Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürgid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mürgid-Kuidas vältida nende sattumist organismi?
Mürgid on kahjulikud ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Eristatakse looduslikke , taimseid, loomseid , mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Ka paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid , alkohol ja sigaretid.
Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus.
Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. Plii on tööstuses laialt kasutatav aine, ennemalt kasutati bensiinis , nüüd Hiina mänguasjades. Kaadiumiga puutub inimene kokku süües või suitsetades sigaretti. Sigarett sisaldab ka kotiniini. Elavhõbe ladestub kalade peale ja satub sel teel inimestesse. Nende kemikaalidega kokku puutumine toob üha enam esile laste vähktõve esinemise tööstusriikides, samuti allergiate, astma ja viljatuse sagenemise.
Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Seega on väga ohtlik mürkidega suurel alal taimede pritsimine. Sest seal olevaid mürke saame süües ja ka aastaid hiljem põhjaveest. Meelemürke tarbitakse sellepärast, et need annavad hea enesetunde näiteks alkohol rahustab ja tekitab rõõmsama tunde, kohv teeb erksaks. Kuid tegelikult on neist rohkem kahju kui kasu, sest nende tarbimine võib kaasa tuua pöördumatuid kahjustusi näiteks suitsetamise tagajärjel tekib kopsuvähk. Samuti kahjustab suitsetamine ka liskas meie ümber olevaid inimesi ja nende tervist.
Mina arvan, et inimesed peaksid alustama iseendast, et mürgid ei satuks meie organismi. Kõigepealt peaksidki inimesed hoiduma meelemürkide tarvitamisest nii palju kui võimalik ja hoopis tegema midagi head oma tervise heaks.
Eriti ohtlikud on need mürgid mis on lõhnatud, maitsetud ja ka värvitud. Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse.
Mina arvan, et nende mürkide sattumist meie organism on raske ära hoida, kuid see on võimalik. Eriti suur on võimalus siis kui teadlased avastvad midagi ja sellest inimestele teada annavad näiteks palju on inimestes mürke ja kuidas ning kust need organismi satuvad. Samuti saab ära hoida kui inimesed reostavad loodust vähem.
Suuremates linnades on suureks probleemiks autode heitgaasid. Selle vastu on alustatud võitlust, kuid see on ikkagi alles alguses ja inimesed hingavad iga päev palju mürke sisse õues viibides .
Mina arvan, et kõige parem viis vältida heitgaaside sattumist organismi on elada väiksemates linnades või koguni linnast väljas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie ümber on palju mürke, mis on meile kahjulikud. Siiski inimesed saavad osade mürkide sattumist organism vältida, eriti meelemürkide. Palju saab inimene ise ära teha, kuid peab aitama ka valitsus, sest osad inimesed ei ole kõigest teadlikud ning ei mõtle tuleviku peale. Samuti on ka mürkide organismi sattumise vältimiseks teadlased välja töötanud üleeuroopalise Inimese Biomonitoorimise programmi, millega saab kindlaks teha, kust kemikaalid inimkehasse kogunevad ning see aitab inimeste teadmistele kaasa.
Mürgid #1 Mürgid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eldur18 Õppematerjali autor
Mürgid- Kuidas vältida nende sattumist organismi

Sarnased õppematerjalid

Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi
1
doc

Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi?

Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks

Keemia
Mürgid
12
doc

Mürgid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3

Kokandus
Mürkgaaside kokkupuuted inimestega
36
docx

Mürkgaaside kokkupuuted inimestega

1. Mürkgaasid igapäevaelus Mürkide olemusest Gaasid on ained, mille korral molekulidevahelised tõmbejõud on nõrgad ning molekulid liiguvad vabalt ja täidavad ühtlaselt mistahes kujuga ruumala (TEA entsüklopeedia 7 2011:165) Mürkaine on mistahes aine, mis ka suhteliselt väikeses annuses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524). Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3

Keemia
Meelemürgid-uurimistöö
16
doc

Meelemürgid: uurimistöö

Sellest harjumusest vabanemine võtab aega ja suurt tahtejõudu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. 10 KOGEMUSED Tõsielulugu ecstasyst, rääkinud 15 aastane Anna. "Ecstasyt söödi ikka viis-kuus tabletti järjest. Noh, siis alguses pidutsed kõvasti, tantsid

Terviseõpetus
Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele
37
odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele

Teadus tööde alused (tta)
Suitsetamine
18
odt

Suitsetamine

1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Perekonnas, kus on lapsed ja suitsetavad vanemad suitsetavad tavaliselt samades ruumides, kus kogu pere viibib, saavad lapsed nn.

Teadus tööde alused (tta)
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

(piim, munad, mesi) langema allapoole MRL väärtust. Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 19. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid. Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge

Toitumise alused
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. · N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on

Biokeemia




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: sai kuigipalju
20:19 17-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun