kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess, mis oli vähem tootlik, kuid andis märksa kvaliteetsema terase. Meetod võimaldas kasutada mitmesuguse koostisega malme ja ka sekundaarmetalli terasmurdu. Aastatel 1908-1970 oli martäänmenetlus terase tootmise põhimeetodiks. Kaasajal leiab kasutamist veel vähestes riikides (Venemaa, Kasahstan, Hiina jt). Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnikkonverter-protsessi kasutuselevõtmise (1952-1953 Austria). Praegu on hapnikukonvertermenetlus terase hulgitootmise põhimeetod. Saadud teras on oma kvaliteedilt lähedane martäänprotsessist saaduga. Terase elektrometallurgia, kus kasutatakse elektrienergiat, võeti kasutusele XIX saj. Lõpul ja XX saj. Algul ning on täiuslikum kui pürometallurgilised konverter- ja martäänmeetod. Oksüdeeriva
Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid. 1846 võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess ,mis oli vähem tootlikum kuid märksa parema kvaliteediga. Aastatel 1907-70 oli see meetod terase tootmiseks põhimeetod. Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnik-konverter protsessi kasutuselevõtu (1952-53 Austria). Tänapäeval on see terase hulgitootmise põhimeetodiks. Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad
Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse investeering? dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse. · Jaapanis toimitakse vastupidi suurem osa "paisatakse tagasi" ettevõttesse. Oodatav Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete investeeringutasuvus kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate tootmismeetodite arendamisse võivad olla kulukad ning tasuda end ära alles aastate pärast. Arvatavat kasumit võrreldakse kasumiga, mida oleks võimalik teenida, kui see raha paigutada riigiobligatsioonidesse või investeerida kuhugi mujale. - Jaapanlased on valmis kauem ootama investeeringutulu ning vahepeal maksma madalamaid dividende.
igasuguste hoonete kavandamisel ja projekteerimisel alates eramajadest lõpetades suurimate kaubanduslike ja tööstuslike ehitistega. Peamiselt kasutatakse progeCADi füüsiliste komponentide detailsete 3D-mudelite ja 2D- jooniste loomiseks. Samas kasutatakse seda terve mingisuguse toote väljatöötamisprotsessi vältel, alates kontseptuaalsest projektsioonist lõpetades dünaamilise analüüsiga komponentide tootmismeetodite määramiseks. 4 ProgeCAD on kujunenud väga tähtsaks programmiks raaltehnoloogia (inglise computer- aided technologies) alal. Tema eelisteks on tootearenduse kulude vähenemine ja palju lühem disainitsükkel. ProgeCADi tarkvara lubab disaineritel oma tööd teha arvutiekraanil, töö välja printida ja salvestada selle hilisemaks muudatuste tegemiseks,
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid;
komponente. Põllumajandus peab liikuma jätkusuutlikkuse suunas, aitama säilitada looduskeskkonda ja traditsioonilist maaelu ning põhinema perefarmidel. Maaelupoliitika peab kaasa minema Euroopa põllumajanduse strukturaalse muudatustega ning seda täiendama, lähtudes seejuures järgmistest momentidest: toomisüksuste kaasajastamine, peamiselt lähtuvalt uuest kvaliteedi- ja konkurentsitingimustest; keskkonnasõbralike ja kultuuripärandit arvestavate tootmismeetodite propageerimine; põllumajandusettevõtete mitmekesistamine ning nende mitmefunktsionaalse rolli arendamine; põlvkonnavahetuse ja professionaalse põllumajandusalase koolituse toetamine. Samal ajal nõuab Euroopa põllumajandusmudeli tugevdamine põllumajanduse ja seda ümbritseva keskkonna integreerimist. See tähendab erinevate maapiirkondadele iseloomulike tegevusvaldkondade tihedat omavahelist majanduslikku, sotsiaalset või kultuurilist seotust ja
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid;
kuid seda ilma juugendile omase lopsaka ja väänleva dekoorita. - avaldus eelkõige eramuehituses, kus eelistati traditsioonilist kõrget katust, tuttavaid materjale, kohalikke sõrestikehituse tavasid. - andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud. Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi. Nõudis kunstitööstuselt soliidsust ja ilu. Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist
teadlikult toime jämeda konkurentsiõiguse rikkumise?Komisjon peab kartellis osalemist väga tõsiseks,kuna tegemist on tõsisema konkurentsipiiranguga,millega kaaneb hinnatõus,tarbija valikuvõimaluste vähenemine ja kahju tööstusele.Ennetutegevus on võtmeks rikkumiste arvu vähendamisel.Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu ,et loomuliku konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmise osas.Pikemas perspektiivis on eespool mainitud tegevuse tulemuseks konkurentsivõime kadumine ning tegutsemisvõimaluse vähenemine.Nimetatud põhjustel on konkurentsialaste õigusrikkumiste avastamine riigi seisukohalt oluline tegevus ning selle nimel ollakse valmis tegema isikutele soodustusi,et tagada nende koostöö konkurentsialaseid õigusrikkumisi menetlevate ametiisikutega
1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine
Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus Uue turu avamine Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt Uut tüüpi organisatsioonide loomine Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta
sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus – võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn “timmitud tootmine” (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad) - töötajate kaasamine ja oskuste arendamine. Sise Mõnikord on väga kuulukas liiguta ühest teadmisest teiseni teadmiseni või on võimatu Teadmised sõltuvad esipunktist Väjla Kuidas innovators võivad tulla oma innovatsiooni tegemises
Liidri funktsioon on midagi uut läbi viia (on alati täiendavaid asju, mida ta peab hoolitsema). Ettevotlusfunktsioon pole midagi muud, kui selline liidripositsioon majanduses. Ettevotliku funktsiooni olemus seisneb majandusvaldkonnas uute voimaluste tunnustamises ja elluviimises. Niisugune majanduslik juhtimine võtab seega endale ulesanded, mida saab kokku võtta järgmistes valdkondades: 1. uute toodete tootmine ja läbiviimine või uute toodete omadused; 2. uute tootmismeetodite kasutuselevõtt; 3. uute tööstusorganisatsioonide vormide loomine; 4. uute turgude avamine; 5. uute tarneallikate avamine. Saavutatud saavutuste olemust iseloomustab kõigepealt uute võimaluste objektiivne ja subjektiivne raske valik ja teiseks sotsiaalse keskkonna vastupanuvoime selle vastu. Teisest kuljest vajab just mainitud raskuste uletamine omadused, mida valdab vaid väike osa elanikkonnast.
Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn "timmitud tootmine" (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad) - töötajate kaasamine ja oskuste arendamine. 15.Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale.
osadest. Süsteemi kuuluvate osade arv varieerub lähtuvalt ettevõtte strateegiast. Juhtimise ülesanded: prognoosimine, modeleerimine, eelarvestamine. Tootmisstrateegia lähtub äristrateegiast ja toob välja selle kuidas tootmine aitab äristrateegiat edukalt elluviia. Tootmistrateegia sisaldab: tootmisemeetodi valikut, tootmise fookust, tootmise ja teenuse plaane, tootmisprotsesse ja tehnoloogiat, ressurside jaotust ja tootmishoonete mahte paiknemist ja plaane. Tootmismeetodite strateegiad: lattu tootmine MTS, tellimuse alusel tootmine MTO, tellimuse alusel kokkupanek ATO, tellimuse alusel projekteerimine ETO. Juhtimine tegevus, mille peamiseks sisuks on majandusprotsessi korraldamine ja käigushoidmine (organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks
tööandja kasutusele kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine, korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja rakendab meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: a) riskide vältimine; b) vältimatute riskide analüüs; c) riskide tõrjumine nende tekkefaasis; d) töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise, töövahendite valiku ning töö- ja tootmismeetodite valiku osas, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; 11 Kutsehaigused ja tööõnnetused f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega;
selle ärakasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks oli vaja raha, inimesi, tootmisvahendeid ja uut organisatsiooni. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Ettevõtjate innovatsioonide rakendamise abil tagatakse majandusareng. Innovatsioonide liigid: uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise, "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta, Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid
kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta.
vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta.
ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta.
Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega. Seejuures tuleb silmas pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid: • väldi riski; • kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida; • väldi või kontrolli riski selle tekkekohal; • kohanda töö vastavalt töötaja ealistele ja soolistele iseärasustele, eeskätt töökoha paigutusel ja kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul, arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele; • rakenda tehnilise progressi saavutusi; • asenda ohtlik vähemohtlikuga; • tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat, töö organiseerimist, töötingimusi, sotsiaalseid suhteid ja töökeskkonda mõjutavate ohutegurite mõju; • eelista kollektiivseid kaitsevahendeid individuaalsetele kaitsevahenditele;
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций uue või täiustatud toote juurutamine/Внедрение нового или дополненного товара uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus/Внедрение новых методов производства uue turu avamine/Открытие нового рынка uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt/Использование нового сырья/полуфабрикатов uut tüüpi organisatsioonide loomine/Создание нового типа организаций Loov hävitus. Творческое уничтожение
7.J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - uue või täiustatud toote juurutamine - uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - uue turu avamine - uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi - Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise - „Vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta - Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid.
- sotsiaalse moodustise struktuure hõlmavad; - sotsiaalsetes protsessides toimuvad; - sotsiaalsete süsteemide, institutsioonide, organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud; - indiviidide ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad. Muutusi võivad esile kutsuda: - Sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused tulenevad tootmistehnoloogia ja- vahendite, kommunikatsiooni, transpordi jm uuenemisest ning need seisnevad tootmismeetodite muutumises. Tulemuseks on mitte ainult uus toode või tehnoloogia, vaid ka sotsiaalsed tagajärjed: inimeste tegevuse muutumine, uute koosluste teke, teadmiste rakendamise ning täiendus- ja ümberõppe vajadus. - Sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja komplekside difusiooni kaudu. - Ühiskonnas toimuvad organiseeritud sotsiaalsed liikumised. - Uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel.
või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimeset.
(1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Majandussüsteemis on energiat, mis viib turud tasakaalust välja. Märkimisväärne: majanduskasv ei tulene niivõrd kapitali akumulatsioonist kui innovatsioonist ja uutest kombinatsioonidest. Kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus (lk 11): uue või täiustatud toote juurutamine; uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine tööstusharus; uue turu avamine; uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt; uut tüüpi organisatsioonide loomine; CREATIVE DESTRUCTION. Schumpeter mk 1 – „loov hävitus“ – fookuses ettevõtjad ja innovaatilised ettevõtjad. Põhitähelepanu indiviidil Mk 2 – Loov akumulatsioon – domineerivad suured ettevõtted ja püsiv innovaatorite tuumik. sisenemisbarjäärid – suurim erinevus – esimesel madalad, teisel kõrged
3) Süsteemide, instit. Organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud. 4) Indiviidi ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad Kõik muutused on omavahel seotud, ühe muutus toov kaasa teise (suure, väikse) muutuse. Struktuursed protsessid käivitavad funktsionaalseid ja motivatsioonilisi muutusi. Muutusi (arengut) ESILEKUTSUVAD TEGURID: 1) sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused – tehnoloogia, kommunikatsioon, transport ja uuenemisest – tootmismeetodite muutumine. Tulemus – uus toode või tehnoloogia- tagajärg – inimeste tegevuste muutused (uued kooslused, ümberõppe vajadus). 2) sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja –komplekside difusiooni kaudu (modernismilt postmodernismile) Rahvuste ja etnlisiste gruppide probleemid (keel, kultuur, territoorium jne). 3) ühiskonna organiseeritud sotsiaalsed liikumised. Inimeste vajaduste rahuldamine, eesmärgiks muuta
organisatsioon. 7. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. A. Schumpeter – ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - Uue või täiustatud toote juurutamine - Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - Uue turu avamine - Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - Uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa „loova hävituse“ nähtuse. – heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. ’’Vana’’ tuleb hävitada enne kui ’’uus’’ saab koha sisse võtta. Mark I süsteem:
Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimesest. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt väljendatuna on neil püüdlus võimu, sõltumatuse ja edu poole ning nad saavad rahuldust asjade lõpuni viimisest. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. Uue turu avamine. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. Uut tüüp organisatsioonide loomine. Loov hävitus: Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpter nimetas „loovaks hävituseks“. Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise.
3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad. Innovatsioonide liigid: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele.
või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimeset.
tegemise selle kohta mida toota, kus, kuidas ja kellele seda turustada kui ka investeeringute tegemise. Viienda tootmistegurina mainitud tehnoloogia (technology) on teaduslike teadmiste praktilise rakendamise vorm, mis näitab kuidas paremini ühendada ja kombineerida tootmistegureid, et muuta neid tootlikumateks. Tehnoloogiline progress hõlmab nii tööviljakust tõstvate, toodet või teenust täiustavate kui ka (tootmis)kulusid vähendavate tootmismeetodite kasutuselevõtmist. Mõju järgi tootmisele saab tootmistegureid jaotada aktiivseteks ja passiivseteks. Üldjuhul on töö ja ettevõtlus aktiivsed, maa ja (reaal)kapital passiivsed tegurid, kuna teostuvad tootmisprotsessis ainult aktiivsete tegurite kaudu ja kaasabil. 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja valik ressursside alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel Piiratud ressursside puhul on kõik majanduses osalejad sunnitud oma vajaduste paremaks
Innovatsioonide liigid: 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. Salary-Substitute Firms pakub omanikule või omanikele samal tasemel 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. sissetulekut, mis nad teeniks tavalist tööd tehes. 3. Uue turu avamine. Lifestyle Firms Ettevõte, mis pakub omanikule või omanikele võimalust koguaeg endale elatist teenida sellega ja jätta see elustiiliks. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. Entrepreneurial Firms firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja 5
Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse investeering? dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse. · Jaapanis toimitakse vastupidi suurem osa "paisatakse tagasi" ettevõttesse. Oodatav Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete investeeringutasuvus kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate tootmismeetodite arendamisse võivad olla kulukad ning tasuda end ära alles aastate pärast. Arvatavat kasumit võrreldakse kasumiga, mida oleks võimalik teenida, kui see raha paigutada riigiobligatsioonidesse või investeerida kuhugi mujale. - Jaapanlased on valmis kauem ootama investeeringutulu ning vahepeal maksma madalamaid dividende.
d) Tõendid, selle kohta, kuidas tagatakse toiduaine päritolu ehk tooraine teekonna kirjeldus tootmisprotsessis(esitada soovitavalt voodiagramme ning kontrollpunktide kirjeldusi) e) Tootmismeetod, kohalike toomismeetodite kirjeldus, pakendamise ja säilitamise asjaolud, kontrolli tagamine. f) Toote seos piirkonnaga peab olema põhjendatud (päritolunimetus puhul kliima, pinnase, kohalike traditsiooniliste tootmismeetodite ning muude toote omadusi kujundavate tegurite täpne kirjeldus ja geograafilise tähise puhul võib lisaks kõigele eeltoodule viidata ka toote päritolust tingitud tuntusele ja mainele) g) Kontrolliasutuse või sertifitseerimisasutuse nimi, aadress ja ülesanded h) Märgistus-juhul kui toodetel kasutatakse mingit erilist märgistust. i) Ühenduse või siseriiklikes aktides sätestatud nõuded.
vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama, et võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama. 2. Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: a) riskide vältimine; b) vältimatute riskide analüüs; c) riskide tõrjumine nende tekkefaasis; d) töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise, töövahendite valiku ning töö- ja tootmismeetodite valiku osas, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega; g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju;
304 Tootmisvahendid: hooned, masinad, töövahendid, materjalid (toore, abi- ja põhimaterjalid) toote valmistamiseks, valmistoodang või lõpetamata ehk vahetoodang. inimteadvuses, mis tagab kõige suurema hüvede hulga tootmise olemasolevate ressursside kasutamisel. Ettevõtjad on majanduse arengu elavjõud, kes avastavad üha uusi ärivõimalusi, võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid ja koguvad informatsiooni parimate tootmismeetodite kohta. Nad on alati rinnutsi majandusliku riskiga. Kui äriplaan ebaõnnestub, siis vastutavad nad täies ulatuses, kui aga õnnestub, kasvavad nende tulud märgatavalt. Ettevõtlus määrab ära tootmise viisi ja laadi ressursside efektiivseks kasutamiseks (kulutamiseks). Ettevõtluse kaudu kasvab tootmissisendite tootlikkus. 8.1.5. Tootmisstruktuur Organisatsiooni struktuur määrab organisatsiooni vajalikud allüksused, kehtestab nendevahelised seosed ja