Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5 Proportsiooni saame tingimusest ehk ehk L 4K . Seega iga r MPK 40 0,5K 0,5 L0,5
maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra
sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali
konsultatsiooniteenus - On ehitusprojekti või ehitustehnoloogia korrrektsuse kontroll Ei sisalda riiklikku järelvalve ülesannete täitmist Lepitakse kokku projekteerija ja projektitellija vahel C Tootejoonised C.1 Põhimõtted Tööprojekti alusel koostatav, valmistustehnoloogiat arvesse võttev tehniline joonis Mõeldud toote tehaseliseks valmistamiseks Juhindutakse tootja standardlahendustest Eesmärk arvestada konkreetse tootja tootmistehnoloogiat Arhitektuursete vormide puhul oluline nii funktsionaalsus kui välimus Jooniste tegemise korraldab ehitustoodete tootja või ehituse töövõtja Joonised koostab piisava kompetentsusega projekteerija C.2 Ehituskonstruktsioonid Tootejooniste projekteerija - juhindub tööprojektist ning nõuetest - teeb tootekohased arvutused - varustab tehaseelemendid kinnitusvahenditega - arvestab avade, torustike, jms Tootejooniste projekteerija
1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima); 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid)
........................................ (2 punkti). ................................................... (3 punkti). Exmikro0607A 3. Hüvise turunõudlust väljendab seos q = 30 - 2 p . Tähistage teljed ja skitseerige joonisele turunõudlus- Hüvist pakub täieliku konkurentsi tekkeks piisav hulk kõver (2 punkti).Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti).
o Kauba kasutamisvõimaluste arv o Kulutused kaubale o Tarbija kohanemisaeg o Hinnatase FIRMATEOORIA Mis on ettevõte? Ettevõte on: o Institutsioon o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi
Tabelis kirjeldatut võib kirja panna ka maatrikskujul. Erinevate vahetarbimiste summa vektor, liidetuna lõpptarbimise vektorile, annab tulemuseks kogutoodangu vektori ehk: x11 + ... + x1n y1 x1 + = xn1 + ... + xnm yn xn Kui tootmistehnoloogia jääb samaks, siis ühe haru toodangu kogus, mida vajatakse teise haru toodangu ühiku tootmiseks jääb samaks. Tootmistehnoloogiat kirjeldavad kulukoefitsendid. Otsekulukoefitsent aij näitab, kui palju kulub i-nda haru toodangut j-nda haru kogutoodangu ühiku valmistamiseks: xij aij = ----- xj Kõik otsekulukoefitsendid moodustavad otsekulukoefitsentide maatriksi A: a11 a1n A = an1 ann Kui avaldada otsekulukoefitsentide valemist vahetarbimine, siis saame xij = aij xj. Nüüd saame harude vahetarbimised xij asendada avaldisega aij xj:
okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika 1980.aastatel, mis pooldas ranget rahapoliitikat, maksude vähendamist, riigiettevõtete erastamist. Rakendati vabaturumajandust, suleti kahjumiga töötavad ettevõtted, modernisseeriti tootmistehnoloogiat. Ungari ülestõus - 1956.aastal Ungaris mäss, kus rahvas soovis kommunistlikku võimu kukutada. Selle tagajärjel hukati juht Imre Nagy. NSVL surus ülestõusu maha ning ~3000 inimest sai surma. Poola ülestõus - algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe.Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat.Moskva
oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on
kasutades. Samakulujoonte tõus näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri(kapitali) panus kui teise teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne
b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10
tootmise piiril vaid võib paikneda ka sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik). Ülevalpool võimaliku tootmise piiri lühiajaliselt ei ole võimalik toota (ressursse ei jätku). Samas pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad väljaspool võimaliku tootmise piiri (muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks, hankides ressursse juurde vms). Küsimus 25 Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, Valmis mida ühiskond saab toota. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Võimaliku tootmise piir on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse
Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on võimalik toota konkreetse sisendikomplekti korral. Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat. Teguri piirtoodang (MP -- marginal product) näitab, kui palju muutub toodangu maht ühe teguri koguse suurendamisel ühe ühiku võrra teise teguri mahu samaks jäädes. Keskmine toodang (AP -- average product) ühe kulutatud teguriühiku kohta on toodangu mahu ja teguripanuse q jagatis: q APK APL K L 8 , .
Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu ning kasvu vahel; on võimalik uurida ka seoseid kaubanduse ja rahvusvahelise kapitaliliikumise vahel. Tootmiskulude proportsioonide teooria on piisavalt üldine H-O teooria tugineb mitmele eeltingimusele: 1. Tegemist on kahe riigi (riik 1 ja riik 2), kahe kauba (kaup X ja kaup Y) ja kahe tootmisteguriga (töö ja kapital). 2. Mõlemad riigid kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat. 3. Mõlemas riigis on kaup X töömahukas ja kaup Y kapitalimahukas. 4. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel konstantne mastaabiefekt. 5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9
Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu ning kasvu vahel; on võimalik uurida ka seoseid kaubanduse ja rahvusvahelise kapitaliliikumise vahel. Tootmiskulude proportsioonide teooria on piisavalt üldine H-O teooria tugineb mitmele eeltingimusele: 1. Tegemist on kahe riigi (riik 1 ja riik 2), kahe kauba (kaup X ja kaup Y) ja kahe tootmisteguriga (töö ja kapital). 2. Mõlemad riigid kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat. 3. Mõlemas riigis on kaup X töömahukas ja kaup Y kapitalimahukas. 4. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel konstantne mastaabiefekt. 5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9
oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on
oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on
1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima) · 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (Suurbritannia puhul nimetatud ka tätserismiks): rakendati vaba turumajandust erastati natsionaliseeritud ettevõtteid vähendati sotsiaalkulutusi suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid kärbiti ametiühingute õiguseid moderniseeriti tootmistehnoloogiat Lisaks monetaristlkele majanduspõhimõtetele sisaldas tätserism ka moraalseid põhimõtteid e. nn. vikoriaanlikke väärtusi (perekond, religioon, seduslikkus, kord, töökus, kokkuhoidlikkus) · Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Peep Reimer 2.2. Sisepoliitika: · Parteisüsteem: kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei
1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs Töö püstitatud eesmärkide saavutamiseks valisid autorid etteantud andmebaasist välja näitajad (tegurid), mis mõjutavad kõige enam piima toodangut. Piima tootmine kuulub loomakasvatuse valdkonda. Autorite poolt väljavalitud tegurid, mis mõjutavad piima tootmise muutust kõige enam, võib jagada järgmiselt: 1) otseselt mõjutavad tegurid (organisatsioonilised tegurid, tootmistehnoloogiat iseloomustavad tegurid jne); 2) tagapõhjanäitajad (üldist olukorda iseloomustavad näitajad, nt. ettevõtte tugevus); 3) mahunäitajad (iseloomustavad tootmise ulatust, nt. kogutoodang); 4) spetsialiseerumisnäitajad (loomakasvatuse osa üldises tootmises, loomakasvatuse osa kogu loomakasvatuses). Piima lehmade arv (tk), Piima toodang lehma kohta (ts), sööda kogus looma kohta
Tabelis kirjeldatut on võimalik esitada maatrikskujul: (xik) + (yi) = (xi). Lisatud väärtuste hulka kuuluvad näiteks töötajate palk, amortisatsioon, maksud. Tarbimise alla kuuluvad erinevad toorained, samuti pooltooted. Kuna toodud seoses puuduvad konstantsed suurused, siis seda süsteemi on praktiliselt võimatu lahendada. Kui aga tootmistehnoloogia ei muutu, siis ühe tootja toodangu kogus, mida vajatakse teise tootja ühe tooteühiku valmistamiseks, ei muutu. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: xik . a = k x ik Otsekulukoefitsient aik näitab, kui palju kulub i-nda tootja toodangut k-nda tarbija ühe tooteühiku valmistamiseks. Kõik otsekulukoefitsiendid moodustavad otsekulukoefitsientide maatriksi A = (aik) Asendades xik = aikxk, saame seose, kus esinevad püsivad suurused: A(xik) + (yi) = (xi) ehk maatrikskujul AX +Y = X, Kus X on kogutoodangu maatriks-veerg; Y on lõpptoodangu maatriks-veerg ja
Tabelis kirjeldatut on võimalik esitada maatrikskujul: (xik) + (yi) = (xi). Lisatud väärtuste hulka kuuluvad näiteks töötajate palk, amortisatsioon, maksud. Tarbimise alla kuuluvad erinevad toorained, samuti pooltooted. Kuna toodud seoses puuduvad konstantsed suurused, siis seda süsteemi on praktiliselt võimatu lahendada. Kui aga tootmistehnoloogia ei muutu, siis ühe tootja toodangu kogus, mida vajatakse teise tootja ühe tooteühiku valmistamiseks, ei muutu. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: x ik aik = x . k Otsekulukoefitsient aik näitab, kui palju kulub i-nda tootja toodangut k-nda tarbija ühe tooteühiku valmistamiseks. Kõik otsekulukoefitsiendid moodustavad otsekulukoefitsientide maatriksi A = (aik) Asendades xik = aikxk, saame seose, kus esinevad püsivad suurused: A(xik) + (yi) = (xi) ehk maatrikskujul AX +Y = X, Kus X on kogutoodangu maatriks-veerg; Y on lõpptoodangu maatriks-veerg ja
juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ettevõtteid on vaja, et kasutada võimalikult paremini oma piiratud ressursse. Iga ettevõte peab vastama ise tema ette kerkinud majanduslikele probleemidele. See tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: · mida toota ning missugustes kogustes · missugust tootmistehnoloogiat kasutada · missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu · missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel
juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ettevõtteid on vaja, et kasutada võimalikult paremini oma piiratud ressursse. Iga ettevõte peab vastama ise tema ette kerkinud majanduslikele probleemidele. See tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: · Mida toota ning missugustes kogustes · Missugust tootmistehnoloogiat kasutada · Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu · Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid)
Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada.
vastavalt tarbija vajadustele, hoides samal ajal kulud madalad, siis on vaja uut, paindlikumat tehnoloogia vormi Arenenud tootmistehnoloogia koosneb innovatsioonidest materjalitehnoloogias, teadmistetehnoloogiast, mis muudavad traditsioonilise masstootmise tööprotsessi organisatsioonis. Materjalitehnoloogia uuendused sisaldavad endas arvuti toetatud disaini, arvuti toetatud materjale, viimase peal sisseseadeid, paindlikku tootmistehnoloogiat ja arvutitega integreeritud tootmist. Teadmistetehnoloogia hõlmab ka paindlikke töötajaid ja paindlikke meeskondi Arvutitega integreeritud infosüsteemid võimaldavad organisatsioonidel edendada oma informatsiooni protsessimise käsitsemist ja integreerimist kõikides funktsioonides. Sellised süsteemid suurendavad organisatsiooni paindlikkus ja funktsioonide koordineerimist
Reaalsuses aga ei pruugi kõik tootmisvõimsused olla rakendatud, seega ühiskond ei pruugi oma tootmiskombinatsiooni valikul paikneda alati võimaliku tootmise piiril vaid võib paikneda ka sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik). Ülevalpool võimaliku tootmise piiri lühiajaliselt ei ole võimalik toota (ressursse ei jätku). Samas pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad väljaspool võimaliku tootmise piiri (muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks, hankides ressursse juurde vms). Küsimus 25 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond saab toota. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Võimaliku tootmise piir on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Test 2 Küsimus 1 Valmis Hinne 0,0 / 1,0
nii asjakohane? Põhjendage oma vastust, tuues välja nõrga ja tugeva stsenaariumi erinevused. Säästva arengu stsenaariumid: Ideaalne, tugev, nõrk, saaste kontroll. Nõrk säästev areng on rohkem deklaratiivne, kui praktiline. Samuti ei toimi loodus- ja inimkapitali asendatavuse printsiip ning on aru saadud, et bioloogiliste ressursside intensiivne kasutamine viib ökosüsteemi tasakaalust välja. Nõrga säästva arengu puhul keskendutakse toru-otsa lahendustele selle asemel, et tootmistehnoloogiat parandada. Keskkonnalepped on vabatahtlikud. Tugev säästev areng käsitleb rahvusvahelist õigusruumi ja riikidevahelisi lepinguid. Soodustatakse muutuseid tarbimise struktuuris, tarbimisel rõhk mittemateriaalsetel väärtustel. Eesmärk on säilitada kriitiline looduskapital mitte selle vahetamine teiste kapitali liikide vastu. Roheline ja õiglane kaubandus, vastutuse õiglane jagunemine, hea valitsemistava rakendamine
ning kosmiline e ,,päikeseplekkide" teooria (päikeseplekkida intensiivsuse muutumine avaldab mõju maa kliimale, seega ilmastiku kaudu põllumajandusele, mis omakorda mõjutab kogu majandust tekitades langus- ja tõusuperioode). Innovatsiooniteooria e uuendusteooria, mille kohaselt tsüklilisus majanduses on tingitud perioodilisusest, millega üksteisele järgnevad olulisemad tootmistehnoloogiat mõjustavad avastused ja leiutised. Tähtsad tehnoloogilised avastused ja leiutised stimuleerivad investeeringuid, suurendavad kogutoodangut, võimaldavad rohkem tarbida, suurendades nõudlust. 22 Neoklassikaline käsitlusviisi tüüpilisteks seisukohtadeks on: · majanduse tüüpiliseks seisundiks on tasakaal (Say seadus)
Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ettevõtteid on vaja, et kasutada võimalikult paremini oma piiratud ressursse. Iga ettevõte peab vastama ise tema ette kerkinud majanduslikele probleemidele. See tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: Mida toota ning missugustes kogustes Missugust tootmistehnoloogiat kasutada Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid)
Samatoodangukõver ühendab kõiki selliseid tegurikomplekte, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu. Kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks. Neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad. Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. Näitab, milline peab olema sellise asendamise vahekord. Näitab kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Asendamise vahekora määrab tegurite piirtoodangute ehk samatoodangukõverate tõus.
25. Süsteemiõpetus organisatsioonist ja juhtimisest iga organisatsioon koosneb osadest (NB! organisatsioon on süsteem!) need osad on organisatsiooni sisemiseks ülesehituseks organisatsiooni ülesehitus on tema koostisosade põimik (seosed) organisatsioonid on kui elavad süsteemid; nad on sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast · bürokraatlikud organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades · edukad organisatsioonid ühildavad tootmistehnoloogiat ja juhtimiskorraldust · organisatsiooni areng ning püsimajäämine sõltub seal töötavatest inimestest ja nende Kompetentsusest (ka juhid) · organisatsioonide struktuurid on pidevas muutumises Allikas: loengu slaidid Vt. Ka süsteemiteooria slaide!! Näide ehitussektorist: Allikas: A.Griffith & P. Watson, Construction Management, Principles
Kui palgakulu kasvab, siis igal hinnatasemel suudetakse pakkuda vähem, 15 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 sest hinnataseme säilitamiseks tuleks tootmismahtu vähendada ja osa töötajaid koondada. Alternatiivsete kaupade all mõeldakse siin erinevaid kaupu, mille tootmiseks on võimalik kasutada sama või sarnast tootmistehnoloogiat. Seega tootjad eelistavad pigem sellise kauba tootmist, mille hind on kõrgem, seega suureneb ka sellise kauba pakkumine. Nii nagu tarbijate puhulgi, mõjutab ka tootjate käitumist ootused. Kui oodatakse nt hinnatõusu, võib osutuda otstarbekaks kauba müügiga mõnevõrra oodata, et tulevikus saada kauba müügilt kõrgemat hinda ja seeläbi teenida ka suuremat kasumit. Lõpetuseks, kuna ka turupakkumine moodustub kõikide firmade
Tehas ehitati 1974. a, et kasutada ära põlevkivikarjääride rajamisel tekkivat peent ja madalakvaliteedilist puitu. 1982 aastal alustas tööd kõva puitkiudplaadi vabrik ja 1997. aastal alustati puitlaastplaadi pealistamisega. Kui puitlaastplaadi tootmise seadmed pärinesid tuntud Saksamaa firmadelt nagu Dieffenbacher jt ning olid nüüdisaegsed ja tehnoloogiat sai hiljem sammhaaval täiustada, siis märga tootmistehnoloogiat kasutav Poola päritolu seadmetega kõva puitkiudplaadi vabrik tuli 2006. a sulgeda. Püssi Puitplaatide Tehas erastati 1995. a ja uueks nimeks sai Repo Vabrikud AS. 2005. a müüdi tehas investeerimisgrupile Sorbes AG (Å veits). 2007. a tootsid Repo Vabrikud 220 000 m3 puitlaastplaate, millest kaks kolmandikku pealistati melamiiniga. Repo Vabrikud AS on Põhja- ja Baltimaade suurim melamiiniga pealistatud puitlaastplaatide
akrediteeritud laboratooriumi katseprotokolli proovi analüüsi tulemuste kohta; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) peatama mittenõuetekohase koostisega väetise turustamise. (2) Järelevalveametnik otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud väetise edasise turustamise lubamise või keelamise asjakohase teatise ja katseprotokolli saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. (3) Kui käitleja soovib väetise valmistamisel kasutada senisest erinevat tooret või tootmistehnoloogiat või kui ilmnevad asjaolud, mis võivad mõjutada väetise koostise nõuetekohasust, peab väetise käitleja sellest viivitamata kirjalikult teavitama järelevalveasutust. Järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik otsustab senisest erineva toorme või tootmistehnoloogia kasutamise lubamise või keelamise käitlejalt kirjaliku teate saamisest arvates 30 päeva jooksul. Käitlejale saadetakse asjakohase otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.
annaabi.ee 
