Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitumisõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsept, rasv, vitamiin, 100g, laktoos, rasvad, süsivesik, valgud, kcal, toitained, kiudaine, laktaas, tooraine, mineraalaine, kartul, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, laktoositalumatus, toiduenergia, porgand, menüü, tsöliaakia, toidurasvad, glükoos, kaltsium, ensüüm, tõlkinud, roog, bruto, neto, valmistoit, lillkapsa, mahl, supp3 1 3 PÄEVA MENÜÜ 5 inimese grupp (naised) vanuses 25-30, puhkavad turismitalus. 1.1 LÜHIKE MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g Või/ moos- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g Lõuna- kapsasupp- 150g Ahjus küpsetatud kanafilee keedetud riisi ja karri kastmega- 130g/100g/70g Rabarberikook- 100g piim/keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g Võileib-50g Kurgi-tomati salat-100g tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g Ahjus küpsetatud lõhe keedetud kartuli ja valgekastmega- 130g/ 100g/70g Salat- 50g Kohupiimakreem banaaniga- 100g Mahl- 200g Leib/ sai- 30g Õhtu- pirukad(porgand/liha)- 70g/70g
1. Haki seened ja sibul. Lõika keedetud porgand, peet ja kartulid ning hapukurk kuubikuteks, sega seente ja sibulatega. 2. Maitsesta õli, äädika või mahlaga ja lisa maitseaineid, kalla salatile. 3. Peale puista maitserohelist. Serveerimine: Pokaalis Idee: Mõnus vitamiini salat seentega. 13 Hiina kapsa ja kurgisalat TOIDU NIMETUS Kurgi-hiinakapsasalat portsjoni kaal g 100g valmistatavaid portsjoneid kokku 60 Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind km- ta 1 Kao 1 x Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto x bruto neto Ühiku hind hind värske kurk kg 0,026 5 0,025 1,579 1,500 2,260 0,059
Segatud salat II Teiseks segatud salatiks valisime Makaroni salati, mida hakkab valmistama Aleksandr Bazarov. Segatud salati maksumus võib olla 40 senti ja selle salati maksumuseks tuli 31 senti. Kalorsuse kaardid Praad Toidu nimetus: Täidetud kanarullid Portsjoni kaal: 120 Lisand Toidu nimetus: Riis köögiviljadega Portsjoni kaal: 150 Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia kcal Toidu nimetus Kogus retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis Riis (keedetud) 100 2,2 2,2 0,3 0,3 27,2 27,2 122 122 Vesi 135 0 0 0 0 Puljongikuubik
Sool kg 0,01 3,50 0,03 kr 0,04 kr Jahv. must pipar kg 0,003 99,00 0,25 kr 0,30 kr suhkur kg 0,02 17,00 0,29 kr 0,34 kr KOKKU 40,69 kr 48,02 kr 15 7. Toidu kalorsus Toidunimetu s Hapukoorega küpsetatud õunad Jrn. Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Energia (kcal) retseptis 100 100 100 nimetus (g) g retsept. g retsept. g retsept. 100 g retsept. 1. õun 55 0,2 0,11 0,36 0,198 9,9 5,445 44,3 24,365 2. hapukoor 180 1,9 3,42 20 36 2,2 3,96 198,3 356,94 3
kanapuljongipulber KOKKU kg 0,02 75,76 kr 1,28 kr 1,52 kr kg 0,01 120,00 kr 1,02 kr 1,20 kr 102,95 kr 121,48 kr 18 6.TOIDU KALORSUS ROOG: Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega Jrn . Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Energia (kcal) retseptis 100 100 nimetus (g) 100 g retsept. g retsept. g retsept. 100 g retsept. 1. mugulsibul 40 1,2 0,48 0,2 0,08 6 2,4 31,1 12,44 2. või 5 0,5 0,025 80 4 0,5 0,025 730,6 36,53 3
KALORSUSE ARVUTAMINE ROOG: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgikastmega Süsi Toidu Va Rasva vesiku Energi Jrn. aine Kogus lgud d d a (kcal) ret 100 100 se nimetus retseptis (g) 100 g retsept. g retsept. g retsept. 100 g pt. 11 4,6 1. lõhefilee 75 18,4 13,8 8,6 0 0 0 152,9 8 2. sai 10 7,7 0,77 3,6 0,36 53,2 5,32 280 28
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
Ei sisalda naatriumglutamaati, laktoosi. Gluteenivaba 100g valmistoode valmistamiseks on kasutataud 125 g sealiha. Kõlblik kuni: 11.10.12 Koostis: seakülg, keedusool (maks. 3,5%), suhkur, säilitusaine: naatriumnitrit. Säilitamine: +2 ... +6 °C *% päevasest soovitatavast kogusest (GDA) soovitatav päevane kogus on tavapärane kogus teatud toitainet, mida enamikul inimestest soovitatakse tervislikuks toitumiseks päevas tarbida. 100 g tootes keskmiselt: Energiat ....... 1670 kj / 400 kcal Valke ......................................21g Süsivesikuid ..............................0g Rasvu ......................................35g Portsjon (55g) sisaldab:* KCAL VALKE SÜSIVESIKUID RASVU 220 12g 0g 19g 11% 23% 0% 28% Valmistaja: OÜ Luha AV, Põlva Maakond, Ahja vald, Ahja alevik, Suurfarmi tee 5, 63710, Eesti Tel : 78 61000 Faks: 78 61006 [email protected] www.luha.ee 1 säilitusaine:
2.1 Eelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik TOIDU NIMETUS: Tervise salat Portsijoni kaal: 120g:95/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku: 2 Valmistamise Retsepti kaal Hind 20%-ta kaal Kao Ühiku Retsept Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto % hind i hind 30 Lehtsalat kg 0,045 0,030 0,090 0,060 14,92 0,67 kr 5 roheline uba kg 0,016 0,015 0,032 0,030 20,94 0,33 kr 0 värske kurk kg 0,015 0,015 0,030 0,030 20,88 0,31 kr
x 10% x=1,463*10%/100%= 0,141 1,463-0,146= 1,27 valmis supi kogus VI portsjoni arvu leidmine 125g 1,27/0,125= 10,12 portsjonit 110g 11,50 portsjonit 120g 10,54 portsjonit 100g 12,65 portsjonit LAUGU PÜREESUPP, röstitud metsapähklid Retsepti Retsepti kaal Valmistamise kaal hind 20%-ta kogus neto VIII x bruto I x neto III Ühiku hind X Retsepti hind XI 0,038 0,450 0,338 0,317 0,016 5tk
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"..........................................................
WWW Rasvainetest kasutatakse peamiselt maapähkliõli, sea ja kanarasva, vähem kasuatakse maisi-, seesami-, puuvilja- ja riisiõli. Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse üldiselt väheses õlis, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kuumutatakse vedelikuta, omas mahlas. Kuumutatakse võimalikult lühikest aega, et toitained säilitaks oma lõhna ja maitse. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Täpselt nii täpne ongi hiina köök. Ettevalmistustööd toidu vamistamisel on väga hoolikad, toiduained lõigatakse enamiku toitude jaoks väikesteks tükkideks.. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ettenähtnud kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud jne. Süüakse üldiselt kaussidest, taldrikuid ei kasutata, leem juuakse peale
1,24 0,033 5,87 0,059 9,51 0,036 6,71 0,025 7,64 0,029 1,13 0,021 0,431 Hind käibemaksuga: 0,517 Roa nimetus: Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga Toiduaine nimetus Kogus retseptis g/N Valgud Rasvad 100 g Retseptis 100 g Retseptis Muna 19 11,2 2,10 8,4 1,58 Suhkur 16 0 0,00 0 0,00 Nisujahu 4 9,9 0,37 1,7 0,06 Kartulijahu 0 1 0,00 0 0,00
5 Broilerikintsu rull portsjoni kaal 340g valmistatavaid portsjoneid kokku : 2 Retsepti Valmistamise Hind kaal kaal 18% ta 1 1 Ühiku Retsept Jrk. Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto hind ih 1 Broilerikints kg 0,250 0,147 0,500 0,294 38,90 kr 9,73 kr 2 Kuivatatud aprikoos kg 0,020 0,020 0,040 0,040 87,60 kr 1,75 kr 3 Ananassimahl kg 0,025 0,025 0,050 0,050 15,90 kr 0,40 kr
Selleks, et lisada toidule värvi, kasutan punast paprikat, rohelist hernest ja porgandit. Järelroaks on ,,Riivsai maasikavahukoorega", pakun igapäevast saia pidulikumalt. Magustoit on piisavalt magus ja väga maitsev. Joogiks pakun Bonaqua pudeli vett Leib Sai Oma klienti teenindan ise. TEHNOLOOGILISED KAARDID Eelroog Pearoog Järelroog KALORSUSE TABEL Toidu nimetus: Jõhvikad sokoladivahuga Toiduaine nimetus Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia nimetus retseptis kcal 100g retseptis 100 retseptis 100g retseptis 100g retseptis g Toorjuust 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 maitsestamata Vahukoor 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10
hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehme liha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000
12. Katta fooliumiga ja teha noaga 7 õhuauku. 13. Küpsetada ahjus 180 °C juures 30-40 minutit. Suitsupeekonisse mähitud rohelised oad 1. Kuumutada potis vesi keemiseni. 2. Kuumutada pann keskmisel tulel. 9 3. Eemaldada suitsupeekonil kamar. 4. Lisada pannile õli ja praadida suitsupeekon krõbedaks. 5. Nõrutada liigne rasv köögipaberil. 6. Rohelistel ubadel lõigata otsad maha. 7. Vahetult enne serveerimist keeta oad soolases vees 3 minutit, nii et jääksid poolpehmed. 8. Kurnata läbi sõela. 9. Maitsestada soola, musta purustatud pipra ja sidrunimahlaga. 10. Mähkida rohelised oad suitsupeekonisse. Punase veini kaste 1. Kuumutada potis vesi keemiseni. 2. Lisada pruun veisefond. 3. Kontrollida maitsestust, et poleks liiga soolane. 4. Teises potis valmistada pruun roux. 5
Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad
Seveerimine: Võta magustoidu taldrik, võta faln vormist välja ning aseta taldrikule. Kaunista meelepäraselt 2.5 Energia ja toitainete sisalduse tabel Valisime toiduks mille energia ja toitainete sisaldust uurisime guacamole chipsidega. 14 Alljärgnevast tabelist on näha roa valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldust lisaks toidu kalorsust. Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Avokaado 0,600 1,9 11,4 19,5 117 3,8 22,8 200,3 1201,8 Tomat 0,400 0,7 2,8 0,21 0,84 3,7 14,8 19,8 79,2
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna
ärahoidmine. Toitumise tähtsus spordiga tegelejale (järg) · Organismi vastupanujõudude mobiliseerimine, et ennetada haigusi. · Sportlasele vajaliku kehakaalu säilitamine. · Energiavarude tagamine kehaliseks tööks, eeskätt glükogeenivarud vastupidavuskoormustel. · Taastumise kiirendamine peale kehalist pingutust. Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe
magus kombineerida rasvade ja valkudega toiduvalmistamisviis mõjutab glükoosi taseme tõusu (värske või keedetud köögivili) kasutada kiudaineterikkaid toiduaineid II tüüp ehk täiskasvanute diabeet, mis Piirata toiduenergia hulka: ei sõltu insuliini kogusest organismis naised 1000-1200 kcal mehed 1500-1800 kcal Suurendada kehalist aktiivsust Toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada keetmist, hautamist, grillimist. Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012). 2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine
........................................................................................................................ 8 3. TÕÕVAHENDID JA SERVEERIMISNÕUD....................................................................... 9 4. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 11 5.TOIDUAINETE TELLIMUS................................................................................................14 6. TOITAINED JA KALORSUS..............................................................................................16 8.LAUA EELKATTESKEEM..................................................................................................17 2 1. MENÜÜ Eelroog: Mee- ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal. Pearoog: Järelroog: Talv, see on ilus aeg. Valge vaibaga kaetud maa on justkui ilus unenägu.
...............................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ...........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20% üle suureneb Keskmine päevane energiakulu kehakaalu kg kohta (Apps,Cohen,Steel.1996) Mehed, kJ Naised, kJ
Tehnoloogiline kirjeldus 1. Vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga. 2. Lisa hapukoor ja kamajahu ning sega segi. 3. Jäta külmkappi seisma. 4. Enne lauda viimist lõika maasikad pooleks. 5. Kaunista kamavaht kolme maasikatükiga. 6. Serveeri koos melissilehtedega. 9 4. Toitude kalorsuse arvutustabel Toidu nimetus Kanafilee riisi ja aedviljadega Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia kcal nimetus retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis Kanafilee 100 21 21 3,6 3,6 0 0 142,5 142,5 Metsik 45 2,2 0,99 0,3 0,135 27,2 12,24 122,2 54,99 riis Porru 34 2 0,68 0,4 0,136 4,5 1,53 30 10,2 Varsseller 40 0,5 0,2 0,2 0,08 3,6 1,44 18,5 7,4
....................................... 13 3.1.2. Puhkepäev.................................................................................... 17 3.1.3. Jõululaupäev................................................................................21 3.2Kuu kokkuvõte...................................................................................... 25 3.2.1Energia........................................................................................... 25 3.2.2. Toitained....................................................................................... 27 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 28 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................30 LISAD............................................................................................................ 31 LISA 1. Toidukordade lisamine Nutridata programmi..........................
,,Insuliinravi" Veresuhkru mõõtmine on ravi oluline osa Kui inimesel on diagnoositud diabeet, saab ta perearstilt/perõelt või diabeediõelt veresuhkrumõõturi ja juhised selle kasutamiseks. Vajalikke testribasid, insuliinipliiatsile vajalikke nõelu ning vajadusel ka muid diabeedi raviks vajalikke abivahendeid saab diabeetik osta apteegist soodustusega , kui arst on teinud talle digitaalse retsepti abivahendile. Tarvikute hankimiseks on vajalik arsti väljastatud retsept. Enesejälgimisel kasutatakse enamasti paarilisi mõõtmisi: söögikorrapaari mõõtmine tähendab mõõtmist enne söögikorda ning 2 tundi pärast söömist ning öise paari mõõtmine vastavalt mõõtmist õhtul magama minnes ja hommikul ärgates. Sellega saab ülevaate veresuhkru muutustest erinevatel ajahetkedel. Ravi eesmärgid määratletakse alati iga patsiendile individuaalselt. Patsiendile tuleb seada
1. Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala. 2. Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte. Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu. 3. Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka. 4. Toiduks tarvitada rohkelt kiudainerikkaid toiduaineid (täisteratooteid, aedvilju, puuvilju), kuid arvestada tuleb täisteratoodete, puuviljade ja marjade süsivesikutesisaldust. Puuvilju ja marju (korraga 100 grammi) võib süüa ka vaheeineks või magustoiduks. 5. Enne muud toitu on soovitav süüa toorsalatit - tekitab täiskõhutunde ja sisaldab vähe süsivesikuid (kilokaloreid)
Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning mitte üle pingutada, sest ka süsivesikud ja rasvad on meie organismis vajalikut komponendid. 1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2.
Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne
annaabi.ee 
