16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu 21. kaitsevall 4. -6. sakmetega ja laskepiludega 22. laskeava kaitsemüür 23. eriliselt kindlustatud ruum 7. ringtorn 24. kindlustustara
call it "Fat Margaret". Through history, the cannon tower has also served as a storehouse for gunpowder and weapons, and as a prison. The Fat Margaret's Tower houses the Estonian Maritime Museum, with a permanent exhibit on Estonian maritime and fishing history. The viewing platform on the roof affords a lovely view onto the Old Town and the bay. I hope you will enjoy the visit. Loohole-laskeava Stoutest-trullakaim Storehouse-laohoone Gunpowder-püssirohi Maritime-merndus Permanent-pidev
7m kõrgusel kattis ehitist silindervõlv. Sellel olevate korruste lahendus sarnanes Assauwe torni omaga. Ehitist läbivalt müüride ühenduskäigult viis ukseava esmalt alumisele, kolme tüüplaskeavaga kaitsekorrusele ning ka edasipääs algas sellest ruumist nimelt lõunaseinsast, kust müüritrepp viis ülemisele, lahtisele platvormiga kaitsekorrusele. Viimases perimeetris oli 4 paralleelkülgedega ja 3 koonduvate külgedega laskeava, samuti kamin. Need elemendid meenutavad mitmeti 3. Munkadetagust torni. Platvormi veesüliti oli suunatud tornist väljapoole. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnamüür - Sissejuhatuse jaoks http://et.wikipedia.org/wiki/Hattorpe-tagune_torn - Sissejuhatuse jaoks. Tallinna Keskaegsed Kindlustused Rein Zobel. Sisu jaoks. 5
Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodiniss. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz. Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana.
kohvikut, nautida vanalinna vaadet linnamüüril jalutades ning vaadata vahetuvaid näitusi hoone keldris. 4.6 Paks Margareeta Eesti Meremuuseum Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes
neljakorruselise ringmüüritorni.[1] 1373. aastal valmis Loewenschede I torn. Selle välisläbimõõt oli 10,7 meetrit ja müüri paksus esimesel korrusel 1,55 m. Taldmikult arvestades oli I torni üldkõrgus 15,5 m. Vastu linnamüüri ehitatud torni ülemine linnapoolne osa toetus müüri rinnatisele. Torni pääses linnamüüri kaitsekäigult, mis on säilinud nisina praeguse torni teisel korrusel. Torni teisel ja kolmandal korrusel oli viis võlvsillutisega laskeava, milliseid Tallinna teistes tornides pole.[1] 1432-38 valmis Loewenschede II torn. Toona tugevdati peamiselt torni nõrka ülaosa ja vähendati torni linnapoolset avatust. Loewenschede III ehitusjärgus 1455-1456 kaeti ülemised laskeavad kaarsillutisega ning torni linnapoolne lahtine külg ehitati kinni. Lisati uus sisevooder, millega torni seinapaksus kasvas esimesel korrusel 2,3 meetrini ja mis sulges teise korruse kõik laskeavad peale põhjapoolse. Torni kõrgus
relvaladu. Humoristliku nime Paks Margareeta on suurtükitorn saanud arvatavasti meremeestelt. Paks Margareta Paks Margareeta rajati Suure Rannavärava eesväravate rekonstrueerimisel 1518-1529 a. See oli kolmekorruseline suurtükitorn, milles oli kokku üle 155 laskeava. Põhjasõja Foto nr 3. Paks Margareeta eel ehitati tornile täiendav korrus. Torni Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Neitsitorn Neitsitorn on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit
Ehitise ajalugu Ehitusgeoloogiliste määrangute põhjal sisaldab praegune torn mitut ehitusjärku. Juba 15. saj. Lõpul asuti esialgset torni ümber ehitama. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 meetrit. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Siiski jäi torn madalamaks kui tänapäeval. Väikestest munakivides laotud veetiheda põrandaga ülakorrus oli pealt avatud ja katustamata. Selle sõõrjas rinnatises paiknes 22 laskeava. Arvatavasti oli rinnatis püsivalt kaetud kaitsekatusega, torni keskosa aga jäi vabaks. Sinna võidi üles seada mortiire ja katapulte. Kiek in de Köki tulejõud oli erinevalt Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimese korrus oli ehitatud laoks. Aluses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu
Algul ehitati ca 18 m kõrguseks, hiljem 36m kõrguseks. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 m. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Ja need olid vaid kord kahjustada saanud- Liivi sõjas 16 saj, kui Ivan Julma väed tulemusteta linna pi- irasid. Seina müüritud kahurikuulid meenutavad purustusi, mis olla nii suured olnud, et Russowi teksti kohaselt ,,kaarik kahe härjaga august läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj
15. sajandil nimetati seda torniks Olevistepastoraadi taga (thorn achter sunte Olaues wedeme). Torn asub aadressil Laboratooriumi tänav31, Tallinn. Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400. ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, 3-korruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava. Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Tänaseni on säilinud torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust. Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19
manades sinna miljonid kärutäied kuradeid, siis aga jätkas ta oma teekonda 1 Tõesti, need praeköögid on hämmastavad asjad (it. ja Prants. k. segu) . 253 läbi põhjapoolse torni kitsa ukse, mis nüüd rahvale suletud on. Mõne minuti pärast, kui ta kellaruumist mööda oli läinjd, nägi ta väikest külgmisesse süvendisse raiutud treoiplatvormi, selle võlvi all aga madalal terava-kaarelist ust. Keerdtrepi vastasseinas olev laskeava laskis näha päratu suurt lukku ja tugevat raudkonst-ruktsiooni. Kes tänapäev seda ust tahab näha, 15Mil viisil (lad. k.). . 16 Kuid siiski tõepoolest (lao. k l . Puhu, looda (lad. k.). 1 4 7 võib seda ära tunda pealiskirjast, mis valgete tähtedega mustale seinale on kriipseldatud: «Ma jumaldan Cora1ie'd. 18 2 3. Alla kirjutanud Ugene.» («Alla kirjutanud» seisab tekstis.) «Puh,» ähkis skolaar, «siin ta vist ongi.» Võti seisis võtmeaugus. Jehan seisis ukse juures.
» «Viissada sammu.» « «Tore, meil on veel aega lõpetada kana ja juua üks klaas sinu terviseks, d'Artagnan.» «Sinu terviseks,» kordasid Porthos ja Aramis. «Hea küll, joome minu terviseks, kuigi ma ei usu, et mul teie soovidest suuremat kasu on.» «Noh,» lausus Athos, «jumal on suur, nagu ütlevad muhameedlased, ja tulevik on tema teha.» Kui ta oli tühjaks joonud klaasi ja selle enda kõrvale asetanud, tõusis Athos ükskõikselt püsti, haaras esimese ettejuhtuva püssi ja läks laskeava juurde. Porthos, Aramis ja d'Artagnan toimisid tema eeskujul. Grimaud sai käsu seada ennast nelja sõbra selja taha, et relvi laadida. Hetke pärast ilmus väesalk nähtavale; see liikus mööda jooksukraavi, mis oli ühendusteeks linna ja bastioni vahel. 483 «Pagana pihta!» ütles Athos. «Ei tasunud vaeva lasta ennast segada kahekümnest veidrikust, kes on relvastatud kirkade, kõblaste ja labidatega. Grimaud'l oleks tarvitsenud
annaabi.ee 
