Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÖÖVARJUPÄEV TÖÖLEHT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, töövarjupäev, ametikoht, meeldivam, särama, tänases, pöörama, isiksuseomadused, arutle, tööaeg, kaugtööd, haridus, koolitused, spetsiifilised, programmeerimine, pookimine, paindlikkus4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
......56 III. Objekti käivitamine ............................................................................................58 3.1 Objekti raamat ................................................................................................59 3.1.1 Sissejuhatus ............................................................................................59 3.1.2 Info, lepingud..........................................................................................61 3.2 Uue töötaja vastuvõtt .....................................................................................63 NÄIDIS................................................................................................................66 ABIPERSONAL...............................................................................................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused ........................
kodeeritud mustri järgi. Paraku on igal inimesel erinev programm ning see, kuidas liita erinevad indiviidid ühte tiimi, on juhtimisoskus. Personalijuhtimine on üks osa juhtimisest, mille eesmärk on luua sobiv keskkond inimeste tulemuslikuks tööks, leida organisatsiooni jaoks sobivaimad töötajad ning suunata nende tegevus hästi toimivaks tervikuks ja kindlustada nende püsimine organisatsioonis. Hea personalijuhtimine tagab tänases majanduskeskkonnas selge konkurentsieelise. Personal on ettevõtte suurim vara ja selle oskuslik juhtimine on ettevõtte edukuse võti. Personalijuhtimine - inimeste praktilise juhtimise küsimused organisatsioonis, töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personali juhtimine on olulisel kohal iga organisatsiooni juhtimisprotsessis, tagades selle tõhususe
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte.
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
Neid abistab ja nõustab sellel alal personalijuht või töötaja. Väikeettevõttes langeb valdav osa personalitööst tippjuhi ülesannete hulka, keda toetavad selles tegevuses teised juhid. Sellises ettevõttes on otstarbekas kasutada aeg-ajalt ka personalitööalase nõustaja teenuseid. 1.6. Milline peaks olema hea (ideaalne) personalijuht (isiksuse omadused, teadmised, kogemused, haridus) ja kas sama hea antud küsimustes peaks olema ka töötaja, kes täidab lisaks oma põhitöö ülesannetele ka personalijuhi kohustusi? Ideaalne personalijuht peaks olema väga mitmekülgne ja suhtlemist armastav inimene. Kuna palju on paberitööd, dokumentide koostamist, mis nõuab täpsust ja tööõiguse valdkonna õigusaktide tundmist, siis kindlasti on olulisel kohal teadmised dokumendihaldusest ning ka hea 4 arvutikasutamise oskus. Lisaks eelnevalt mainitule peaks personalijuhil olema ka suur
tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid ja nende huvid kaubandustegevuse kontekstis. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE ETTEVÕTE RIIK Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad kaubandustegevuse kontekstis. Arutle rühmas või pinginaabriga, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). Tegevuse kirjeldus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused kõlvatu konkrentsi nähtused riigis toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid kõigile kaubandusökonoomika õppekaval õppijatele
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest. Tihti on projektijuhil vaja leida meeskonnaliikmeid, kellel oleks projekti sisu valdkonnas erialased pädevused ning lisaks valdaksid projektitöö alaseid pädevusi. Selliste töötajate leidmine on üldjuhul võimalik, kuid märksa keerulisem on motiveerida neid projektis osalema, saada konkreetse töötaja osakonna juhilt luba töötajat koormata lisaülesannetega ning luua tingimused, et töötaja projekti käigus ei seaks prioriteediks oma põhitööga seotud ülesandeid selliselt, et projekt oluliselt kannataks. Projekti ressursid (eriti inimressurss) ei ole fikseeritud suurus ning võivad ajas muutuda. Projektijuhi roll on hakkama saada muutuvate ressursinõuetega ning tekkinud probleemid lahendada loovalt.
sõltuvalt sellest, kui hästi antud otsused vastaval ajahetkel üldisesse keskkonda sobivad. - strateegia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisprotsessi käigus vaadatakse üle tingimused, millele ettevõtte strateegia on rajatud, võrreldakse omavahel soovitud ja tegelikke tulemusi ning selle tulemusena tehakse nii tegevustes kui strateegilistes eesmärkides korrektiive. Eriti kehtib see EV puhul, mis tegutsevad pidevalt muutuvas keskkonnas 2. Arutle, milline on planeerimise roll juhtimises. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
mis tuleks selles ametis kasuks. 10. Kandidaat ei tea midagi ettevõttest, kuhu ta kandideerib. 11. Kandidaat ei suuda oma kandideerimishuvi veenvalt põhjendada. 12. Kandidaadi aktiivsus on väga madal, hoiakult passiivne või kergesti alistuv, ei ole tulemustele orienteeritud, ei küsi, pakutud teemadel ei soovi kaasa rääkida. 13. Kandidaadid jäävad hätta ka meelepäraste tööülesannete kirjeldamisega ning nägemusega, kuidas võiks taotletav ametikoht nende arengut mõjutada. Kasulikke netilehekülgi: www.vault.com (career intelligence) www.firstjob.ee www.taskuraha.info (vormistamised jms) www.cv.ee Soovituskirja kirjutamine Soovituskirja lisamine oma sooviavaldusele võib osutuda vajalikuks siis, kui Sa oled äsja lõpetanud kooli ning ei oma veel töökogemust. Samuti juhul kui oled näiteks mingi perioodi töötanud mujal riigis. Soovituskiri ei oma üldjuhul väga olulist kaalu, pigem on tegemist formaalsemat laadi dokumendiga.
keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama? · Motivatsioon - Kas ma tahan hästi teenindada? · Kompetentsus - Kas ma suudan, oskan hästi teenindada? 5 Defitsiidimajanduse "värvilised" turud ·Roosa turg ·Valge turg ·Hall turg ·Must turg Mõjutavad siiani teenindajate hoiakuid
keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama? · Motivatsioon - Kas ma tahan hästi teenindada? · Kompetentsus - Kas ma suudan, oskan hästi teenindada? 5 Defitsiidimajanduse "värvilised" turud ·Roosa turg ·Valge turg ·Hall turg ·Must turg Mõjutavad siiani teenindajate hoiakuid
Sotsiaalmaks, 33% millest pensionikindlustus 20% millest tervisekindlustus 13% Käibemaks 20% Töötuskindlustusmakse, 0,9% millest töötaja 2% millest tööandja 1% Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2% Kui palju peaks iga inimene oma sissetulekutest riigile tagasi maksma? Milline on suurus, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab? Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva
muutumisest · 8.Suhelge kogu protsessi jooksul · · Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et · 1.Oleks olemas vajalik arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid · 2.Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja oma seost teiste töötajate, allüksuste ja nende ül-ga. · 3.Töötajad tunneksid oma tegevuse eesmärke plaani selles osas, mille eest nad vastutavad · 4.Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid · · Organiseerimise põhiprintsiibid · 1.Töö ratsionaalne jaotamine · 2.Iga töötaja töö selge piiritlemine · 3.Töö täitjate valik · 4.Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine · 5.Juhi volituste delegeerimine · 6.Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. · 7. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. · 8. Korraldamise ühtsus. · 9
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Ootuste teooria —Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab 1) Seos pingutuse (E) ja tulemuse (P) vahel 2) Seos tulemus (P) ja tasu (O) vahel 3) Hinnang Motivatsioon= (E-P) x (P-O) Ootuste teooria mudel Võrdsuse teooria . Kas suurendada tasu või vähendada jõupingutusi? Võrdsuse teooria referentgrupid .� Mina - seespool - Töötaja kogemused erinevatel ametikohtadel oma praeguses organisatsioonis. .� Mina - väljaspool - Töötaja kogemused situatsioonis või ametikohal väljaspool praegust organisatsiooni. .� Teine - seespool - Teine isik või isikute grupp töötaja organisatsioonis. .� Teine - väljaspool - Teine isik või isikute grupp väljaspool töötaja organisatsiooni. Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust �� 1. Muudavad nõudmiste taset (näiteks ei rakenda nii suurt jõupingutust). �� 2
/ 13 / Rahulolevad ja oma tuleviku suhtes kindlad töötajad on iga ettevõtte jaoks olulised, nende tähtsust ei tohi alahinnata. Töötajate heaolu tõstmine on tähtis, sest mitte ainult välised kliendid, vaid ka töötajad on ettevõtte ,,visiitkaardid". / 13 / MOTIVATSIOONI OLEMUS Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab
minutiga“; 2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule; 3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka vormistuslikega; 4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem abistavaid küsimustikke lisatud. Küll on aga iga alapeatüki kohta toodud mõningaid üldisemaid suunised äriplaani parandamiseks
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
; autentsus dokumendi omadus, kus dokumendi ehtsust ja algupära on võimalik tagada näiteks allkirja, pitsati või soovimatute isikute juurdepääsu vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Visuaalselt on digitaalallkiri tähtede, numbrite ja tähemärkide suvaline jada dokumendi lõpus
4. Ebastabiilne närvisüsteem- ei sobi õpetajaks, lasteiakasvatajaks. Sobib pigem rahulik töö. 5. Sageli külmetushaigusi põdev- ei sobi töökohad, kus sõltutakse isikust. Näiteks õpetaja, hooldaja, sekretär. 6. Kaasasündinud või omandatud südamekahjustus 7. Krooniline keskkõrvapõletik 8. Epilepsia 28. Millised on tööandja kohustused töövõtja ees? (Nimetada 4-5) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse
ettevalmistamine on olnud privilegeeritud teiste suhtes. Ametid tulenevad sotsiaalsest ja ühiskondlikust vajadusest, olles samal ajal muutumises. Mõni amet võib olla mõnel ajal vähemal või rohkemal määral esikohal kui mõni teine, mõni amet võib üldse kaduda. See tingib olukorra, kus mõned ametid ja nendeks ettevalmistamine on eelistatuimas seisus (Kutsealadest, siis meditsiin, õigus, rahandus. Ametitest siis näiteks arst, jurist, finantsanalüütik). Näiteks olukord, kus ametikoht eeldaks vajalikke teadmisi, ilma milleta ei oleks võimalik osaleda teatud ametikohal. (Billett, 2001a). Oluline oleks mõista, minu arvates, et kutseala on ametiala aluseks, st kutseala toetab ametit (ametis vajaminevaid kutseteadmisi). Amet on midagi sellist, et isikul on valikuvõimalused tulenevalt sellest, et tal on teatud teadmised- oskused. Valikuvõimalused on piiratud olnud ka tulenevalt nn sotsiaalsest või ühiskondlikust klassist
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib. Organisatsiooni edukus tuleneb inimeste koostöö tulemusest. Organisatsiooni tulles on igal inimesel oma eesmärgid. Igal töötajal peaks olema kahesugune ettekujutus: 1. Ettekujutus, kuidas saavutada oma eesmärke firma kaudu 2. Ettekujutus firma eesmärkidest Firma edukus sõltub sellest, kui hästi need ettekujutused kattuvad. Juhi roll on alluvaid selles aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel
Liider Liider · madal ülesande ja suhete fookus · suunatud ülesandele, vähem suhetele · liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 6. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel: · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Meelelisus vs intuitiivsus
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
teenindussituatsioonide lahendamisel kaasatakse järjest uusi probleemiga seotud tahke ja avastatakse seeläbi varjatud võimalusi. Leidliku teenindaja jaoks ei sea elu mingeid piire. Sageli mängib loovuse avaldumises tähtsat rolli töö eripära ja keskkond. Asutustes, kus ranged reglemendid, rutiinne tegutsemis- ja mõtlemisviis, samuti juhtkonna hoiak välistavad loova lähenemise võimalikkuse, muutuvad töötajad masinlikuks. See omakorda tingib aga töötaja madalama toimetulekuvõime nii tööl kui eraelus ja pärsib tema üldist hakkamasaamist pidevalt kiiremaid muutusi läbivas ühiskonnas. Mida teha? Tark juht püüab sellist olukorda vältida, võimaldades töötajatele pidevaid arenguvalikuid. On mitmeid viise, kuidas teenindaja loovust tööellu lisada saab - Tegija annab siinkohal mõned näpunäited. Püstita iga päev mõni motiveeriv eesmärk. "Täna tõestan ma endale loovust ja tarkust,
80-ndad: kirjandus tegeldi palju kirjanduse väljaandmisega, erinumbrid, õpikud. Ilmusid kaks esimest käsiraamatut: Handbook of Counseling Psychology (Brown & Lent, 1984) ja Handbook of Vocational Psychology (Walsh & Osipow, 1983). Hakkasid ilmuma esimesed erialased sariväljaanded: Advances in Vocational Psychology (toimetajad Walsh ja Osipow) ning Counseling Psychology (toimetajad Whiteley ja Resnikoff, Brooks/Cole). Hakati enam tähelepanu pöörama valdkonna teaduslikule uurimisele: oktoobris 1987 ilmus Journal of Counseling Psychology erinumber uurimuse planeerimisest ning jaanuaris 1989 The Counseling Psychologist erinumber alternatiivsete uurimisparadigmade õpetamisest. 4 Deklareeriti oma tolerantsust erinevuste suhtes (nt etniline, seksuaalne orientatsioon, sugu, vanus jne). 90-ndad:poliitilised seisukohad üles hakkas kerkima tolerantsuse teema
d. Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et: Oleks olemas vajalik arv vajalikku kvalifikatsiooniga töötajaid Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja oma seost teiste töötajate, allüksuste ja nende ülesannetega Töötajad tunneksid oma tegevuse eesmärkide plaani selles osas, mille eest nad vastutavad Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid e. Organiseerimise põhiprintsiibid Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine 18. Ametikohtade ja allüksuste moodustamine. a. 19. Juhtimisulatus, juhitavusnorm.
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
annaabi.ee 
