Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted;
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
karakteristikuks on keskväärtus ehk matemaatiline ootus. Otsustamine määramatuse tingimustes Otsustamisel määramatuse tingimustes toimub mäng inimese ja stiihilise jõu vahel. Probleemiks on teha mõistlikud otsused mängus mittemõistlike vastastega. Valiku tegemisel soovitatakse rakendada mitmesuguseid otsustamiskriteeriume, mis aitavad selgitada parimat varianti 4 määramatuse olukorras. Maksimini meetod ehk Waldi kriteerium. Kasutatakse olukorras, kus tuleb olla ülimalt ettevaatlik. Valitakse maksimaalne väärtus minimaalsete väärtuste seast. Minimaksi meetod. Leitakse variant maksimaalsete võimaluste seast, mille väärtus on minimaalne. Maksimaksi meetod. Kasutatakse äärmiselt optimistlikus olukorras ja valitakse variant, mis võimaldab saada parimat tulemust. Hurwitzi meetod. Lähtutakse põhimõttest, et kõige optimistlikum ja pessimistlikum hinnang on vaevalt õigustatud
4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. Langenud püsivkulud - väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. Tootlikkuse tõus - sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud
2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamine - vanadele toodetele uute turgude leidmine. Peab arvestama, et iga firma on teatud määral inertne organisatsioon, mis on sageli tingitud kasutatavate tootmistegurite inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia
vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid.
Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
20 võtme meetod (20 Keys) 1. Puhastamine ja korrastamine 2. Süsteemi mõtestamine /eesmärkide ühitamine 3. Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja pikaajaliste projektsioonide alusel; 20 · Kulude struktuuri analüüs selgitatakse välja,
Funktsioonid: ostmine, müümine, transporti-mine, ladustamine, standardiseerimine, sorteerimine, finantseerimine, riski võtmine, info vahetamine 5. Turunduse juhtimise protsess (turuvõimaluste analüüs, sihtturu valik, turunduskompleksi kujundamine, turundusplaani elluviimine ja kontroll). Turunduse juhtimine on sihtotsijatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit, suurendada läbimüüki ja turuosa. Turuvõimaluste analüüs: *turundustingimuste süsteem ja turundusinfo *turunduskeskkond (makro ja mikrokeskkond) *turg (individuaaltarbijate ja ettevõtete turg) *toote ja turuvõrk Sihtturu valik: *nõudluse mahu mõõtmine ja nõudluse tüübi hindamine (neg.nõudlus, nõudluse puudumine, varjatud nõudlus, langev nõudlus, ebaregulaarne nõudlus, täisväärtuslik nõudlus, ülemäärane nõudlus,
andmetöötluse meetodeid). d) Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel liigitatakse turundusuuringud järgmiselt: ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud (uurimistulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus) ja jätku-uuringud. e) Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: monopoolne uuring (tulemus on infovajaja ainuomand), mitme tellija uuring ja sündikaatuuring ehk valmisuuring. Etapid, mis on turundusuuringu tegemiseks kohustuslikud ja vajalikud on planeerimine, uuringumetoodika väljatöötamine ja uuringu teostamine. Etappide teekond uuringu algusest on järgmine: Turunduse planeerimine ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4
Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond
Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine).
· tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · - Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu Riigi 4 makropoliitlilist eesmärki:
tööseisakud. Efektiivne tööaeg moodustab tariifsest ca 70% Materjalimajandus: Materjalid: tööraine, abimaterjalid, kütus. Jäätmemajandus: hävitamise viis ja sellega seotud kulud. Eesmärgid: kiirus ja ratsionaalsus!! Varustamine: juhuslik, sünkroonne, laovarude loomisega Laondamine: tooraine, pooltoodete, valmistoodangu ja tootmislaod Transport: ettevõttesisene ja väline. Transpordi planeerimine. Tootmine Valdkond, kus valmistatakse ettevõtte tooteid ja teenuseid. · Tootmisprogrammi planeerimine; · Tootmisprotsessi planeerimine · Tootmise varustamine vajalike tootmistegulitega OLULINE ON TOOTMISVÕIMALUSTE ÜHTLANE KOORMUS Tootmisvahendid Kasutamine: Kasutusiga, tehniline kasutusaeg, majanduslik kasutusaeg Võimsus: Maksimumvõimsus, majanduslik võimsus, miinimumvõimsus Rakendamine:
ETTEVÕTLUS - isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni. SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49
Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodetega. Tootmiskulud: · konkureerivate toodete hind; · majanduse üldseis; · firma maine; · jaotuskanalite juurdehindlus; · tootmismaht. Maksetingimused. Garantiitingimused. Pakend. 8. Tootmine või teenindamine Tootmise/teenindamise protsessi kirjeldamisel ei tohi laskuda liialt detailidesse, soovitav on esile tuua vaid oluline: kirjelda kavandatava ettevõtte asukohta ja varustamise kanaleid ning tegevust. Antud peatükis on oluline võrrelda tootmis- või teenindusprotsessi konkurentidega ja tuua välja tulem kliendile. Kirjelda ettevõtte hooneid, ruume, seadmeid, kavandatavat tootmist ning kasutatavat tehnoloogiat. Kindlasti peab määrama isikud, kes vastutavad tootmise/teenidamise eest ning kirjutama lahti, kuidas on kavas leida, palgata ja koolitada töötajaid.
· Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest.
1. Toode (product) – mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus 2. Hind (price) – mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida 3. Turustus (place) – kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada 4. Toetus (promotion) – kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks 3) Turundustegevuste planeerimine ja turundusplaan Turunduse planeerimine on loogiliste sammude ahel, mis on suunatud turundusalaste eesmärkide püstitamisele ja nende saavutamiseks vajalike tegevuskavade formuleerimisele. Väikeettevõtetes on see protsess sageli mitteformaalne. Tippjuhtidel on alluvatega võrreldes olukorrast parem ülevaade. Osa samme (nt situatsiooni analüüs, turunduseesmärkide püstitamine), mille läbimine on küll vajalik, võivad jääda paberil fikseerimata.
11. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? 12. Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodetega. 13. Tootmiskulud: konkureerivate toodete hind; majanduse üldseis; firma maine; jaotuskanalite juurdehindlus; tootmismaht. 14. Maksetingimused. 15. Garantiitingimused. 16. Pakend. 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE Tootmise/teenindamise protsessi kirjeldamisel ei tohi laskuda liialt detailidesse, soovitav on esile tuua vaid oluline: kirjelda kavandatava ettevõtte asukohta ja varustamise kanaleid ning tegevust. Antud peatükis on oluline võrrelda tootmis- või teenindusprotsessi konkurentidega ja tuua välja tulem kliendile. 8 Kirjelda ettevõtte hooneid, ruume, seadmeid, kavandatavat tootmist ning kasutatavat tehnoloogiat. Kindlasti peab määrama isikud, kes vastutavad tootmise/teenidamise eest ning kirjutama lahti, kuidas on kavas leida,
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3. SEGAKULUD on kulud, mis sisaldavad nii püsivat kui muutuvat komponenti. 4. ASTMELISED KULUD on kulud, mis püsivad teatud tegevustasemete juures, kuid teatud kriitilistes punktides kasvavad konstandi võrra. 5
Turunduskontsep Turg Tarbija vajadused Integreeritud Kasum kliendi tsioon turundusstrateegi rahulolu põhjal a Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. Püsib seisukoht, et organisatsioon peab määratlema oma sihtturgude soovid ja vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Ettevõte peab seega oma eesmärkide saavutamiseks arvestama nii tarbijate jooksvaid vajadusi ja soove kui ka ühiskonna üldisi perspektiivseid huve, mis mõnikord võivad olla omavahel vastuolus. Arvestatakse näiteks keskkonna kaitsmise vajadust, loodusressursside ammendumist jne.
firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid · Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1
Süsteemi miinuseks on paindlikkuse puudumine s.o. võimetus kohaneda kiirete muutustega, vajadus väga mahuka info hankimise ja töötlemise järele. TÕMBAV TOOTMISSÜSTEEM (tooted liiguvad nõudluspõhimõttel) Tootmistegevuse ja ressursside planeerimisel põhinev tootmissüsteem (Manufacturing Resource Planning MRP–II). Kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel ja tootmisprotsess algab selle nõudlusimpulsist. Toimib mudelil tarbija – ladu – valmistooted – pooltooted – komponendid – tarnijad. MRP II ( manufacturing requirements plan) on MRP I edasiarendus ja põhineb integreeritud lähenemisel kogu tootmistegevusele alates toodete tellimisest kuni materjalide ja pooltoodete toimetamiseni tarnijatele. MRP–II rakendamise eeliseid on: tarnete ladusam korraldus,
.............................................. 42 16. HINNAPOLIITIKA .............................................................................................................................. 44 17. MÜÜGITULU JA MÜÜGIKULU .......................................................................................................... 46 18. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................... 58 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD ................................................................................................................ 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ...................................................
1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4
ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis 10 kasutamiseks, olenemata sellest, kas ja kui sageli ning kuidas seda kasutatakse (Pärl, 2016). Ettevõtte kulude planeerimisel, eelkõige toote või teenuse omahinna kalkuleerimisel on tähtis eristada tootmiskulusid ja mittetootmiskulusid. Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna. Summeerides tootmis- ja mittetootmiskulud saame ettevõtte toodangu täisomahinna
...............................................................................10 2.TURUNDUSKESKKOND.................................................................................................. 11 2.1 Küsimused.....................................................................................................................16 2.2 Situatsiooniülesanded...................................................................................................17 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 19 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................19 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................19 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................21 3
6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3
Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiksid hakata. Turundust mõjutavad trendid: Muutuv tehnoloogia: Lubab selgepiirilisemat tootmist, konkreetsele segmendile suunatud kommunikatsiooni ning hinnakujundust. Globaliseerumine: transpordivõimalused, kommunikatsioonikanalid. Lihtsam jõuda välisriigi tarbijateni. Tarbijate mõju suurenemine: Tarbijad eeldavad üha paremat toodete ning teenuste kvaliteeti ning vähemalt mõningast toodete kohandamist tarbija vajadustele. Tarbijatel üha vähem aega ja oodatakse suuremat mugavust.
kas on vajalik eraldi tootmise/teenindamise ruum, millised peavad olema ruumi tingimused, milliseid täiendavaid investeeringuid see vajab. · Kirjeldatakse asukoha eelistusi (geograafiline asukoht, teeninduspiirkond, kulud). · Kirjeldatakse võimalikke piiranguid tootmisele/teenuse osutamisele (näiteks litsentsid, tegevusload). · Tuuakse välja hinnakujunduse alused: mis maksab tootmine, millised on püsi- ja muutuvkulud, millised on kulutused tootele selle jõudmisel kliendini? Tootearendus · Kirjeldatakse kuidas on kavas muuta/arendada tulevikus toodete/teenuste nomenklatuuri · Kirjeldatakse kuidas arendatakse tooteid/teenuseid · Kirjeldatakse kust võetakse ideid toote/teenuse arendamiseks Turg Toote või teenuse turustamiseks peavad sellel olema potentsiaalsed kliendid. · Kirjeldatakse detailselt turgu, iseloomustatakse kliente ning nende regionaalset paiknemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
