M. Pervan and I. Pervan Cost stickiness võib eesti keelde tõlkida kui kulude kleepuvus. Artikkel on Horvaatia toiduaine- ja joogitööstuse näitel. Üks viisidest, kuidas ettevõtted suudavad säilitada ja parandada oma konkurentsieelist on juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu suurenemisel kui vähenemisel. Teisisõnu tootmismahu muutudes muutuvkulud suurenevad ja vähenevad sama protsendi võrra, sõltumata sellest, kas mahtu suurendatakse või see väheneb. Mitmed majandusteadlased aga usuvad, et tootmismahu suurenemisel muutuvkulud
b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. -b -50 q(opt)= 2a = -1 = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 € ja sellele vastav kasum 450 € Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? Andmed Püsikulud (CF)= 3500 eur Muutuvkulu (Cv)= 5 eur Tootmismaht (q)= 400 ühikut C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 € võrra d ja q tootmismaht. Leid
tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250 b) 1250 VC=AVC*TP=1000 c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP d) arvutage firma kasum optimaalse tootmismahu korral. kasum= TR-TC ; TR=p*TP (TP=q) ; TC=ATC*TP Lisa ülesanne: Miks oligopoli ja monopoli pika perioodi majanduskasum on garanteeritud? (10p)
Ühe teguri panuse suurendamisel peab teise teguri panus vähenema – siis kulud samad. Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga. wL +rK=c Alternatiivkulu- ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidega teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed.
11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15. Mida ütleb kahaneva tootlikkuse seadus? Kui püsivatele tootmisressursidele lisada pidevalt juurde muutuvaid tootmisressursse siis hakkab oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst? Keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel.
Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Küsimus 10 Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TCFC=61 24=37. Küsimus 11 Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 16
a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200, d) Muutuvkulu on 200. e) Püsikulu on 200 7. Kasumifunktsioon on võrdne a) Tulufunktsiooni ja muutuvkulufunktsiooni vahega, b) Tulufunktsiooni ja püsikulufunktsiooni vahega, c) Tulufunktsiooni ja kogukulufunktsiooni vahega, d) toote hinna ja Keskmise kulu vahega. 8. Keskmine kulu on a) Püsikulu ja muutuvkulu vahe, b) Kogukulude ja tootmismahu suhe, c) Tootmismahu ja toote müügihinna korrutis, d) Tootehinna ja keskmise kulu vahe 9. Kasumifunktsioon on (Q) 0,1Q 2 12Q 40. Väärtusel Q 20 on kasum a) negatiivne b) maksimaalne c) positiivne d) võrdne 0-ga. 10. Olgu tulufunktsioon R (Q ) 8Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 2Q 40 ning turul on võimalik seda toodet müüa täpselt Q 5 ühikut. Siis kasum a) on negatiivne ning tootmist jätkata ei ole mõtet,
(marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda? Nii nagu tarbija eesmärgiks on oma kasulikkuse maksimeerimine, on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine.
Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 € pöördumatu kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust. Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest. Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on segakulu kulu 4. Alternatiiviks on maksta ajatasu. Sellisel juhul madala tootmismahu korral vajatakse ühte masinat ja selle operaatorit, suurema tootmismahu korral kahte masinat ja operaatorit ning tippkoormuse puhul kolme masinat ja kolme operaatorit. See tähendab, et kogu operaatorite palgakulu on astmeline kulu 5. Kui ettevõte ostsustab kasutada masinat pikemat aega, siis seda peab remontima. Sellise otsustuse korral remondikulud on kontrollitav kulu 6
Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 13:45 Aega kulus 32 minutit 50 sekundit Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist tüüpi lihvpingiga on võimalik saavutada kõige suuremaid tootmismahtusid? Miks? Kõike suuremaid tootmismahtusid on võimalik saavutada vertikaalse lihvmasinaga . Hea tootmismahu tagab automaatne pealeja mahalaadimise süsteem. Lisaks sellele on masinal ka kahe spindli süsteem, kus üks spindel eemaldab suure osa materjalist ning teine on viimistlemiseks. Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui väljast. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks?
jooksul täielikult ära kasutada, sest seadmed vajavad ka remonti. •Kui nominaalsest ajafondist lahutada remondiga seotud jt. ajakaod, siis jääb üle aeg, mida nimetatakse efektiivseks ajafondiks. Millised on põhilised toodangu plaanimise strateegiad muutuva nõudluse tingimustes ? Taktikalise plaani koostamisel kasutatakse muutuva nõudlusega kohanemiseks põhiliselt kolme niinimetatud puhast strateegiat: •Püsiva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia -Toodangut valmistatakse ühesugustes kogustes olenemata sellest, kas turunõudlus muutub. -Tööjõutaset ei muudeta. -Tootmismahu ja nõudluse erinevus kompenseeritakse laovarude muutumisega. -Kasutatakse kapitalimahukas tootmises, kus valmistoodangu hoidmiskulud ei ole suured ja tellimuste täitmise tähtaegasid võib nihutada suuremate kuludeta. •Muutuva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia
Majandus 1. Tootlikus on väärtuse hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus võimeline looma. Tootlikkuse mahu suurendamisel mängib suurt rolli töötajate väljaõpe, töö tegemise hõlbustamiseks rakendatavad tehnoloogilised uuendused ning juhtimine. 2. Muutuvkulud on sellised kulud, mis tootmismahu muutudes muutuvad. 3. Püsikulud on sellised kulud, millega ettevõtja peab arvestama püsivalt. (nt. uute masinate ostmine teatud aja tagant ja töötajate palgad) 4. Mastaabisääst on ühe toote keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tulemusel. Mastaabisääst toimib järgmistel põhjustel: ...Võimalusi jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks on rohkem... ...Tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis lubab hinda alandada... ..
Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult
Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka
Joonisele on kantud neli erinevat keskmise kulu kõverat. Need neli erinevat keskmise kulu kõverat iseloomustavad olukordi, kus kapitali ja töö hulk ei muutu aga muutub maa hulk. Vastavalt siis keskmise kulu kõver 𝐴𝐶2 iseloomustab olukorda, kus maad on rohkem kui keskmise kulu 𝐴𝐶1 korral. Joonis on koostatud viisil, mis iseloomustab pikaajalise keskmise kulu (LRAC) kujunemist. Samuti iseloomustab joonis ka seda, et kui esialgu maad lisades muutub tootja efektiivsemaks ning tootmismahu kasvades hakkavad ka pikaajaliselt keskmised kulud langema, siis ükskord jõutakse ikkagi mingi sellise tootmismahuni millest edasi tootmise laiendamine toob jälle kaasa kasvavad kulud. Keskmine AC1 kulu (AC) AC4 AC2
hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev. Tarbijate hinnavaru (lisakasu) on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe 4.LOENG 27.09.2010 FIRMATEOORIA Firmateooria eelused Ettevõtja toodab hüvist, mis tarbijate heaolu suurendab ka maksimaalse võimaliku tootmismahu korral. Hüvist realiseeritakse täieliku konkurentsiga turul (turuhind ei sõltu ettevõtte poolt toodetavast kogusest). Tootmisressursid ostetakse täieliku konkurentsiga turult (ressursi hind ei sõltu ettevõtte poolt kasutatavast ressursi mahust). 7 Ettevõtja käitub ratsionaalselt. Firmateooria põhimõisted Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega.
perioodil on kõik kulud ainult muutuvkulud ehk püsikulusid pole. Samamoodi on keskmiste kulukõveratega, on ainult üks keskmise kulu kõver pikal perioodil. Pikal perioodil ei toimi kahaneva piirtootlikkuse seadus, selle asemel on olulise tähtsusega mastaabiefekt, sest puuduvad püsikulud. Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Kasvav mastaabiefekt esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma
P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust on -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 võrra
oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maailmamajandus globaalne.mastaafiefekt e mastaabisääst-tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse.ettevõtlusklaster e kobar- sarnastel tegevusalade tegutsevate v üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedalt koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud.väärtusahel-on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust. ntks toote väljamõtlemine ja arendus, disain, tootmine, turundus jne
Nõudluse ja pakkumise -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutused muudavad teatud kindlal viisil nii tasakaaluhinda kui ka sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu tasakaalukogust. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui
oodatavast hinnatasemest EP Oletame et P tõuseb, aga EP ei muutu- kuidas võib valesti tõlgendada tootja vaates:pakkuja näeb et tema toote suhteline hind on kasvanud, tõlgendav seda nõudluse kasvuna ja suurendab tootmist Kui tegelikud hinnad ja hindade prognoos langevad kokku, see on siis esimese mudelis jäikade hindadega mudelis jäikade hindade ettevõtete prognoos et sellisel juhul majandus jõuabki ühisele tootmismahu tasemele mis võrdub potent tootmismahuga ja pole toodangulõhet et y ja y katusega on võrdsed Juhul kui tegelik hinnatase on kõrgem kui prognoositav, siis kogupakkumise joone parempoolses osas kus majandus on ülekuumenenud, seal pakkumise joone igas punktis on tegelik tootmismaht suurem kui potentsiaalne Mudelite kokkuvõte Kasulik meelde jätta: kui alguses selle stabiilses tasakaaluseisundis hinnatasemel P1 olid sama perioodi
d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a
ESSEE Millisena näen oma osa tulevases Eesti majanduskasvus? Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. (tarkinvestor.ee) Minu osa Eesti tulevases majanduskasvus on väike, kuid ka väike asi teeb head. Kaudselt saan kaasa aidata majanduskasvule õppides. Ka teised peaksid samamoodi mõtlema
koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. MC=TC/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP
Kui Madis suurendab kanga tootmist: Esimene meeter kangast maksab 1 kg nisu Teine meeter kangast maksab 2 kg nisu Kolmas meeter kangast maksab 3 kg nisu Neljas meeter kangast maksab 4 kg nisu Viies meeter kangast maksab 5 kg nisu Tabelist on näha, et alternatiivkulu muutub koos tootmismahu muutumisega. Esimene meeter kangast maksab ühe kilogrammi nisu. Järgmine kangameeter kaks kilogrammi nisu. Viimane kangameeter viis kilogrammi nisu. Seega, kanga tootmise alternatiivkulu kasvab tootmismahu suurenedes. Kasvavad alternatiivkulud tulenevad piiratud ressurssidest. See tähendab, et piiratud ressursside tingimustes ei ole edasine ressursside kasutamine enam nii hea tootlikkusega. 2.2. Tootmisvõimaluste muutumine
Teine meeter kangast maksab 2 kg nisu Kolmas meeter kangast maksab 3 kg nisu Neljas meeter kangast maksab 4 kg nisu Viies meeter kangast maksab 5 kg nisu MIKROÖKONOOMIKA 10 Tabelist on näha, et alternatiivkulu muutub koos tootmismahu muutumisega. Esimene meeter kangast maksab ühe kilogrammi nisu. Järgmine kangameeter kaks kilogrammi nisu. Viimane kangameeter viis kilogrammi nisu. Seega kanga tootmise alternatiivkulu kasvab tootmismahu suurenedes. Kasvavad alternatiivkulud tulenevad piiratud ressurssidest. See tähendab, et piiratud ressursside tingimustes ei ole edasine ressursside kasutamine enam nii hea tootlikkusega. 2.1 Tootmisvõimaluste muutumine
Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Piirtulu tähistab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel Täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku - tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga. Kasumi maksimeerib selline tootmismaht, mille juures tulude ja kulude vahe on suurim. Teine võimalus on kasutada marginaalanalüüsi. Sellisel juhul tuleb võrrelda piirtulu ja piirkulu. Senimaani, kui piirtulu ületab piirkulu, tuleb tootmismahtu suurendada, sest siis kasum suureneb. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC.
PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga.
2.Miks soovivad tootjad müüa kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Kui tootja müüb kaupa kõrgemate hindadega, siis on tal võimalik ka katta kulutusi paremini. Kui aga müüdakse madamala hinnaga rohkem, siis võib tootja jääda miinustesse, kuna tulu puudub. 3.Selgita oma sõnadega, milles seisneb pakkumisseadus? Tootja soovib ja suudab kõrgamete hindadega tooteid rohkem müüa, kuna siis on tootjal võimalik ka katta suuremaid piirkulusid, mis tekivad suurema tootmismahu juures. 4.Milles väljendub pakkumise hinnaelastsus? Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne . Kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kiiresti antud kauba tootmisse lülitada ja sealt eemaldada. 5.Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumine on mõlemad erinevad kogused mingit kaupa, mida
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem?
Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem?
r MPK Tehnilise asendamise piirmäär näitab sisendi maksimaalset kogust, mida saab asendada. Tehnilise asendamise piirmäär näitab nende sisendite omavahelise asendamise proportsiooni tingimusel, et sisendkomplekti abil saadava toodangu kogus jääb samaks. Tootmiskulu kasvades suureneb ka piirkulu. Toodangu mahu kasvades tootmiskulu suureneb, kuid piirkulu võib kas suureneda, väheneda või jääda samaks. Piirkulu ei saa ühegi tootmismahu korral olla keskmisest kulust suurem. Kui tootmistehnoloogiat kirjeldab kumer tootmisfunktsioon, on piirkulu alati keskmisest kulust suurem Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ka rahvamajanduse seisukohalt parim. Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ainult siis parim ka rahvamajanduse seisukohalt, kui selle tootmismahu korral on tükikulu minimaalne. Mida madalam on turuhind, seda vähem on pakkujaid ceteris paribus.
intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline)
= = -52 b = y2-ax2 b = 5700-(-52)*65 = 5700+3380 = 9080 p(q) = -52q+9080 Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon, kus R(q)- tulufunktsioon. P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q P(q) = -52q2+9080q-440q-4400 = -52q2+8640q-4400 P(q) = -52q2+8640q-4400 Vastus: P(q) = -52q2+8640q-4400 d) Optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Leiame kasumifunktsioonist tuletise ning paneme võrduma 0-ga, saame optimaalse tootmismahu q. P´(q) = -104q+8640 = 0 104q = 8640 q = 83 P(83) = -52*(83)2+8640*83-4400= 354 492. Vastus: q = 83 tk ja optimaalne kasum P(83) = 354 492 eurot.
Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi d) kapitali strukturi suhtarv 17. Millises arunades kajustab kõige otsesemalt ettevõtte äritegevuse a) kaasumiaruanne 18. Kasumi genereerimise efektiivsust lähimüügilt Rentaablussuhtarv 19
Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära. 2. .Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Lisaks järgnevalt nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks: 1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega (värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle;
Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud
12. Kulude liigid (muutuvkulu, püsikulu, piirkulu). Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus.
(müüa ja ostja toodangu nõudlus on kaup mis on alati ja minna turule miski ei kasumit (minimiseerib firma saab teavad samapalju)). täielikult elastne (firma ühesugune, sõltumata sega teda. Samuti kui ta kahjumit) õige majanduslikku kasumit Info firma kulude toodangu nõudluskõver on sellest, missugune tahab lõpetada tootmise tootmismahu valikuga kui ta leiab kulude kohta näitab kauba horisontaalne sirge). firma seda kaupa ta saab seda teha. (Qõige punktis, kus kokkuhoiu võimaluse. hind, sest p=MC Mastaabisääst puudub. toodab. p=MC=MR) Ühiku tootmiskulud on väiksemad väiksemates
a) Õige b) Vale 26. Kapitaliintensiivne tehnoloogia on alati kõrgemate keskmiste kuludega kui tööintensiivne tehnoloogia. a) Õige b) Vale 27. Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. a) Õige b) Vale 28. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. a) Õige b) Vale 29. Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. a) Õige b) Vale 30. Tööjõu piirtoodang on seda suurem, mida rohkem on töölisi. a) Õige b) Vale 31. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. a) Õige b) Vale 32. Keskmine kulu ehk keskmine kogukulu iseloomustab ettevõtte suurust. a) Õige b) Vale 33
ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse
tõusuga · Siirdetööpuudus vabatahtlik ajutine lühiajaline tööta olek inimestele, kes vahetavad töökohta · Varjatud töötus inimestel, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama · Mittevabatahlik nõudlus tööjõu järele puudub täielikult · Klassikaline ettevõtte tootmismahu vähenemisest tingitud väiksem nõudlus töötajate järele Tööpuuduse vähendamine ja vältimine · Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) · Riik - uute töökohtade loomine, pensionikindlustus, haigekassa kindlustatus töötule, võimalused ümberõppeks, töövaidluskomisjon, töökohale ennistamise võimalus
ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele
marginaaltulu on 10 eurot? Mida piirsuuruseks ehk marginaaliks) x suhtes ning tähendab, et marginalkasum on tähistatakse sümboliga My. My=y'=f'(x) 30? Marginaal My näitab ligikaudu kuipalju muutub suurus y kui suurus x muutub ühiku võrra (NB! Ühik peab olema piisavalt väike). Marginaalkulu tootmismahu suhtes (toodangumahu funktsioonina) näitab ligikaudu täiendava tooteühiku tootmiseks vajalikku kogukulu muutu Marginaaltulu tootmismahu suhtes näitab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kogutulu muutu
innovatsioon. võimaluste kujunemine 2. Laialdane levik: uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur. järjestikuste uute toodete ja harude ilmumine, lisaks olemasolevate uuendamine 3. Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine. 4. Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllustatuse. Potentsiaali kokkutõmbumine Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju Igasuguse tootmismahu kasvu, mis ei ole seotud tootmissisendite (maa, töö, kapital) või mastaabiefektiga nimetatakse üldiseks tootlikuseks. See omakorda sõltub tehnoloogilisest edenemisest ning seda peetakse majanduskasvu põhiliseks allikaks. Seda nimetades ka veel slow jääkliikmeks. Tootmissisendite ja tootmismahu omavahelist seost kirjeldab neoklassikaline cobb-douglase funktsioon Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1
müüakse nii homogeenset kui ka diferentseeritud toodangut; 3) eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked; 4) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa. Pakkumiskõver – näitab pakutavat kogust erinevate hindade korral. Piirkulu – on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamiseks, s.t kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. Piirprodukt – on koguprodukti muutus ja muutuvressursi ühiku muutuse kohta. Piirtulu – on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus – on kodus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed.
kogukulu muutuse, MC näitab kogukulu muutust, mida on vaja teha, et juurde saada 1 ühik toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed. AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis).
4 5 25 5 0 30 Toomisvõimaluste kõver on erinevate hüviste toomiskombinatsioonide graafiline kujutus eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma, et teise kauba tootmismaht ei väheneks Efektiivsus tähendab maksimaalset võimalikku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega Y kättesaamatu tootmis.. X toomisressursse ei kasutata täielikult ära N: mingi osa põllumajandusmaad ei harita üles, ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms. Majandussüsteemid Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab
tagasikumerduv töö pakkumise kõver peale teatud kriitilise tulutaseme ületamist muutub seos töötatud tundide ning tulu vahel negatiivselt töö tootlikkus tähistab elanikkonna kohta tuleva SKP kogust uus majandus majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg üldine tootlikkus igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga cobb-douglase funktsioon seos tootmissisendite ja tootmismahu vahel kirjeldav neoklassikaline funktsioon tootmissisendid tootmistegurid: 1) maa, 2) töö ja 3) kapital mastaabiefekt tootmismahu muutuse mõju tootmisefektiivsusele IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mullioht uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest
Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid.Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel.Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale. KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks.KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon.KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: Matemaatiline meetod- Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu;Piirkasumist lähtuv
annaabi.ee 
