..............................................6 4. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on defineerida mikroökonoomikas käsitleva turu mõiste ning erinevad konkurentsiliigid, mis ettevõtluses esinevad. Igas ühiskonnas, sõltumata tema arengutasemest või valitsevast ühiskonnakorraldusest, on oluline teha valikud, mida toota ja milliseid tootmistegureid selleks kasutada ning kuidas toodetud hüviseid jaotada. Kuna ressursid on piiratud, siis on eelmainitud küsimused just iga majandussüsteemi põhiküsimused. 2 2. TURG Mis on turg? Turu nimetuse puhul on tegemist üldnimega, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu tarbijad ning pakkujad või tootjad omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid vahetatakse
1. Kes saab kasu kaubavahetuses mõlemad partnerid, Sellele kus kaubavahetusest kui nad ekspordib rahvusvahelisest osalenud pool kui nad eelisseisund on kummagi riigi spetsialiseeruvad külluslikke kaubandusest spetsialiseerivad suurim või mille suhtelise eelise oma suhtelise tootmistegureid ja nendele kaupadele mahajäämus on ärakasutamisest eelise toodetele ja impordib kaupu mille tootmiseks kõige väiksem hiljem vahetatakse mille neil on abs. eelis kaupu tootistegureid
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu?
ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% • Lühiperiood • Ajavahemik, mille jooksul ettevõtted saavad tootmismahtu muuta olemasolevaid tootmistegureid kasutades. − Peamisteks mõjuriteks on • Pikk periood • aeg tootmise ümberkorraldamiseks; • Ajavahemik, mille jooksul turul olemasolevad ettevõtted on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada/vähendada ning
funktsiooni) olevast kullavarust, kaks riiki aluseks on väljaspool oma kasutatakse antud vaid määrav on riigi vabakaubandus tootmisvõimaluste riigis külluslikke tootmistegureid ja käsutuses olevate Suhtelist eelist omab rada. impordib kaupu, mille kaupade ja teenuste riik, kus
piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks
teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali.
a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.
jagada, järelikult ilmnevad ka alternatiivkulud (e loobumiskulud); 22. 1.c kiirem majanduskasv saavutatakse kapitalikaupade (e investeerimiskaupade) eelistamisega, kuid seda ilmselt tarbimise arvel; 2.b seespool TVK-d tootes ei ole ressursid/tootmistegurid maksimaalselt ja efektiivselt ära kasutatud; 23. d; ceteris paribus e muude tingimuste püsivaks jäädes; 24. d; TVK nihkub väljapoole e tootmisvõimalused kasvavad; 25. a; tegemist on konstantsete alternatiivkuludega, tootmistegureid on ilma kadudeta võimalik ühe toodangu valmistamiselt ümber suunata teisele; Näiteks kampsunid ja käpikud; 26. c; pangem tähele, et küsitakse ,,mis ei nihuta!" a) vastuses nimetatu nihutab TVK-d sissepoole, b) vastuses nimetatu väljapoole ja c) vastusega esitatu väljapoole; 27. a; kui investeeringuid tehakse vähem (kapitali e investeerimiskaubad) siis tekib raskusi isegi nn asendusinvesteeringutega e ärakulunud (amortiseerunud) kapitali asendamisega, mis võib aga ohtu
Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel ning tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa Nõudluskõver on tavaliselt alla paremale laskuv
piiramatud. VALE (pole kättesaadavad) Selle punkti asukoht TVKl mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, ei mõjuta TVK hilisemat asukohta. VALE Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus).
hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Informatsiooni asümeetria olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta. Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP).
Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus Keemiatööstus Masinatööstus Mäetööstus Ehitusmaterjalitööstus 4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5. Nimeta majandusetegevuseks vajalike tootmistegureid. ·Tööjõud. ·Kapital raha, tehnoloogia, oskusteave ·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6. Mis põhjustab Eestis tööpuudust? Kuidas on tööpuudus aastate jooksul muutunud? Majanduslik aktiivsus, haridustase, maailmamajanduse kriis Tööpuudus on hakanud taas suurenema. 2008.aastal oli töötuse määr alla 5%. Nüüd aga 14%. Viimati oli töötuse määr üle 10% aastatel 20002001, 2002.a
MAJANDUS 1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5. Miks SKP-sse arvestatalse ainult lõpptarbimise kaubad? Et vältida topelt arvestamist. 6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis.
tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine majanduse aluseks. majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi. Tootmistegurid – mitmesugused tegurid ja ressursid, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks, peamisteks tootmisteguriteks on maa jt. looduslikud ressursid, tööjõud ja kapital Kapital – üks tootmistegureid, hooned, masinad jm. tootmisvahendid, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks ehk väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks kõrgtehnoloogiline tootmine – majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud töötajaid (näit. arvutitööstus, elektroonikatööstus, biotehnoloogia jne.) teaduspark e. tehnopolis – suhteliselt väikesel territooriumil asuvad
Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem
Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem
residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid)
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus o Nõudmise sissetulekuelastsus o Ristelastsus Elastsust mõjutavad tegurid: o Asenduskaupade arv ja lähedus o Kauba kasutamisvõimaluste arv o Kulutused kaubale o Tarbija kohanemisaeg o Hinnatase FIRMATEOORIA Mis on ettevõte? Ettevõte on: o Institutsioon o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne
(töös aretame nende olukorda Eestis) J Loodusressursid (maavarad, kliima, maa jne)- Inimressursid e. tööjõud- edukas majandamine eeldab, et riigi käsutuses on piisaval hulgal tööealisi, hea tervise ja vajaliku väljaõppega inimesi. Thtis tööjõu kvaliteet ning töö motivatsioon. Kapital- jaguneb reaalkapitaliks(tehased, masinad, seadmed) ja rahakapitaliks. reaalkapital- ei ole loodusandvaid sõltub ettevõtjate oskusest olemasolevaid tootmistegureid kombineerida. rahakapital- vajatakse tootmisvahendite ostuks, investeeringuteks. Võimaldab ehitada uusi ettevõtteid, neid lainedada jne. Ettevõtlikkus Mis on sotsiaalne sidusus ? Inimarengu jätkamiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid normaalselt areneda: õppida, töötada, suhelda, osa võtta ühiskonna ning omaenese asjade korraldamsiest vastavalt igaühe huvidele ja võimetele. Mis on sots. tõrjutus ?
Hinna muutus (hind langeb) Kauba X hinna alanedes tarbija valik nihkub punktist T punkti U. Tarbija kasulikkus (rahulolu) tõuseb, aga seda ainult kauba X puhul. Eelarve piir nihkub asendist AB asendisse AC. Kogus Y A U T S1 EP S EP1 B C Kogus X 4. Ettevõtte käitumine turul Turukeskkond. Ettevõte (firma) on tootmisüksus, mis kasutades tootmistegureid toodab ja müüb kaupu ja teenuseid. Tootmistegurid on kõik vahendid (maa, töö ja kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamisel ja teenuste osutamisel. Kõikide majandusotsustuste taustaks on TURUKESKKOND: INVESTEERIJAD Paigutavad e/v-sse E/v-d loovad investeerijale raha, otsivad teid finantsturg tulu; annavad tõest infot oma jõukuse enda kohta suurendamiseks
majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine). Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas.
kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks;
ülejäänud tootmistegurite poolt, see tähendab võime rääkida ,,looduse kingitusest". Selleks et maa saaks muutuda tootlikuks, tuleb see ühendada teiste tootmistegurite töö(jõu) ja kapitaliga. Kitsamas mõttes käsitletakse maana ka põllumajanduslikku maad, ehituste all olevat maad, tööstuslikuks otstarbeks kasutatavaid alasid või lihtsalt mingit osa maismaast. Töö(-jõud) (labor - Am., labour) on üks põhilisi tootmistegureid, inimese kehaline või 6 Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete, teenuste valmistamisse otseses ainelises mõttes või tulu saamist, mis baseerub töötajate füüsilistel ja/või vaimsetel võimetel, oskustel ja vilumustel ning mille eest saadakse palka, honorari, lepingutasusid.
muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon. Ka väga väike hinna muut _P võib põhjustada pakutava koguse QS muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast. 25. Ajaperiood tootmises: lühiperiood ja pikk periood Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõtted suudavad tootmismahtu kasvatada esmajoones olemasolevaid tootmistegureid (paremini) ära kasutades. Stiimuliks võib neil olla näiteks turunõudluse suurenemise tõttu kasvanud kauba hinnatase. Pakkumiskõver muutub elastsemaks (laugemaks). Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul tootmisharus tegutsevad firmad on suutnud oma tootmisvõimsusi suurenda kasutades ära investeeringuid ning uued firmad on jõudnud turule tulla. Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks). 26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid
1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude.
· 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria Majapidamine- on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi.
turunõudlusfunktsioon. Selle funktsiooni graafikut nim. Turunõudluskõveraks. Turunõudlus on kõigi selle hüvise tarbijate poolt nõutavhüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tarbija hinnavaru ehk tarbija ülejääk- lisanduva kasulikkuse ja makstava hinnavahe. Ettevõte- on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüvesid ning pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: vara, hoone, materjalid. Ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. Eristatakse lühiperioodi otsuseid, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk mida inimesed soovivad tarbida on suurem kui kaupade ja teenuste hulk mida on võimalik toota. Nappus ongi majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid (kaupu ja teenuseid) ainult piiratud koguses, kuna tootmistegureid ei jätku kõige ihaldatava tootmiseks soovitaval hulgal. Et olukorras kus ressursside hulk on piiratud maksimaalset tulemust saavutada tuleb pöörata tähelepanu nende ressursside parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal.
Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5. Tulu arvestamist I kvartalis, kui sel perioodil toimub rendi ettemaks II kvartalisse 8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9. Õige on väide 1. Tootmistegureid liigitatakse kolme rühma 2. Vastavalt seadusele firma ei pea, vaid võib toota kasumit 3. Aktsionäride tulu kasv on pikaajaline eesmärk 4. Splittimise tulemusel väheneb aktsia nimiväärtus ja aktsiakapital 5. Finantsturud jagunevad rahaturuks ja järelturuks 10. Vastastikku välistavad projektid on 1. Need mis on vastuolulised 2. Need, mida ei saa esitada alternatiividena 3. Erineva eesmärgiga 4. Kui firmal on valida 3 arvutisüsteemi, kuid ta saab......
Variant 4 ettevõtte väärtuse suurendamineVariant 3 1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)?
kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. õige 38.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. õige 39.Nahtamatuks käes pidas Smith konkurentsi mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. vale 40.Kauba tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. õige 41.Optimaalne tootmismaht on seal kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. vale 42.kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude vähenemine. Vale 43.Tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa inferoorse kauba nõudluse kasvu. Vale 44.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. õige 45.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogukasulikkus
Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad
1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on nõudlustabeli graafiline kujutis. Negatiivne
Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. MAJANDUSSEKTORID: 1.)Turusektor ja turuväline sektor
Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk mida inimesed soovivad tarbida on suurem kui kaupade ja teenuste hulk mida on võimalik toota. Nappus ongi majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid (kaupu ja teenuseid) ainult piiratud koguses, kuna tootmistegureid ei jätku kõige ihaldatava tootmiseks soovitaval hulgal. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ressursside piiratuse korral tuleb pöörata tähelepanu nende ressursside parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal.
asendajaks. 12. Heckscher-Ohlini teooria 1) rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjusena nähti erinevusi riikide tootmistegurite proportsioonides; 2) rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumisele riikide vahel ja teatvas mõttes on tootmistegurite liikuvuse asendaja. 13. Heckscher-Ohlini teoreem - Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. 14. tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) - kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Teoreemi kohaselt riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob
poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- või välismaal. • SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka välismaiste. tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! – • Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab
Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e
Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e
olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus). Asendusefekt kui hüvis muutub teise sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt odavaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ning teisi vähem st
Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste vastastikune suhe (proportsioon), mida võib käsitleda kui nõudluse, pakkumise käigus väljakujunevat turuhinda Toodanguturg on tootmisprotsessi väljunditega kauplev turg e (valmis)toodangu turg (output market), mida tuleks eristada tootmisteguriturust (e tootmise sisenditega kauplevast turust Ressursiturg e tootmisteguriturg on turg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö, kapital) Efektiivne turg (efficient market) on turg, kus hüviste hinnad peegelduvad täielikult ning viivituseta olemasolevat ja muutuvat nõudlust ning pakkumist, soodustades selliste hüviste ja tootmistegurite vahetamist vastavalt nende kõrgeimale väärtusele Turuhind kujuneb turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Turuhind täidab kolme põhilist ülesannet: 1. vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel 2
Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal. Majandusagendid majanduses osalejad- majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. · Majapidamine - inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finatsotsuseid. Põhilised tarbimisotsuste tegijad, kelle eesmärgiks on oma rahulolu maksimeerimine. · Ettevõte ostab tootmisteguritugudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Eesmärgiks kasumi maksimeerimine. · Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Kontrollivad ja reguleerivad turukäitumist. · Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel.
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
1. Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus (on väiksem kui 1). Ühikuelastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Vastav koefitsent on 1. 12. Mis on lühiperiood majanduses? Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.(näiteks töötajate arvu) 13. Mis on pikk periood majanduses? Pikkperiood on ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tullavõi mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust vähendada ning mõned firmad on harust lahkunud. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist. Täielik konkurents on turul olev olukord, kus on palju tootjaid ja kõik toodavad täpselt
7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9. Eiratakse transpordikulusid, tolle ja muid piiranguid, mis takistaksid kaupade rahvusvahelist liikumist. Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem
7. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel täiuslik konkurents. 8. Eeldatakse täielikku tootmistegurite mobiilsust siseriigiliselt ning absoluutset immobiilsust rahvusvaheliselt. 9. Eiratakse transpordikulusid, tolle ja muid piiranguid, mis takistaksid kaupade rahvusvahelist liikumist. Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
