• Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon
MINIMALISM 1960. aastate keskpaik USA vastureaktsioon avangardismile Minimalismi tunnused *tonaalne, heaklaline helikeel *algmaterjali nappus, leidlikkus *lhikesed ja lihtsad muusikalised kujundid *muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine *he kujundi vi fraasi pidev kordamine *meditatiivsus, nimetatud seisundimuusikaks Steve Reich 1936 Minimalism on popmuusika intellektuaalidele Minimalismi teerajajaid Knekompositsioon Its Gonna Rain 1965 metafoor kardetavale tuuakatastroofile salvestas katkendi preestri jutlusest veeuputusest Faasinihketehnika (phasing)
Muusikat peavad hindud kunstidest kõrgeimaks. India muusikakultuur on koos Hiinaga üks vanimaid maailmas. Sellel on oluline koht indialaste elus.Veedahümnide retsiteerimine on vanim teadaolev muusikatraditsioon Indias, mis on ligi 3000 aastat vana. Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
Studied Hebrew cantillation in New York City and Jerusalem, Israel. Steve reich Lõi paljudele filmidele lugusid (nt. Plastic Haircut) 1965 Esimene suurem teos ,,It' gonna rain" Kindlasti mõjutasid teda teised heliloojad nagu John Adams ja King Crimson ja ansamblid : Tortoise, Do Make Say Think jne. Steve'i muusika oli inspiratsiooniks tehno muusikutele Teoste iseloomustus Kasutas lindimuusikavõtteid, avastades sel kombel faasinihktehnika Tonaalne harmoonia Ühtlne rütm Oluline on hääl Tuntud teosed ,,Different trains" http://www.youtube.com/watch?v=wYnAQlK74A ,,Music for 18 Musicians" ,,The Desert Music" ,,Drumming" allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Reich http://www.boosey.com/pages/cr/composer/composer_main.asp? composerid=2781&ttitle=Biography&ttype=BIOGRAPHY
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses
Neid esitatakse ramaanide ja paastukuu ajal. Islam kujundab kogu moslemite maailma väärtushinnanguid, igapäevaelu, poliitikat ja kultuuri. Moslemite igapäevaelus on mitmesugused käsud ja keelud. Keelatud on juua alkoholi, süüa sealiha ja verest valmistatud toite. Vargal lõigatakse käsi otsast ära kui varastab. Abielurikkujat loobitakse kividega surnuks. Moslemitel võibolla kõige rohkem neli naist. Naiste ülesanne on hoolitseda kodu ja laste eest. Araabia muusika iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda 12 ,17 ja 24 heliks. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on olemas kindel varjund, mis võib väljendada uhkust, võimu elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Nende laule saadavad tavaliselt löökpillid, näiteks trummid, tamburiinid jm.
Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib
konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit ) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest.
naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja
a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist; c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda mitte ainult 12, vaid ka 17 ja 24 heliks, mis tähendab, et eristatakse ka kolmandik- ja veerandtoone. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja improviseerib nii uue heliteose. Enam levinud on vokaalmuusika, rikkalike kaunistustega
Kordamine IX klassile. 1. Tempo muusikapala kiirus 2. Dünaamika muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr muusikateose liik 4. Vorm muusikateose ülesehitus 5. Liturgia jumalateenistuse kord 6. Hümn vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled
HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev toon Kui näiteks hiina keeles hääldada häälikujärjendit ma kõrge tooniga, tähendab see 'ema' kui hääldada kõrge tõusva tooniga, siis 'kanep', kui madala langeva tooniga, siis 'hobune’' ja kui kõrge langeva tooniga, siis 'kurjustama'. MURDED
Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme. Looming Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. http://www.youtube.com/watch?v=BukSUkVapDI AITÄH TÄHELEPANU EEST!
ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra”
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on
suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16. esimese ilmaliku ratsamonumendi autor? Doratello 17. nimeta 3 da Vinci maali? Püha õhtusöömaaeg, mona lisa, madonna kaljukoopas 18. mida tähendab sfumaato? Peen tonaalne hele-tume ühtsus 19. sixtuse madonna autor? Raffael 20. võrdle michelangelo taavetit donatello ja vrricio taavetiga Michelangelo taavel oli nooruslik atleet, kes oli valmis vabaduse kaitseks välja astuma, tema näos oli näha pinget ja rahutust. 21. Kelle palvel siirus michelangelo 1505. aastal rooma ja miks? Julius 2. kutsel. Ta sai temalt ja tema perekonnaliikmetelt palju tellimusi maali,skulptuuri ja arhitektuuri alal. 22
Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3
,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat" vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming
Teine laul, kus Tüür ka laulab on samuti suhteliselt kurvameelne, kuid ekspressiivne. Progressivne muusika justkui viib sind rännakule ning seda zanri kuulates aeg möödub nagu linnu lennul. Missa "Lumen et cantus" (1989) tekitab suursuguse end hirmuäratava meeleolu, põimitud erinevad emotsioonid. Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994) on tõeliselt veniv ja peale nelja kuulamist ei oska siiani midagi öelda. Keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv
1860. aastate algusest jagab ta oma elu Weimari, Budapesti ja Rooma vahel. Iga ühes neist veetis ta osa aastast, õpetas ja võttis osa kohalikust muusikaelust. Liszti suurest loomingust(ligi 800 teost erinevates zanrides) on suur osa pühendatud klaverile. Siin peegelduvad selgesti tema kui interpreedi, poeedi ja inimesi otsingud ja muutumised. Mida vanemaks Liszt saab, seda napimaks jääb tema teoste faktuur, seda uudsemaks muutuvad tema väljendusvahendid harmoonia, koloriit, tonaalne alus. Liszt suri mõnikümmend aastat enne seda kui hakati tegema esimest heliülesvõtteid. Kahjuks ei ole enam kunagi võimalik kuulda tema mängu.
Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon-veedahümnide retsiteerimine (sanskritikeelsed). Hindu- hinduismi järgija, usuvad Brahmanisse tal on hulk ilminguid, (jumal Vinsu-hoidja, Siva-hävitaja) ja et see on kõikjal. Usuvad et tants ja muusika on jumalikk, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. AUM-püha silp ja heli algavad palved, on olend, kellest on sündinud kogu maailm. Oktav jaotatakse 22 (tonaalne süsteem) ühehäälne, ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Klassikaline muusika- A-meloodia esitab sitar või laulja, meloodia kaunistatud ja nüansirikas. B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga
nii traagiline, kui teised, oli väga ilus voolav ja meeldiva kõlaga. Teisena esitati Erkki-Sven Tüüri ,,Passion". See on teine osa tsüklist "Action. Passion. Illusion", mis on kirjutatud keelpilliorkestrile. See teos algas sarnaselt eelmisele sarnase viisiga. Need teosed sobisid omavahel kokku, sest meloodia ühetaolisus oli märgata. Aga lõpus muutus teos väga suurel määral. Algusest ja peaaegu lõpuni oli teos ilusa kõlaga ning helikeel oli tonaalne, seda oli hea kuulata. Lõpuks aga kokkukõlavus täiesti kadus, justkui oleks viiuldajad ilma noodita juhuslikult mängima hakanud. See minu meelest rikkus kogu teose ära. Ning viimasena esitati Tüüri ,,Reekviemi", mis on pühendatud väga varakult lahkunud dirigendile Peeter Liljele, kes oli enne surma just asumas Estonia teatri peadirigendi kohale. Juba ainuüksi kuulamise järgi võis ära öelda, et tegu on väga kurva looga ning mulle
sünnipäeva tähistamiseks Euroopasse sõitma. 1950. aastal Schönbergi tervislik seisund märgatavalt halvemaks ning ta koostab testamendi. 1951. aastal nimetatakse ta Iisraeli Muusikaakadeemia Jeruusalemmas aupresidendiks. Arnold Schönberg sureb 13. juulil 1951 Los Angelases, Ameerika Ühendriikides. 2. Looming Schönbergi loometegevus jaotub üldjoontes nelja suuremasse perioodi. Esimene neist ( tinglikult kuni aastani 1905) iseloomustab tonaalne helikeel; teine (1905-1908) on üleminek tonaalselt perioodilt atonaalsele (1909-1913); kolmas (1923-36) on seeriatehnika periood; neljas, hiline periood ( pärast 1936.aastat) , on määratletav kui mitmete stiilide koostoime ajajärk. [2] 2.1 Esimene ehk tonaalne periood ( ehk ühel helistikul põhinev periood ) Sellesse ajajärku kuuluvad teosed lähtuvad üldiselt veel Saksa hilisromantismi traditsioonidest. Paralleelid on üsna ilmsed
Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate lõpust said tema helikeele püsijoonteks tonaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja variantsus, milles ilmnevad nii minimalismi, eesti rahvamuusika kui ka baroki mõjud. Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad. Tähtsus Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul ,,Ärkamisaeg".
Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed) III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras, korduvad kogu teose vältel samas järjekorras) IV periood ehk hiline periood - religioossus, sügav filosoofiline sisu "Ellujäänu Varssavist"
tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982.
Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis
teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett
2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8
tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks hommikuks, või siis kevadeks. Teoseid oli palju. Ja seal oli teose autor ka teose laulja. Hiinas oli juba väga vanadel aegadel muusika tähtsal kohal. Selle kaudu õpetati rahvast. Ka Hiina keel oliväga laulev keel, tihit mõjutas sõna tähendust selle laulev väljendus. Hiina vanimaks pilliks on Kammertooni mis on hirsi teradega täidetud meetri pikkune bambustoru
· Oluline kuntsniku enda mõte ja tunnete väljendamine. · Huvi inimese siseelus toimuva vastu · Inimese konflikt ümbritseva maailmaga · Eduard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu, ahastust, lootusetust. ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I Stordcinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20.saj I poole muusika arengulugu · Iseõppija · LOOMING: o I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) o Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" o Sümfooniline kantaat ,,Guere laulud" II periood. Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult Lühiooper ,,Ootus" ise nim seda ,,hirmunund olek" o Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligikaudselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. o ....
2 o Terve teose vältel muutuvad ainult tämbrid ja dünaamika Neoklassitsism Sisuliselt peaks nimetus olema neoklassika, sest eeskuju võetakse mitme möödunud ajastu zanritest. Kasutatakse vanu vorme, millele lisatakse kaasaegseid väljendusvahendeid. Eesmärgiks korda luua sajandialguses valitsenud stiilide paljususes. Pigem loomesuund kui stiil. Kogu neoklassitsism on tonaalne. Palju kasutatakse ka polüfooniat. Vahendite ökonooomsus. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Selge ja tonaalne muusika. Kunst eksponeerib kunsti ennast. Möödunud aegade muusikat stiliseeritakse. Esines kahe maailmasõja vahel. Paul Hindemith 1895-1963 · Ludus Tonalis Igor Stravinski 1882-1971 Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates paikades. Tegutses ka dirigendi, pianistina esitas sageli ise oma teoseid. 1937
toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikum töötajale võib olla impulsiivne ja kõrgsageduslik müra. Müra vältimiseks tuleb võimaluse korral kasutusele võtta seadmed, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada müra summutavaid abivahendeid. Samuti tuleks vältida mürakeskkonnas töötamist järjest mitmeid tunde ilma pausideta. Seenhaigused Ehitusviimistlejad puutuvad vanades ja niisketes hoonetes kokku erinevate seentega hallitus-
Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood; - Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist" Neoklassitsism Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tuli muusikasse uus stiil, mis võttis eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism 18. sajandi II pool). Sellest ka nimetus neoklassitsism (neo uus). Eesmärgiks lähtuda klassikalise muusika loomise üldistest põhimõtetest. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks oli teose
iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra? Müra maksimaaltase? Kuidas hinnatakse ajas muutuvat müra? Tonaalne müra heli, mille sagedusspektris esinab selgesti eristatav toon. Impulssmüra üksikute (kuni 1 s) impulssidena kostuv heli. Maksimaaltase etteantud ajavahemikus mõõdetud maksmaalne helirõhutaseme väärtus. Tonaalset hinnatakse rangemalt kui impulssmüra. 11. Kas oskate seletada, mida tähendavad müraindikaatorid L p, LpA, LpC, LpA,eq, Lden? Kus neid kasutatakse?
Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV" · elektrikitarrile ja klaverile- ,,Arhitektoonika V" Kammermuusikas on Tüür nii tonaalne kui atonaalne ja ta ühendab tonaalsuse ja atonaalsuse ühes ja samas teoses.Teostes on kujundeid vanemast muusikast.Teine kaasaegne kujundimaailm seostub tal puhk ja löökpillidega, tihti kasutab pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või siis tämbrite elektroonilist töötlemist. 7 Ooper ,,Wallenberg" 4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi ,,Wallenberg" esietendus Saksamaal Dortmundis
dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd
Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti
tundja, instrumentatsioon virtuoosne, olustikumuusika (valss, marss) on sageli negatiivses tähenduses, viidates inimestega manipuleerimisele või massimentaliteedile. Muusika temaatiline alge on meloodiline, teose põhimaterjalis valitseb aga lõhestatus, kontrast (nt eleegiline, lüüriline pool contra jõhker, agressiivne pool). Ka Sost. sümfooniad on nagu maailm, neis leidub kõike. Harmoonia on üldjoontes tonaalne või polütonaalne, armastab meloodilise alteratsioone (nt madal teine, madal kuues aste) Ehkki ta ei olnud suur uuendaja, on tema looming mõjutanud väga paljusid järgmisi heliloojaid: Britten, Schnittke, Rääts, Tamberg jpt.
ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A)
Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi Adorno, kes oli koos Schönbergi ja teiste intellektuaalidega sunnitud natsiajal Saksamaalt jalga laskma, Sibeliuses tol ajal vaid establishmenti. Adorno kirjutas ka ise uut muusikat ja pooldas selle atonaalsut. Tonaalne ja atonaalne muusika seisid teineteise vastas ning heliloomingu väärtus seisnes n.ö õige poole valimises. Establishmendiga (mille hulka kuulus Goebbelsi poolt isiklikult asutamisele määratud Saksa Sibeliuse-selts) peavad võimekad loojad kahjuks hiljem paratamatu konsensuse saavutama, ehk selle eest kõrget hindagi maksma. Berliini Filharmoonias tervituskõne pidanud 76-aastane Jean Sibelius avaldas austust saksa muusikale, mitte aga sakslastele
Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Retrokohleaarse kahjustus diagnoosimisel vajab tähelepanu tasakaalu- ja miimiliste lihaste talitus · Retrokohleaarse kahjustuse selgitamine vajab audiomeetrilist uuringut · Kasvaja esinemist aitab täpsustada kompuutertomograafia Erle, Regina 27 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Seda põhjustavad ajutüves ja suuraju poolkerades kulgevad haigused · Kortikaalne kuulmiskeskus · Tonaalne kuulmine võib olla mitmete kahjustuste puhul normilähedane Erle, Regina 28 Tsentraalse kahjustuse põhjused · Pärilikud ja kaasasündinud mõjurid (Usheri sündroom) · Degeneratiivne protsess · Arenguhäire · Ravimid, keemilised ained · KNS bakteriaalne või viiruslik nakkus · Suuraju verevarustuse häire · Peatrauma Erle, Regina 29 Tsentraalne kuulmiskahjustuse sümptomid
-töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine. - Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist - Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale
Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper "Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline, kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone. Ester Mägi Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal. `
11 Läänelikus noodikirjas on seda võimatu täpselt edasi anda, sest grmad sisaldasid kolme helikõrgust: kahte, kolme ja nelja rutit. Praktikas võisid need kolm ruti astet osutada ebamäärastele, lainetavatele helikõrgustele, vähemalt lauljatel ja flöödimängijatel.12 Parema pildi saamist võiks aidata järgnev joonis (Joonis 2), milles Vana-India helisüsteem on püütud tõlkida Eroopalikku noodisüsteemi. Joonis 2. Ntyastras esitatud tonaalne süsteem: : aja-grma umbmäärased kõrgused. Nagu tabeliski näha, hõlmavad konsonantsed intervallid üheksat või 13 rutit, vastates seega ligikaudu euroopalikule p4-le ja p5-le. Igat grmat võib selle järgi vaadelda kui nende 11 Svara ja temast madalamale jääva svara vahele mahub 2-4 mikrotoonidest intervalli, mis kuuluvad ka selle ülemise svara juurde. 12 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.171.
Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse *Töökeskkonna ohutegurid( peab oskama seletada lahti): 1. Füüsikalised ohutegurid *müra- ebasoodne inimesele alates 60dB; lubatud maksimaalne on 85 dB; -kahjulikeimad kõrgsageduslikud(ketassaag) ja impulsiivsed(stants) mürad - alati kahjulik, koormab kuulmiselundit,; kui muutliku tugevusega häirib rohkem kui tonaalne -püsivad ja pöördumatud tagajärjed, mõjub närvisüsteemile; peavalud ja mälu halvenemine *mürakaitse- -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel - Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid *vibratsioon on materiaalse keha võnkumine -lokaalne- masin tekitab otse kehale (ntks käed) -üldine- põrand vibreerib ja põranda kaudu kehasse
rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982
· Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. · Ahastus, lootusetus, surmahirm · Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised · I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu · Iseõppija Looming: · I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) · Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele · Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult · Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile.
Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine).
Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas. objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. pearõhk teose struktuuril, vormil. selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites tasakaalu loomine eri stiilide vahel rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika tonaalne muusika eelistati väiksemaid koosseise üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste,
annaabi.ee 
