Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas,
Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.)
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse
Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik
Toompea linnus Toompeal asus eestlaste linnus juba enne 13. sajandit. Taanlased ehitasid oma linnuse kohe pärast Revala vallutamist 1219. aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre. Linnusel oli kolm väravat, peavärav paiknes idamüüris, mis hiljem lammutati. Toompea ordulinnus oli Tallinna komtuuri asukohaks. 1558. aastal langes see ajutiselt Taani-meelsete avantüristide kätte, kuid võeti ordu poolt tagasi. 1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik
müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid
meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238
arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228. aastal moodustas Saksa-Rooma riigi kuningas Heinrich (VII) Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus Liivi ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia
Ei ole seal ka kabalinnale omast mõjuka elulaadile omaseid hooneid ja elamuid. Tallinnas moodustavad hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute püstitamisega 15-16 sajandil Pühavaimu kirik: (torniga) Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai võlvid. Tallinna Toomkirik: Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata. Pikihoone kaeti servjoonvõlvidega, mis kujunes valitsevaks võlvitüübiks Põhja-Eesti hilisgooti võlvruumides. Võlvikud on seotud tugevate profileeritud vööndkaartega, mis annavad laele selge liigenduse ja elustavad suhteliselt sügavate traveede tõttu tagasihoidlikuks jäänus lääne-ida suunalist ruumirütmi. Vööndkaarte silmapaistev
................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710).....................................................................................................6 1.4. Vene aeg (17211918).......................................................................................................7 2. LINNUSE EHITISED...............................................................................................................9 2.1. Konvendihoone..................................................................................................................9 2.1.1. Keldrikorrus......................................................................................................................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium.............................................
säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav
Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt
Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kuressaare Piiskopilinnus tänapäeval Ajalugu Kuressaare Piiskopilinnus püstitati Saare-Lääne piiskopi initsiatiivil, kusjuures ehitamine kestis 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi alguseni. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka, mis arenes välja kastellikujulisest linnusest ning oli domineerivaks ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet
Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saaremaa
Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest
15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. 6.1 Foto 4 Raekoja plats Foto 5 Niguliste kirik Foto 3 Paks Margareeta KUJUNEMISLUGU Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lyndaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole üldiselt tänapäevani säilinud.
maanurgale omaste männimetsade esindatud nii luhaniidud kui ka lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu taimeliike, neist mitu kaitsealust, nagu palu-liivkann, võsu-liivsibul, palu-põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. 7 Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu.
Ümbeehitus teostati oma aja kohta väga stiilitundlikult. Kõige väärtuslikumad on autoritööna valminud sepisdetailid. Hobusetall Hoone ehitati 19. sajandil ja renoveeriti nõukogude ajal korterelamuks, lisades teise korruse. Käesoleval ajal on vahepeal kasutuseta seisnud ja lagunev hoone OÜ ZOROASTER poolt ümber ehitatud kontorhooneks. Algselt pikk ja madal paekivihoone, krohvitud välisseintega, kaetud kõrge kelpkatusega. Ehitis võib olla peahoonega üheealine. Majandushoonete kastell 19. sajandist pärinevad mõisa majandushooned paiknesid kastellilaadselt ümber nende keskele moodustunud sisehoovi, mille lõunapoolse külje moodustab eelpoolmainitud hobustetall. Selline paigutus on iseloomulik enamikele mõisakompleksidele Eestis. Nõukogude ajal ümber ehitatud meierei ja loomalaut seisid aastaid varemeis ning on praegu OÜ ZOROASTER omanduses. Hooned olid algselt viilkatusega eklektilises laadis ehitised, milline välisilme pärineb rekonstrueerimisest 19
täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv
Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses.
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani
Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.) • Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu • Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hoonetiiba • Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal), komtuur (eluruum), kapiitlisaal (koosolekuruum). • Eesti esimene konvendi hoone asus Viljandis, kõige paremini on säilinud Kuressaares. Tallinna Toompea linnus • Oli kastell tüüpi linnus Tallinnas, Toompea kõrgustikul • Selle ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk Hermann, Pilsticker Landskrone, Stur den Kerl • 19.saj.-l muudeti vanglaks • 1920. aastal ehitati ümber Eesti Vabariigi Riigikoguks. Tallinna linnus • 13.saj. Hakati kindlustama kogu paelava (7ha) • 14.saj. Lõpul hakati suurtükikuulide vastu müüre paksemaks ehitama, muldvalle rajama.
Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine 2) kaitsta linnahuve 3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks 4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [Kanuti(saksa soost käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)] Tsunft –ühe eriala käsitööliste ühendus, et turgu kaitsta Skraa – rae poolt kinnitatud põhikiri, mis kujundas tsunfti siseelu Tsunftijänes – ehk vussermeister, tsunfti ametivendadest konkurendid, kellel puudusid meistripaberid, püüdsid salaja turule tulla. Agul – ehk eeslinn, linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas elama agulitesse. Seek – haigla, mis rajati linnast veidi eemale, sinna viidi pidalitõbe
Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Jüriöö ülestõusu põhjused Poliitilised: Taani kuningal oli plaan müüa Harju-Virumaa Liivi ordule Majanduslikud: Harju-Viru vasallides olid laialdased vabadused elasid juba mõisates, nende aladel olid talupoegade koormised suurimad Usulised: eestlased tahtsid vabaneda ristiusust ja pöörduda tagasi oma muinasusu juurde Poliitiline eellugu 1340. a
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht ol
· Neemiklinnus müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus · Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud) · Viljandi kastelllinnus 3 kaitsemüüri ja 1 linnakaitsemüür, 3 kaitsevööndit, hävines Rootsi-Poola sõjas · Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone
linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-
said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu,
aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa
( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 10 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrgu, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.htm ) 4.1. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik (Lisa2) on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230
Kuus aastat hiljem, 1406. aastal, rentisid mustpead maja Pikal tänaval. 1531. aastal ostsid mustpead maja välja ning hakkasid seda renesanss-stiilis ümber ehitama. Tänu millele on mustpeade maja jäänud siiani nii Tallinna, kui ka muu Eesti üheks silmapaistvamaks, rohkete detailidega tuntud renesansliku ehitusstiili näiteks.6 Juba enne mustpeade algatatud ümberehitust 1531-1532. aastal oli kaheruumilisel kaupmeheelamul erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal. wUuenduskuuri käigus pikendati ja kõrgendati hoone dornset (köetud eluruum), tänu millele saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Märkimisväärne tänapäeva ehituskunsti jaoks on kindlasti fakt, et hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosale huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
