Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terase tootmine AT21a (0)

1 Hindamata
Punktid

Terase tootmine
Õppeaines: Tehnomaterjalid
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Annika Koitmäe
Tallinn 2013

Sisukord


Sisukord 1
Terase iseloomustus 2
Terase ajalugu 3
Terase tootmine 4
Kasutatud allikad 7

Terase iseloomustus


Teras on sulam , mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks . Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit , austeniit, martensiit või perliit . Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.
Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu :
  • Kroom
  • Lämmastik
  • Mangaan
  • Molübdeen
  • Nikkel
  • Nioobium
  • Tantaal
  • Titaan
  • Vanaadium
  • Vask
  • Volfram

Terase ajalugu


Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata , kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps.
Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise , õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.
Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost.
Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856 . Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid.
1846 võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess ,mis oli vähem tootlikum kuid märksa parema kvaliteediga. Aastatel 1907-70 oli see meetod terase tootmiseks põhimeetod.
Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnik- konverter protsessi kasutuselevõtu (1952-53 Austria). Tänapäeval on see terase hulgitootmise põhimeetodiks.

Terase tootmine


Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. Sulatamisel kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena eraldatakse malmis sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga
Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine.
Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel.
Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras ( plekk ), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I- tala , U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms.
Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded .
Terase tootmise illustratsioon :
Tabel maailma suurimatest terasetootjatest ja nende toodetud kogustest ning link Youtube videost : http://www.youtube.com/watch?v=9l7JqonyoKA

Kasutatud allikad


http://et.wikipedia.org/wiki/Teras
http://www.scribd.com/doc/19776782/terase-tootmine-teooria
http://www.annaabi.ee/Terase-tootmine-m39494.html
https://www.google.ee/search?q=steel+production&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=_FV1UfaRDIqK4gSU6YGYDA&biw=1283&bih=678&sei=_VV1UZr4O4K24ATYxICYAw
http://en.wikipedia.org/wiki/Steel
http://www.youtube.com/watch?v=9l7JqonyoKA
Terase tootmine-AT21a #1 Terase tootmine-AT21a #2 Terase tootmine-AT21a #3 Terase tootmine-AT21a #4 Terase tootmine-AT21a #5 Terase tootmine-AT21a #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor spic3 Õppematerjali autor
Terase tootmine, Selle lühikokkuvõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Terase tootmine
4
docx

Terase tootmine

Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3 terase struktuuris kasvab võrdeliselt C-sisaldusega. C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´ C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline(Joonis ). Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning

Terase tootmine
Metallurgia
4
docx

Metallurgia

*Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Ülevaade metallurgia meetoditest Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi

Ehitus alused
Mustad metallid
6
doc

Mustad metallid

Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku

Kunst
Raud
5
odt

Raud

Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsiniku ,nimetatakse teraseks,kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga.

Keemia ja materjaliõpetus
Kõrgahju bilanss
8
odt

Kõrgahju bilanss

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja

Auto õpetus
Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia
3
doc

Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia

Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes ­ kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks ­ koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus ­ kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist.

Autode hooldus
Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia
14
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

..2,13%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid. Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga. Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2

Kategoriseerimata
Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia
32
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Pronks ― vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid. Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. латунь) ― vase sulam tsingiga. Legeerima ― teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2

Tehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun