MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse
Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened
põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb.
1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE.........................................
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada
........................................................................................ 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 erinevat tüüpi vähihaiguse ning teadlased on nõus sellega, et 80% nendest on põhjustatud kahjulikest kemikaalidest. Kemikaalid ja toksiinid on igal pool meie ümber ning me ei saa neid vältida. Toksilised kemikaalid on ka toodetes, mida me kasutame oma nahal. Mida me saame teha oma tervise ja keskkonna heaks on see, kui vähendame teadlikult nende ainete kasutamist. Tootest on tavaliselt 70% vesi ning kui jagada koostisainete nimekiri kolmeks, siis esimene osa moodustab 90-95%, keskmine osa 5-8% ja viimane osa 1-3%. Kaubanduses on tooteid, mis väidetavalt on "looduslikud" või "orgaanilised", kuid
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele. Paljud suitsetajad haigestuvad ja surevad kopsuvähki, südame-veresoonkonna haigustesse ning mao -ja sooltoru haavanditesse. Suitsetamine takistab noore organismi arengut. Suitsetavate noorukite õpi- ja sporditulemused on tavaliselt halvemad kui mittesuitsetajatel. Alkohol on samuti närvimürk. Väikestes kogustes kutsub ta esile kerge uimasuse, suurtes annustes aga võib põhjustada eluohtlikke halvatusi. Joobnud käituvad lohakalt ja kergemeelselt. Alkoholi tarvitamine noorpõlves takistab kehalist ja vaimset arengut. Iga noor inimene peaks aru saama, et ta rikub suitsetamise ja joomisega oma tervist.
hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure Põrand, vaip, mööbel Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid http://www.thinkbefore.eu/kodukemikaalid/ 03.02.15 Milles seisneb siis kodukeem ia kahjulikkus? Üks Meie tervist kahjustada võiv kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF), mille kohta peaksid teadma järgmist. Kodukeemias levinum ja tervist kahjustav kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF). Tootjad kasutavad DMF-i kaitseks hallitusseene eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamise ja transportimise ajal kahjustada. Tavaliselt pakitakse DMF väikestesse kotikestesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse.
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
20. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 21. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. V Keemilised ohutegurid ja ohutus. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m
Sõjakemikaalid mere põhjas Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas •Pärast II Maailmasõda uputati kasutamata keemia- relvad Läänemere põhja •Kokku arvatavalt 40000 t sõjategevusega seotud materjale •13000 tonni sõjakemikaale - äärmiselt ohtlikud, eralduvad tihti gaasina - kalastamine matmiskohtade piirkonnas mittesoovitav 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja tööstuslikud ning olmekemikaalid Kemikaalid ja keskkond Üldreegel on järgmine: kui aine või keemiline ühend on pärit loodusest ning selle sisaldus ei ületa loodusele omast taset, siis on sellega kohanetud ja ohtu ei ole. Kui aga aine või keemiline ühend on sünteesitud laboris ja seda looduses ei esine, siis pole kunagi täpselt teada, milliseid toimeid avaldab see organismis ja kuidas mõjutab looduslikku aineringet. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond
Kerahalliku liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi Aspergillus flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. (Kõljalg, 2005) Anamorf-perekond pintselhallik Pintselhallik on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium
ainult manustamiskohal (nahal, limaskestadel) ja imendunud ravimi kontsentratsioon ei ületa enamasti ülejäänud kudede tundlikkuse läve.Terve nahk laseb ravimeid (ka vett) läbi vaid vähesel määral, imendumine toimub peamiselt rasu- ja higinäärmete avade ja karvanääpsude kaudu. Lipiidides lahustuvad ained imenduvad naha kaudu veidi paremini, eriti salvidena, kusjuures imendumine oleneb mõningal määral kasutatud salvialusest. Silma-, nina-, suu- jt limaskestadelt imendub ravim paremini kui nahalt, andes sügavama paikse ning sageli ka resorptiivse toime. Imendumine seedekulglast. Ravimit võib seedekulgla kaudu ehk enteraalselt manustada kas suu kaudu (per os) või päraku kaudu (per rectum). Suu kaudu manustamine - suu limaskestalt ei jõua ravim tavaliselt imenduda, eranditeks mõningad ravimid (nitroglütseriin, atropiin, kokaiin), mis imenduvad kiiresti ja hästi.
3 2. Kahjulik kosmeetika Eestisse jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoodet. See, et nende toodete tervisehoiu eest vastutavad tootjad, soovitab siiski Terviseamet inimestel nendega enne ostmist tutvuda.(Terviseamet, 2012) Väga paljudes kosmeetikatoodetes on ohtlikke aineid, mis meie tervist kahjustavad. Sõna "kemikaalid" tekitab tunde, et see on halb, ei ole kõik kemikaalid tingimata mürgised. On olemas kahte erinevat sorti kemikaali naturaalsed kemikaalid ja sünteetilised ehk kunstkemikaalid. Huvitav on see, et naturaalsetes toodetes kasutatakse kemikaale rohekm, aga need on looduslikud ning ei kahjusta tervist.(Environmentally Sound) Kemikaalid on loodud selle jaoks, et meie elu kergemaks teha. Need aitavad vabaneda mustusest, haigustest ja bakteridest. Aga siiani ei teata, mida üks või teine kemikaal täpselt meie
biomolekulide reageerimine ja kahjustused ORPTSIOONADSORPTSIOON kinnitumine pinnale ADHESIOON kinni jäämineDESORPTSIOON pinnalt lahkumine ABSORPTSIOON imendumine METALLID ADSORBEERUVAD mullas ja settes peamiselt orgaanilistele osadele. Üldiselt kinnituvad metalliioonid sinna hästi, sest mulla ja sette üldlaeng on negatiivne HAPPELISTES TINGIMUSTE Sadsorbeerunudmetalliioonid vabanevad ning võivad keskkonnas liikvele minna HORMOONSÜSTEEMI HÄIRIVAD KEMIKAALID kinnituvad retseptoritele, mis on mõeldud kas naissuguhormooni või meessuguhormooniga seondumiseks. Loeng 5 Õitsemine, mida see põhjustab ja kaasa toob? Pärast vetikaõitsengut on karbid ohtlikult toksilised. Loeng 6 SAASTEAINETE LIIKUMINE KESKKONNAS sõltub ainete lipofiilsusest, ioniseerumisest, lenduvusest. Keskkonnas võib toimuda ainete keemiline muundumine ning biodegradatsioon. SAASTEAINETE ALLIKAD on punkt- ja hajusallikad
leiduvad radionukleiidid. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Kemikaaliriskid. Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1
Seega on väga ohtlik mürkidega suurel alal taimede pritsimine. Sest seal olevaid mürke saame süües ja ka aastaid hiljem põhjaveest. Meelemürke tarbitakse sellepärast, et need annavad hea enesetunde näiteks alkohol rahustab ja tekitab rõõmsama tunde, kohv teeb erksaks. Kuid tegelikult on neist rohkem kahju kui kasu, sest nende tarbimine võib kaasa tuua pöördumatuid kahjustusi näiteks suitsetamise tagajärjel tekib kopsuvähk. Samuti kahjustab suitsetamine ka liskas meie ümber olevaid inimesi ja nende tervist. Mina arvan, et inimesed peaksid alustama iseendast, et mürgid ei satuks meie organismi. Kõigepealt peaksidki inimesed hoiduma meelemürkide tarvitamisest nii palju kui võimalik ja hoopis tegema midagi head oma tervise heaks. Eriti ohtlikud on need mürgid mis on lõhnatud, maitsetud ja ka värvitud. Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse.
Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja ) · võimetele mittevastav töö · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 1 2014 Riski- ja ohutusõpetus · muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Füseoloogilised ( füüsilisetöö raskus, mis võib viia tervisekahjustuseni) · Töö, kus peab kordama samu liigutusi · Halb töökorraldus
7. Raviaine organismis (toimeaine kontsentratsiooni määramise kohad, filtratsioon, difusioon, elektrolüütide jaotus vesilahustes käitumise alusel, pH muutumise mõju nõrkade aluste ja nõrkade hapete dissotsiatsioonile). -Toimeaine liigub toimepaika vereringe abil, seetõttu on ka toimeaine või tema metaboliitide kontsentratsiooni määramisel parimaks kohaks vereplasma. Kehtib eelkõige tervel, aga ka haigel inimesel.Kui raviaine jõuab imendumiskohta, ta imendub ja igal juhul jõuab vereplasmasse. -Teine raviaine kontsentratsiooni määramise koht inimkatsetes on uriin. Raviaine eritumise kiirus uriini on alati korrelatsioonis teatud mõõtmishetkel organismis oleva raviaine hulgaga. Raviaine või tema metaboliidi hulka iseloomustatakse kumulatiivse kõveraga, mis väljendab eritunud mg hulka ajas. -Mõningate raviainete kontsentratsioon süljes on samuti heas korrelatsioonis
kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus, head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia. Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti tugevad ärritavad kemikaalid eralduvad elukeskkonda puhastus- ja pesuainete, desinfitseerimisvahendite, kõikvõimalike lahustite ning pleegitajate kasutamisel. Terviseedenduslikust seisukohast on tähtis inimeste teadlikkust tõsta sellest, mis sisaldub kodukeemias. Samuti on oluline pöörata tähelepanu nende kahjulike ainete mõju ära tundmisele ja ka profülaktilistele meetmetele tervisekahjustuse ära hoidmiseks. Kodukeemias sisalduvad kahjulikud ained
150, 180 jne..) abil. Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad . Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest : Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse. Sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada Ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- ja limaskestapõletikku
Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. · Kontaktallergia on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid · T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm · T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma · Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid · Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. · C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele; 5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Füüsikalised ohutegurid (1) Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid. (2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades
töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: Kui suure ohuga on tegemist Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1. Selgitada välja kõikvõimalikud töökeskkonnas esinevad ohutegurid (konsulteerida töötajatega, vaadata uue pilguga) 2. Selgitada välja kes ja kuidas on ohustatud (uued töötajad, praktikandid, rasedad, töötajad, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel) 3. Hinnata riski suurust ja otsustada kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja –ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud,
töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist · Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid · Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1. Selgitada välja kõikvõimalikud töökeskkonnas esinevad ohutegurid (konsulteerida töötajatega, vaadata uue pilguga) 2. Selgitada välja kes ja kuidas on ohustatud (uued töötajad, praktikandid, rasedad, töötajad, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel) 3. Hinnata riski suurust ja otsustada kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama (tõenäosus, töötervishoiu ja ohutuse nõuded, otsustada, kas risk on lubamatu/lubatud,
õunte pruunistumisel ning Fe roostetamisel. · Võimatu on täielikult vältida oksüdantide poolt rakule ja organismile tekitatavaid kahjustusi. Vabad radikaalid tekivad nii rakus (endogeensed) kui ka sisenevad rakku (eksogeensed). Endogeensed tekivad normaalse aeroobse hingamise, ainevahetuse ning põletike tulemusena, nad on organismile vajalikud. Kahjulike eksogeensete radikaalide allikaiks on keskkonna saastus, päikesekiirgus, röntgenikiired, suitsetamine. · Oksüdatiivsele stressile vastutöötavaiks antioksüdantideks on nii väheaktiivseid radikaale moodustavad madalmolekulaarsed ained (vitamiinid, mineraalid, polüfenoolid) kui ka radikaalsete ahelreaktsioonide teket takistavad ensüümid nagu superoksiidi dismutaas (SOD), katalaas (CAT) ja glutatiooni peroksüdaas (GPx). · Need endogeensed süsteemid pole aga kahjuks täiuslikud, organismi vananedes see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
