lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle
Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad
3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab ka
Rooside haigused • Ebajahukaste – kahjustab roose augustis, septembris. Noortele lehtedele ja võrsetele ilmuvad purpursed või punakaspruunid laigud. Parim tõrjevahend on Previcur • Roosi-tahmlaiksus – levinuim roosihaigus, mis levib lehtedel alates juuli algusest kuni septembrini. Alumised lehed muutuvad kollaseks ja neile ilmuvad suured mustad täpid. Algab lehtede kiire varisemine Rooside haigused • Eriti soodustab haiguse levikut suur õhuniiskus ja vihmane suvi • Kahjustatud lehed kindlasti kokku riisuda ja hävitada (mitte kompostida) • Haigus vähendab oluliselt talvekindlust, kuna uute vesiste võsude ilmumisel septembris ei saa roosivõrse normaalselt puituda • Tõrje: effektiivsed tõrjevahendid puuduvad Rooside haigused • Otstarbekaks peetakse haigusõrnu sorte pritsida alates juuli algusest preparaatidega Score250EC , Chorus 75 WG ja Effector • NB! Kasvata haiguskindlaid sorte!!!
Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda
.......................................................................................... 14 2 Tomati keskkonnanõudlusest....................................................................................... 15 3 Materjal ja metoodika...................................................................................................17 4 Tulemused.................................................................................................................... 19 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas.............................................................19 4.2 Katse tulemused väliskeskkonnas......................................................................... 19 4.3 Katse tulemused toakeskkonnas............................................................................ 19 5 Arutelu..........................................................................................................................21 Kokkuvõte....................................................
Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule.
Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm muidu hakkab õitsema Põua perioodil on oht et istutamist Ohtlik kahjur kapsakärbes pikkuse varrega hakkab kiiresti õitsema Õied halvendavad maitset, Lämmastiku vajadus suurem kvalilteeti
Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16
Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel
mõni teine puuviljakärbes nt. Anasterpha spp., kui puuviljad on pärit väljastpoolt EU-d. ( C. capitata pole Eestis ega EU-s ohtlike taimekahjustajate nimekirjas, kuna Eestis pole tsitrusekasvatus PM tegevusalana reaalne, mistõttu spetsiifilised tsitrusekahjustajad majanduslikku mõju ei põhjusta ja ka invasiivse võõrliigina tõenäoliselt siin kohastuda ei suuda. Euroopas on kahjur tsitrusekasvatuspiirkondades liiga tavaline, et teda ühenduse tasemel reguleerida. ( ( Mitte-Euroopa kirjutiivaliste sissevedu on taimetervise reeglitega keelatud, et vältida ohtu EU tsitrusekasvatuspiirkondadele. ( Mida teha? ( Ostja saab ostutseki alusel pöörduda kaupluse poole ostu hüvitamiseks või tarbijakaitseametsisse.
looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011) Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine. Sellisteks elupaikadeks on
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium
kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.
erinevad, kui sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Nad on väiksemad kui bakterid. Viirused on rakusisesed parasiidid, kuna nad kasutavad paljunemiseks teist peremeesrakku. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet. 4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused. 5. peremeesrakk hävib ja uued viirused nakatavad järgmisi peremeesrakke. 6
Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega raskem ning valgub reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või
Ja lausa lubamatu on taime üleskiskumine koos maapinna lähedal oleva risoomiga. Kui neid soovitusi ei arvestata, siis peame meiegi varsti sinilille looduskaitse alla võtma, nagu ta on juba paljudes Euroopa maades, näiteks Soomes ja Rootsis. Sinilill on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine. Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad. Sinilille viljad valmivad suvel ning levivad sipelgate kaasabil. Eestis on küllaltki vähe taimi, kelle vilju sipelgad levitavad. Nad tassivad seemneid endaga kaasas nii kaua, kuni nende 11 küljes leiduv maitsev osa söödud saab. Järelejäänud seemneosa jäetakse maha ning sellest hakkab kasvama uus sinilille taim. Selline see sinilill siis on kõigile nii tuttav, aga samas ka paljude mõistatustega kevdekuulutaja. (lisa 4. pilt sinilillest).
Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda. Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED:
(tabel 1). Kui umbrohtudega on kaetud alla 10% põllu pinnast, siis mehaanilist umbrohutõrjet vaja teha ei ole. - ilmastikutingimused võivad harimistingimusi raskendada või isegi võimatuks teha. Töötlemisel peaks päev olema päikesepaisteline. Äestada tuleks kuiva ilmaga keskpäevasel ajal, sest kultuurtaimed on siis lõdvad (nõrk turgor) ja vastupanuvõime mehaanilistele vigastustele suurem. Keskpäevane kuumus aitab kaasa ka välja kistud umbrohutaimede hävinemisele. Väiksem õhuniiskus kiirendab välja kistud taimedel kuivamist. Kui kultuurtaimed on niiskuse puudusest stress, ei tohi äestada. Kõikidele taimedele peetakse ohtlikeks hooldusharimisi öökülmade ajal. Peale öökülmasid tuleb 23 päeva oodata. - tõrje edukus sõltub mullaseisundist. Ühtlane eelnev mullaharimissügavus tagab ühtlase mullatiheduse ja külvisügavuse. Teraviljadel peaks jääma terade alune kiht külvieelselt kobestamata, sest see loob teraviljade juurdumiseks ,,kindlama" pinnase
(Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond)
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium
Tähtsus looduses- rikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivad veerežiimi. KATTESEEMNETAIMED EHK ÕISTAIMED Suuremat osa õisi tolmeldavad putukad. Putukatolmlemine on tuultolmlemisega võrreldes palju täiuslikum tolmlemisviis, sest loomad kannavad õietolmu ühelt õielt teisele ja tõenäosus, et õis saab tolmeldatud, on suurem. Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, samuti võivad need edasi kanduda vee ja tuulega. Erinevad viljad: tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas (nisu, rukkis, mais jt kõrreliste viljadest saadakse jahu ja leiba. Kaera ja otra kasvatatakse ka loomasöödaks) Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine. Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
