kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust. ● Kiirus- tuleb analüüsida nii tellimusele täitmisele kuluvat aega kui ka ühe tellimusele tootmistsükli aega. Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtustlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelist suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. ● Tarnekindlus-selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. ● Kuluefektiivsus-- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus ● Kvaliteedi-tootlikkuse-paindlikkuse vahel võivad tekkida vastuolud ● Tootlikkuse ja kvaliteedi vahel- kui tahta kõrget tootlikkust, siis võib selle all hakata kannatama kvaliteet
Kiirus- siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega (välimine kiirus) kui ka ühe tellimuse tootmistsükli aega (sisemine kiirus). Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. Tarnekindlus- selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. Kuluefektiivsus- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus Kvaliteedi-tootlikkuse-paindlikkuse vahel võivad tekkida vastuolud (nende lahendamiseks vaja operatsioonijuhtimise meetodeid). Vastuolud:
tootearendus. Ettevõtte jaoks on oluline kuidas funktsioonid omavahel suhtlevad. Tugifunktsioonideks on näiteks IT, HR, raamatupidamine, finants, mehaanika. TTK tegevuse valdkonnad ja näidisküsimused: Operatsiooni strateegia – kuhu paigutada tootmine? Kui kaugel lõpptarbijast? Protsessi tüüp – kuidas me ehitame protsessi nii, et ta tarniks meie teenust klientidele? Paigutuse disain – kuidas me korraldame meie seadmete ja inimeste füüsilist paigutust? Ruumide disain – mis on meie tootmistegevuste parim asukoht? Protsessi tehnoloogia – millist rolli peab omama tehnoloogia materjalide muutmisel operatsiooni süsteemis? Toodete ja teenuste disain – milliseid tooteid ja teenuseid peab meie organisatsioon tegema? Töö disain – kuidas me motiveerime oma töötajaid?
Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. Lõpptoote jaoks vajalikud komponendid pannakse detailidest kokku just õigel ajal ja hangitud materjalid töödeldakse detailideks just õigel ajal. Oluline on varude minimeerimine!!! Just in time mudel, täppisajastus, kus materjalid tuuakse kohale täpselt siis kui neid kohe ka kasutatakse, sellega vähendatakse laovarusid, kuid kaasneb tihedam aga väiksemate partiidega tarne. Tähtis osa kanban, mis tähendabki et asjad tuuakse kohale kohe kui neid vaja. Tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida on vaja, täpselt nii palju ja täpselt selleks ajaks, nagu on nõutud. Täppisajastatud tootmine ja jidoka on Toyota tootmissüsteemi kaks alussammast. JIT tootmise aluseks on heijunka ja see koosneb kolmest tööelemendist: tõmbav süsteem, takti aeg ja pidev voog.
riskid mis on seotud ressursside seotusega •Kulu – efektiivsus, max lisandväärtus min kuludega (madal hind ja kõrge tulu) •Madal kulu võimaldab vähendada hindu ja suurendada seeläbi müügimahtu või siis alternatiivselt saada sama mahu juures suuremat tulu •Ettevõtte siseselt aitab operatsioonide tulemuslikkus täita ka teisi ettevõtte tulemuslikkuse eesmärke Kindlus – usaldusväärsed ja vigadeta protsessid, tarnekindlus, õige kaup, õigel ajal õiges koguses õigesse kohta.. •Kas täidame oma klientidele antud lubadusi ? •Tootmise paindlikkus - võime reageerida muutustele (näit hooajalisus rõiva tootmises) -Toodete/teenuste paindlikkus - kohandamine vastavalt kliendi soovile - näit IT lahenduste edasiarendused -Valiku paindlikkus - värv, logo vms -Koguse paindlikkus - võimalust koguse või mahu muutmiseks -Tähtaegade paindlikkus - kiiret võimalust muuta tarnete tähtaegu
· Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid Kulude piiritlemise seisukohast Tootmisprotsessi seisukohalt
ennustus, mida harilikult kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel. Erinevalt plaanist on prognoosil tavaliselt mitu varianti. Usaldusväärsete plaanide koostamiseks on optimaalse pikkusega baasperiood 6 - 11 aastat. Planeerimise struktuur s. o. tema ülesehituse, koostisosade paigutuse ja seostumise viis. Planeerimise põhilisteks kandjateks ettevõttes on juhtkond ja arvutid, mis on ühendatud teatud kindlasse organisatsioonistruktuuri. ETAPID-Planeerimisprotsess toimub mitmes etapis. I etapp: informatsiooni kogumine. Selles staadiumis on oluline hankida kõik need andmed, mis on kuidagi seotud planeerimise objektiga. Et otsuseid teha, on vaja koguda infot *turgude,*finantseerimisvõimaluste,*olemasolevate tehniliste meetodite, *konkurentsi,*üldise majandusolukorra jne. kohta. II etapp: alternatiivplaanide väljatöötamin. Sel etapil töötatakse välja alternatiivplaanid, millest igaüks kujutab endast üht võimalust püstitatud eesmärgi saavutamiseks.
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse al
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
tegevuste väljaselgitamiseks ja võimaluse korral ka nende kõrvaldamiseks. " (4) 2.Just-in-Time(JIT)Production-Täppisajastatudtootmine Just in time on tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida on vaja, täpselt nii palju ja täpselt selleks ajaks, nagu on nõutud. Täppisajastatud tootmine ja jidoka on Toyota tootmissüsteemi kaks alussammast. JIT tootmise aluseks on heijunka ja see koosneb kolmest tööelemendist: tõmbav süsteem, takti aeg ja pidev voog. (5) Täppisajastatud tootmise eesmärk on elimineerida täielikult igasugune raiskamine, et saavutada parim võimalik kvaliteet madalaima võimaliku kulu ja ressursside kasutuse ning lühima võimaliku tootmise ja tarneajaga. Kuigi põhimõtteliselt lihtne, nõuab JITi efektiivne juurutamine distsipliini. (5) Kui Jaapanis esimest korda hakati arendama täppisjastu tootmist oli see mote väga radikaalne
suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks.
töötlemine jne) Väljuv logistika (valmistoote hoidmine/ladustamine) Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega) Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus- 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage) 3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast
valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus. Traditsiooniline kuluarvestus keskendub otsekuludele (materjalid, seadmed, tööjõud) ja jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel. 15. Tarnevõime Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarne täpsus Tarne täpsuse all mõõdetakse lubatud tarneajast kinni pidamist ja soovitud tarnehetke usaldusväärsust. Tarne täpsust võidakse mõõta tõenäosusega, millega kliendile teatud tarneaeg ei muutu. Mõõtmisel tuleks arvestada ka lubatud tarneajast kõrvalekallete esinemissagedust. Tarnekindlus Tarnekindluse all mõõdetakse tõenäosust, et klient saab õige koguse õiget toodet laitmatus seisukorras. Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemise
hoidmine/ladustamine); Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega); Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus (logistika enim seotud): 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage) 3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt
kliendsuhtest (Waller 2003) · Uue kliendi ligimeelitamine läheb 5-10 korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi hoidmiseks (Wreden 2005) Klienditeeninduse komponendid · Klienditeeninduse komponendid võib jaotada kolme rühma: o Tarnevõime/saadavus (Omada kaupu siis, kui klient neid vajab) o Tegevussuutlikkus (tellimistsükli kiirus, tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus) o Tarnekindlus ehk usaldusväärsus (kaubad õigel ajal, õiges kohas ilma kahjustusteta) o Organisatsiooni peaks olema kirjalikud klienditegevuse standardid, mida kõik järgivad. Klienditeenindusstrateegiad · Klienditeenindusstrateegia põhineb klientide vajadustel ja tugineb turundusstrateegial. (Peab positiivselt mõjutama ettevõtte kasumlikkust) · Võrdlusanalüüs (benchmarkind) konkurentide või samal alal tegutsevate ettevõtete
tarnija arvutisse lihtsustab ja kiirendab oluliselt tellimuse edastamist Tellimuse töötlemine koosneb järgmistest toimingutest: · Kontrollitase, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik · Kontrollitakse, kas saab müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid · Tellimus sisestatakse arvutisüsteemi(müügimoodulisse) · Müügipersonali töötaja alustab tellimuse täitmise jälgimist · Arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming, ettemaksu korral tehakse kohe ka arve · Ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks · Veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile Tellimuse käsitlemise loas algab komplekteerimislehe printimisega laoprinteris ning lõppeb pakitud ja
Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. 10 Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr
Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr
Selle põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 17) 7 Õ-d lk 115 1) Õige toode 2) Õiges koguses 3) Õiges seisukorras 4) Õigesse kohta 5) Õigel ajal 6) Õigele kliendile 7) Õige hinnaga 18) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus lk 115-119 Tarnevõime ehk saadavuse all mõeldakse suutlikkust omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Tarnija seisukohalt o n tegemist tarnevõimega, ostja seisukohalt saadavusega. Ettevõtte poolt müüdavate kaupade tarnevõime/saadavuse kõrge taseme saavutamine sõltub suures osas plaanimisest. Rajaneb kolmel näitajal: laodefitsiidi sagedus, täiteaste ja täielikult tarnitud tellimused.
Selle eelduseks on tootearenduskontseptsiooni olemasolu, mille kaudu tagatakse toodete pidev ja dünaamiline areng, vanema põlvkonna toodete õigeaegne asendamine uuema põlvkonna toodetega, majandustulemuste stabiilsus ühe toote asendamisel teisega. Uute toodete loomine põhineb mitte ainult tarbijaskonna kasvavate vajaduste arvestamisel, vaid ka ühiskonna huvide arvestamisel. Uue toote arendusse kaasatakse kolm põhifunktsiooni: turundus, toote disain ja tootmine. Turunduse ülesandeks on esitada uue toote loomise idee ja teave turul olevate toodete kohta. Disainerite ülesandeks on koostada uue toote tehniliselt kirjeldatud kontseptsioon ja luua täiuslik toode. Tootmine vastutab tehnoloogilise protsessi valiku ja moderniseerimise eest. Toote loomisel tagatakse tihe seos tarbija vajaduste ja ootuste ning toote valmistamiseks vajalike operatsioonide toimimise vahel. Tootearendus on toimunud järgmistes põhisuundades:
transpordikulu komponendid: veokulud lähtekohast sihtkohta koorma peale- ja mahalaadimise kulud kulud kauba pakendamisele sellisel kujul, mis sobivad vastavale transpordiliigile kulud pikemast tarneajast,kauba ladustamise kulud enne vedu, kui see on erinev erinevate liikide ja marsruutide puhul protsentuaalne risk transpordil tekkida võivast kaost ja kahjustusest, kindlustuskulud, riskikulud tarne hilinemisest Tarneahela üleminekupunkt- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alustel. Üleminekupunkt näitab, kui kaugele ulatub tarneahelas kliendi
1 Toode/ teenus: Kliendi soovile vastava disainiga T- särk Omandi vorm: OÜ Ettevõtte suurus: 4 töötajat Kodulehekülg: www.disainiise.ee 1.2 Äriidee Äriideeks on T-särgi poe väljaarendamine Pärnu kesklinnas. Põhitegevusalaks on algul T- särkide disainimine ning hiljem lisaks erinevatele tekstiilitoodetele kujundite disainimine. Suur toote disaini valik interneti keskonnas. Võimalus lasta teha unikaalne disain oma soovi järgi ja toote kätte toimetuse võimalus. Sihtgrupiks on kõik inimesed- naised, mehed, lapsed, nii noored kui ka vanemad inimesed. Eestis on küll olemas juba T-särgi poode, kuid siiani pole olnud võimalust viibida ise särgi kujundamise ning valmimise protsessil. Asudes Pärnu kesklinnas saab arvestada suurema külastajate arvuga. 1.3. Taustaandmed Äriplaan on koostatud Pärnu maakonnas, Pärnu linnas asuva t- särgi poe arendamiseks.
suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne. Transpordivoog neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Võivad liikuda firmade sees või firmade vahel. Infovoog liigub üldiselt materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas.
kindlaks võimalikud tarnijad, kaalutakse firmas kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada ise lõpptoote komplekteerimiseks vajalikud detailid ja sõlmed või osta need teistelt organisatsioonidelt); 10 hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned, kusjuures viimased sõltuvad tarne kestusest ja keerukusest ); turu analüüs (hõlmab võimalike tarnijate, nende turupositsiooni, pädevuse jm. määramist, mis omakorda võimaldab efektiivselt juhtida hankeid); kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (hõlmab kõiki vajalike materjalide tarnijaid, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi); firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhi
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
• Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp
· Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
