20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude
sümfooniline arendus. Mahleri laulutsüklitest on kuulsaimad "Laul Maast" ja "Laulud Surnud Lastest". Gustav Mahler (1909) 4 Richard Strauss (1864 - 1949) Saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat. Sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu tuntakse teda enim. Strauss sai põhjaliku kuid vanamoelise muusika hariduse oma isalt, Franz Straussilt, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. 1882. aastal töötas Strauss Müncheni Ülikoolis, õpetades kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem naasis ta Berliini. 1885 siirdus ta tagasi Müncheni, kus ta sai koha dirigendi assistendina. 1898 - 1918 aastatel oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. See amet oli Saksa orkestrijuhtide jaoks kõrgeim positsioon. Hiljem töötas ta ka veel Viini Riigiooperi peadirigendina.
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend) Esietendus 1905 Dresdenis ja rahvas oli sokeeritud IMPRESSIONISM *Alguse 19. saj lõpul, maalikunstist. *1874.a toimus Pariisis näitus, kus Monet maaliga ,,Tõusev päike. Impressioon" andis aluse selle nime tekkimisele *Impressionistid püüdsid jaadvustada hetkeolu. *Pastelsed värvi, valguse ja varju mäng. Maalidel helged ja rõõmsad toonid. *Imp. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide tämbrile *Süvenes tähelepanu peenetele nüanssidele.(sillerdav koloriit) *Hakati kasutama mitmeid helilaade (pentatoonika, täistoonlaad) Claude Debussy (1862-1918) *Esimene impressionistlik teos , milleks oli ,,Fauni pärastlõuna" *Teos inspireeritud luulekuju Mallarne samanimelisest teosest *Sümfooniline triptühhon ,,Nokturn" *Klaverimuusika *Klaverisüidist pärinev teos ,,Bergamaski süit" III osa ,,Kuuvalgus"
Jaguneb 10neks episoodiks Lavamuusika kokku 14 ooperit 1902 nägi Strauss O.Wilde’i näidendit „Salome“ 1905 tuli Dresdenis lavale samanimeline ühevaatuseline ooper ooperi tegevustik viib kristluse tekkimise aega IMPRESSIONISM Mõiste pärineb Prants. 19.saj maalikunstist C.Monet- ‘’Impressioon. Tõusev päike’’ ‘’impression’’- mulje tugevad, intensiivsed värvid helged toonid IMPRESSIONISTLIK MUUSIKA eriline tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidel süvenes tähelepanu peenetele nüansidele- iseloomulik nn ‘’sillerdav koloriit’’ hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy helilooja, pianist, dirigent Pärit Pariisi äärelinnast Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING orkestrimuusika ja klaverimuusika
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul
,,Nokturnid"-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; ,,Klaveriprelüüdid" 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele). Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud. Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu
sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern
Kõik kommentaarid