapärase välimusega on tanuseened, nende viljakeha tipp on kaetud limase tugevasti lõhnava ainega, et ligi meelitada kärbseid. 22. Seenemürgitused- Seened ohustavad inimese tervist seene mürgituste ,
verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, umbes 180 l ööpäevas, koostis: Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk. passiivne resorptsioon vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis. Kokku imendub tagasi 99% esmasuriinis olevast veest. Nõrgad alused ja happed, vee elektrolüütide tagasiimendumine. Teisene e. sekundaarne uriin see tekib kui vajalikud ained on tagasiimendunud. Umbes 1,5 l ööpäevas. Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes
Organellid Tsütoplasmavõrgustik membraanidest koosnev torukeste süsteem, mööda teda liiguvad ained. Siledapinnaline ER suhkrute ja rasve süntees, steroidhormoonide süntees, lihasrakkudes kaltsiumi varupaik. Karedapinnaline ER pinnal on ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Ribosoomid koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst. Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka
Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse. Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal
1) loomaraku organellide : tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes
Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraka viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi
pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a. sugurakkudes, kus neid on 23. Tsütoplasma. Rakuvaheaine. Koosneb veest ja selles lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Ülesandeks rakk üheks siduda, raku siseainevahetus. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplastiline retiikulum (ER). Erinevate suurustega torukeste ja tsisternikeste süsteem. Jaguneb kaheks: Karedapinnaline ER – kaetud ribosoomidega, seal toimub valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER – toimub sahhariide ja lipiidide süntees ja transport. Ribosoom. Kaheosaline – suurem ja väiksem alaüksus, mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNAst (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Ülesanne: valkude süntees
mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku. võrgustik torukeste süsteem raku ribosoomides, sees. Jaguneb kaheks: sünteesitud valkude karedapinnaline ja kogumine ja transport. siledapinnaline. SP: Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja
aktiinifilamentide omavaheline kattumine ning müosiinifilamentide seostumine Zliiniga. Kui aktiinifilamendid on üksteise suhtes liiga välja venitatud, ei ulatu müosiini pead aktiiniga kontakti looma. Ristisillakeste arvu langedes langeb ka lihase kontraktsioonijõud. Venitamist sellisel määral võib esineda hüpermobiilsete liigeste korral. Oluline on ka sarkoplasmaatilise retiikulumi ja T-torukeste funktsioon - palju kaltsiumit suudetakse vabastada ning kui efektiivselt tagasi haarata, et lihas saaks kiirelt lõõgastuda. Jõuarendus sõltub ka sarkomeeri lühenemiskiirusest. Mida kiiremini sarkomeer lüheneb, seda rohkem kaotatakse jõus, kuna müosiini pead ei jõua kiiresti mööda libisevate aktiinifilamentide aktiivtsentritega piisavalt ristisillakesi luua. Isegi kui müosiini peal õnnestub kinnituda, jääb sabaosa
VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju
Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Suurte mütseelide korral on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. SÖÖGISEENED (KANDSEENED) Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. PÄRMSEENED
Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul imetakse õhk sisse rindmiku kahe esimese paari õhuavade kaudu Mesilaste närvisüsteem jaguneb kolmeks: kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma
Toituvad orgaanilisest ainest. Hallitusseened paljunevad eostega. Hallitusseened on tähtsad lagundajad looduses ja tekitavad huumust, mida saab ka inimene ära kasutada. 4. Pärmseened on looduses mullas, lihakviljadel, taimede mahlas ja ka vees. Nad toituvad vees lahustunud suhkrust. Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku.
tigudel Raamatkopsud ämblikel ja sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skorpionidel ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Putukate hingamine Enamik hingavad kitiinist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase torukeste ehk trahheede abil Kolmas tase Trahheed moodustavad kogu Neljas tase keha läbiva võrgustiku, mis Viies tase hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada iga rakku Õhuvahetuse tagab jalgade, tiibade ja tagakeha liigutamine Kes vajab rohkem hapnikku?
Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva. Viljastumata munarakk liigub emakasse, emaka limaskestad on paksenenud ja nüüd nad lagunevad ning eralduvad koos verega. Mehel on kaks seemnesarja, kaks munandit, väänilised seemnetorukesed, spermid (tekivad torukeste sees), kaks seemnejuha, kaks seemnepõiekest, kaks munandimanust, peenis, kusetee. Normaalne spermatogenees kardab: kokkupuudet verega, keskmisest kõrgemat temperatuuri. Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus SPERMATOGENEES OVOGENEES Toimub ainult seemnesarjades. Toimub munasarjades. 3,5 kuud. Esimene min. 12aastaselt. Viimane u. 50
Passiivne(transport): Diffusiooni teel; läbi valgukanali; ise või koos kandjaga; ilma lisaenergiata. · Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed · Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi.
ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks. Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas. Maitse poolest on Harilik kivipuravik mahe. Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Kergelt pähklimaitseline. Seened on igati tervislikud. Sisaldavad rohkelt mineraalaineid ja seleeni. Kivipuravikud sobivad suppidesse, salatitesse, risotosse, grillimiseks, praadimiseks,
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused
· Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk
Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin
..................................... Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud 27. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus 28. Sarkoplasma jaguneb: · Sarkoplasmaatiline maatriks Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid 6 ning kus asuvad ka müofibrillid · Sarkoplasmaatiline retiikulum Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega 29. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?........ 30. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? 31. Mis on lihase hüpertroofia?..................................................................... füsioloogilise ristlõike suurenemises müofrobrillide mahu suurenemise arvel 32. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?............................................
Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku
Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb seepeale suur kogus kaltsiumi, mida seal rohkesti leidub. Kaltsiumi kontsentratsioon sarkoplasmas kasvab ning kaltsiumioonid mõjutavad väga ruttu. (Ööpik, V). Kokkuvõtteks saab järeldada, et skeletilihas on ehituselt kõige keerukam lihas, kuna see on ka kõige liikuvam
signaale). Kesklukusüsteemi eesmärk on muuta auto uste avamine kiiremaks ja mugavamaks. Tänapäeva autod kasutavad uste avamiseks kahte erinevat lahendust: * elektromehhaanilist süsteemi * pneumaatilist ehk suruõhu jõul toimivat süsteemi Mõlemat lahendust juhib keskblokk. Elektromehhaanilisel ehk tavalisel süsteemil on mõningane eelis pneumaatilise ees.Pneumaatiline süsteem nõuab hermeetiliste torukeste paigutamist sinna, kus on tarvis lukku avada või sulgeda. Väiksemgi vigastus antud torude süsteemis viib töökorrast välja kõikide uste avamise või sulgemise. Vea määratlemiseks tuleb süsteemi kõik osad läbi kontrollida, mis on aeganõudev (kulukas) tegevus. Autol on veel mugavussüsteemideks: * elektrilised aknatõstukid * salongi - ja mootori eelsoojendusseadmed * handsfreesüsteem * auto distantskäivitussüsteem * haagise konksujuhtmed TURVAPADI
Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. Rakumembraan on õhuke membraan, mis eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Ribosoom on nii eel kui päristuumsetes raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu süntees. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga õmbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure.
Aktiivse transpordiga on võimalik aineid rakku pumbata. Passiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani ilma energiat kasutamata saavad liikuda O 2, CO2, H2O. Kõrgem kontsentratsioon ehk madalam konsentraat. b) fagotsütoos tahkete ainete neelamine raku poolt. 2. Tsütoplasma organellide ehitus ja ülesanded. a) tsütoplasmavõrgustik (ER) membraanse ehitusega torukeste süsteem, mida mööda ained liiguvad. ER on seotud tuuma välismembraaniga. Siledapinnalise ER-i ülesanded: toimub varusuhkrute süntees; lipiidide süntees; lihasrakkudes paikneb Ca 2+ varu. Karedapinnalise ER-i ülesanne (pinnal asuvad ribosoomid): valkude süntees. b) ribosoomid sisaldavad rRNA-d ja valke, kuid membraane pole. Ülesanne: valkude süntees. (Polüsoom
SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide. Neerude ülesanded: 1) vee ja mineraalide omavahelise suhte normaliseerimine 2) Osm. rõhu regulatsioon 3) Üleliigse vee väljutamine 4) Üleliigsete mineraalainete väljutamine 5) Jääkainete eemaldamine nt urea (ehk kuseaine)
Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine:
lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale
Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes. Ülesanne:rakkude varustamine energiaga. Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. 1) Karedapinnaline tsütoplasma. - on ribosoomid ning nendes toimub valkude süntees, sünteesitud valkude kogumine ja transport. 2) Siledapinnaline tsüto. - ribosoome pole, süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport.
Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed ülesanne võõrainete, -kehade või vigaste organellide lagundamine või transportimine rakust välja a) Primaarne lüsosoom – just Golgi kolmpleksist eraldunud, sisaldav ainult lüütilisi ensüüme b) Sekundaarne lüsosoom – sisaldab ka lagundatavat ainet c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja Golgi kompleks membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest
Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele
liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel ning kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Kivipuravik on põhjapoolkeral (Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas) üsna laialt levinud. Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse
· Pintselhalliku eosed eralduvad pintslitaoliselt harunevate seeneniitide tippudest. · Pätmseenad on üherakulised prganismid, kes paljunevad pungumise abil või eostega. · Pärmseened toituvad peamiselt vees lahustunud suhkruist. · Nii hallitus- kui ka pärmseened on looduses laialdlaselt levinud. · Kümarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast, mõlemad moodustavad seeneniiditidest. · Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed. · Kümbarseened paljunevad eostega. · Eosest kasvab esmane mütseel. · Kahe esmase mütseeli liitumisel arenev teine mütseel, millest võib kasvada viljakeha. · Kübarseened on tuntud süügiseened. · Kümbarseente hulgas esineb ka kõlbmatuid söögiseeni. · Seemned võivad olla inimesele kasulikud või kahjulikud. · Hallituseentest tehakse aintibiootikume. · Pärm kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass.
retiikulum Poor Tuumake Tuumamembraan Lsosoom Prilikkust kandev TUUM aine kromatiin paikneb raku tuumas Mitokonder Golgi kompleks Tstoplasma Tsentriool Membraan Joonis 2. Raku ldine ehitus. Lsosoomid on piekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma lheduses, mis tagavad raku pooldumisel prilikkuseaine jagunemise ttarrakkude vahel. Golgi kompleks on piekeste ja torukeste ssteem tuuma lheduses, kus modifitseeritakse (tdeldakse) rakus snteesitavaid valkusid. Muude organellide lhikirjeldus on tekstis. ning moodustab htse terviku. Tstoplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, milles paiknevad raku vikeorganid ehk organellid. Tuum on raku elutalitluse juhtimiskeskus, mis on mbritsetud kahekihilise tuumambrisega ning mis sisal- dab kromosoomidena organiseeritud prilikkuseainet kromatiini. Inimese kehas
alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad. Sääskede paljunemine Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed. Kõikide liigid munevad seisvasse või aeglaselt voolavasse vette. Vastsed ujuvad vongeldes ringi või ripuvad vee pindkile küljes. Nad hingavad hapnikku tagakeha tipus paiknevate torukeste kaudu. Sääsevastsed söövad pisiorganisme. Kui vastsest saab juba nukk siis võivad nad häda korral sukelduda mõneks ajaks põhja peitu. Koorunud sääsk sirutab nukukestal ujudes kiiresti tiivad ja lendab minema. Kõikide liikide valmikud on tillukesed, vähem kui 1 cm pikad, kehvalt lendavad haprad putukakesed. Arengul jääb sääskedel lendamiseks alles jäänud ainult esimene tiivapaar. Tagatiivad muutuvad tasakaalu hoidmisel talitlevateks sumistiteks
otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus.
metabolism e. muutmine Ravimi füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine organismis. Selle käigus suureneb ravimite vesilahustuvus ja polaarsus, mis omakorda suurendab nende ekskretsiooni ehk eritumist. Biotransformatsiooni ensüümsüsteemid Ensüümsüsteemid, mis osalevad biotransformatsiooni- ehk muundumisprotsessides, paiknevad peamiselt maksarakkude endoplasmaatilises retiikulumis. Tähtsuselt järgmised organid on seedetrakt, neerud ja kops. Endoplasmaatiline retiikulum Torukeste ja põiekeste süsteem tsütoplasmas, kus leidub ensüüme, mis töötlevad vesilahustuvateks ravimeid ja mitmesuguseid, ka kehaomaseid aineid, et need erituksid kiiremini rakust ja kogu organismist. Endoplasmaatiline retiikulum osaleb samuti süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Biotransformatsioon I faasi reaktsioonid on lõhustavad: toimub ravimite oksüdatsioon, reduktsioon või hüdrolüüs, st. funktsionaalse grupi muutus.
lahustunud kujul · Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. · Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 15. Pilet. 1.Membraansed rakuorganellid( tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, golgi kompleks, mitokondrid ) * Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. * Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure. * Golgi kompleks on tsütoplasmavõrgustikuga seotud raku organell. See koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik Golgi kompleksi osad on ümbritsetud membraaniga.
Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud
Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad. Üheaastased viljakehad on ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla biomass- mükoproteiinid e seenevalk
sügisel tekkiv spetsiaalne, *talieoseid produtseeriv struktuur. Teleomorf, teleomorph - *suguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Teliospoor, teliospore - vt. talieos. Torukesed, tubes - lehikseente ja mittelehikseente *viljakehadel *eoslavakandjat moodustavad torujad, *pooriga avanevad moodustised, mis*kübaraga *viljakehadel paiknevad ühtse käsnja kihina (väga harva üksteisest eraldunult) *kübara alaküljel, *liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal. Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente *sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni Uredospoor, uredospore - vt. suvieos. Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid Vesiikul, vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades.
annaabi.ee 
