Muusikaajalugu 12.klass (0)

Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu

• Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke.
  
• Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel.
  

Thaddeus Cahill – tellharmoonium ( 1897 )
Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920)
Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist
Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930)
Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967)
Hilisromantism

• Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega
  
• Rohkete kromatismidega harmoonia
  
• Tugineti peamiselt Wagnerile
  
• Aitas kaasa ekspressionismi tekkele
  
• Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias
  
• Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad
  

tonaalne – helistikuga
Gustav Mahler (1860-1911)

• Pärit Tšehhist
  
• Õppis Viini konservatooriumis
  
• Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor
  
• 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid
  
• “ Poisi võlusarv”
  

Richard Strauss (1864-1949)

• Sündis Münchenis
  
• Tegutses terve elu orkestrijuhina
  
• sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra”
  
• ooperid – “Salome” ja “Elektra”
  

Max Reger (1873-1916)

• Saksa helilooja ja organist
  

Impressionism

• Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand)
  
• Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel
  
• Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele
  
• Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika)
  

Claude Debussy (1862-1918)

• Prantsuse helilooja ja pianist
  
• Mõjukaim impressionistlik helilooja
  
• kantaat – “Kadunud poeg”
  
• sümfooniline eskiis – “Meri”
  
• sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna”
  
• sümfooniline triptühhon – “Nokturnid”
  

Maurice Ravel

• Selgete piiridega meloodiline muusika
  
• Eeskujuks hispaania muusika
  
• klaveripala – “Vetemängud”
  

Ekspressionism ja atonaalsus

• Täiesti uut laadi muusika
  
• Sünged, rasketeemalised teosed
  

dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised.
Arnold Schönberg ( 1874 -1951)

• Tähtsaim ekspressionismi esindaja
  
• I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”)
  
• II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”)
  
• III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“ Mooses ja Aaron”)
  
• IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”)
  

Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna.
Neoklassitsism

• 1920-1940 aastatel
  
• Eeskuju barokk - ja renessanssmuusikast
  
• Harmoonia lihtsustamine
  
• Picasso poolt uus kunstistiil kubism
  

Igor Stravinski (1882- 1971 )

• sümfoonia – “Es-duur”
  
• balletid – “Tulilind” , “Petruška” ja “Pildid paganlikust Venemaast”