organism sunnib meid rohkem sööma. · Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. · Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest
sööma. 3. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb: Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Toiduvaliku põhimõtted 4. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise
kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust
9. A Toiduvaliku põhimõtted Pidevalt ilmub uut infot toiduainete kohta Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis on väidetavalt meile kasulikud- kas on ka nii? Ei ole olemas imedieete ega imetoiduaineid Tervisliku toitumise lauseks on neli põhimõtet. Neli põhimõtet Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt! Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid Vitamiinid osalevad paljudes keha protsessides, näiteks hormoonide, ensüümide ja vereosakeste tootmises. Seepärast on oluline igapäevaselt toituda nii, et ei tekiks vitamiinide
NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus...................................................................
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju
3 Tervislik toitumine Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav
tohi ületada 2-4 tl õli või 20-40 g pähkleid. Suhkur, maiustused ja magusad karastusjoogid annavad rohkesti toiduenergiat, mistõttu on nende tarbimisel väga oluline jälgida soovituslikke päevase tarbimise koguseid. Kuigi seda ei loeta toiduainete hulka, on eluks kõige vajalikul vesi. Organism saab kõiki toitaineid omastada ainult veeslahustunud kujul. Vett ja lahjasid jookse peab päevas tarbima 1- 1,2 liitrit. Soovitatav kogus sõltub üldisest tarbitavast toiduenergia hulgast, arvestusega, et individuaalne vedelikuvajadus on 1 ml/kcal kohta. Toidu küllastusjõud ja ülesöömine Tervisliku toitumise aspektist on oluline piiri pidada erinevate valgest jahust tehtud küpsetistega. Rasvarikaste toitudega liialdamist soodustab nende madal küllastusjõud kuigi toit on tegelikkuses väga energiarikas, ei teki täiskõhutunnet. Sageli süüakse rasvarikast toitu ühe toidukorra ajal mitu korda, kuna kõht ei püsi lihtsalt kuigi pikka aega täis
Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk. Tähelepanu tasub pöörata varjatud rasva võimalikele allikatele toidus, näiteks lihasaaduste poolvalmistooted (viinerid, sardellid, pihvid, kotletid, pasteedid), majoneesid ja saiakesed-küpsetised, ning piirata nende tarbimist.
Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
1.2 Tasakaalustatus Tasakaalustus tähendab, et toitainete vahekord toidus peab olema optimaalne. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10-15%, toidurasvad 25-30% ja süsivesikud 55-60%. Soovitav päevane toiduga saadavate kiudainete hulk on 25-35 g. Mineraalainete ja vitamiinide piisav saamine eeldab toidu mitmekesisust ja kõrget toitainetihedust. See tähendab, et süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid (Deikina & Jõeleht: 2010). 1.3 Mõõdukus Mõõdukus tähendab, et toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Päevane energiakogus võiks jaguneda viie toidukorra vahel, millest kolm oleksid põhitoidukorrad ning kaks vahepalad. Samuti tuleb olla väga
toitumisspetsialistid ikka jagama. Õige toitumissoovitus peab olema füsioloogiliselt ja biokeemiliselt põhjendatud. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 5-6) Ebanormaalne söömine on olukord, kus normaalne kõigesööja ei oska ega saa kestvalt normaalselt süüa. Normaalse söömise puhul on oluline mida, kui palju, kellega, kuidas ja kus süüakse. Pöörakem tähelepanu asjaolule, et loetletud asjad või tingimused on järjestatud vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja ärasöömine, aga see pole ju normaalne. Teine äärmus on rafineeritud gurmaanlus. See on juht, kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus. (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6) 3 2
hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb: Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UURIMUSLIK OSA ,,Veganiks pöör
Ülekaal on riskifaktor paljudele haigustele nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja suhkrutõbi. Kehaline aktiivsus on terve keha säilitamiseks oluline. 5.3 Sööge rohkem puu-ja köögivilja; piima ja piimatooteid; rukkileiba ja teraviljatooteid; kala ja linnuliha Enamus köögivilju sisaldab väga vähe toiduenergiat. Vähemalt pool puu-ja köögiviljade kogusest on soovitav süüa värskelt. Kuumtöötlemata puu ja köögiviljades säilivad paremini nii vitamiinid kui ka mineraalid. Piimatooted on parimaks kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu allikaks toidus. Piimatoodetest eelistage kõige lihtsamaid ja maitsestamata tooteid nagu piim, jogurt, pett ja kohupiim. Jogurt, keefir ja atsidofiilpiim omavad seedekulglale soodsat toimet. Teraviljatoidud moodustavad peamise osa päevasest toidust. Täisteraviljatooted sisaldavad piisavalt kiudaineid ja soodustavad seedimist, neis on palju kasulikke mineraale ja vitamiine. 5
Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljanda korruse moodustavad lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Püramiidi tipus asetsevad mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ning mahlajoogid. Oluline osa toidupüramiidi juures on ka joogiveel, mis ei anna organismile küll toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks (13). 9 Joonis 1. Toidupüramiid (13). 10 3. TOITUMINE Inimene saab toidust elamiseks vajalikku energiat ning lisaks paljusid erinevaid toitaineid. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest
mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse. Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl
Veidi toorem banaan tõstab veresuhkrut vähem kui täielikult küpsenud banaan. 7. Toiduainete säilitamine pikka aega. Kartuli säilitamisel tõuseb tärklisesisaldus ning väheneb C-vitamiini sisaldus. Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60% Valgud 10-15% Rasvad 25-30% Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused 23 Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 23 Toidupüramiid 25 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29 Tervisliku toitumise alused 37 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43
Toiduõli sobib praadimiseks. 20. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"? · «Kõlblik kuni» näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, kusjuures märgitud tähtpäev arvestatakse säilimisaja sisse. Tähtaega ületanud toitu müüa ega edasiseks käitlemiseks kasutada ei tohi. Selline märgistus on kiirestiriknevatel toitudel nagu näiteks suitsutatud kala, lihatooted, salatid ja jogurtid. Pärast «kõlblik kuni» kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid. · «Parim enne» on tähtaeg, mille jooksul toidu valmistaja või pakendaja tagab
kategooriasse kuuluvate toiduainete tarvitamist ning järgima isikliku hügieeni printsiipe, vähenes minu kehakaal üheksakümne kuuelt kilolt (164 cm pikkuse 4 juures) imekergele seitsmekümne kahele kilole! Seedimise paranemise tõttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja märkimis-väärselt vähem vett ning teie kõht ei tursu enam üleliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tõmbub trimmi. Et küllastuda, kulub vähem toitu ning see tähendab, et ööpäevane tarbitud kalorite kogus väheneb, ning koos nendega ka teie kehakaal! Kiire küllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nüüd ümber töödelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu märkimisväärselt vähem
Ent kui eritoitu muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse oluline muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Eritoiduks loetavatele toidugruppidele kehtivad nõuded muutuvad aastal 2016. (Ibid) Teavitamise eesmärk on informeerida järelevalveasutust tootest; see ei tähenda toote või märgistuse heakskiitmist. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. (Ibid) 2.5 Märgistamise nõuded - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.( http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/mrgistamise_nuded.html) - Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»; «Jätkupiimasegu» või kui see on
(1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu-
välisküljel naised, lapsed sõid seistes laua ääres. [] Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Lauas istumise viisi, laua korrashoiu ja puhastamise kohta oli mitmeid nõudeid ja nende täitmata jätmise tagajärgede kohta hoiatusi. Näiteks ei tohtinud lauale tilgutada saab joodiku mehe või naise, süües ei võinud lugeda sooled lähevad sõlme. Oli keelatud söögilauas ringutada kõht hakkab valutama. [] Laud tuli pärast sööki koristada ja pühkisimiseks kasutati ainult valget linast või takust lappi. Kes pühkis lauda palja käega, paberiga, villase riide või õletuustiga, see tõi tülgi, nälgam vaesust ja muid hädasid kaela. Kes pühkis toiduraasukesi üle laua otsa maha, sai tunda leivapuudust ja jäi vanatüdrukuks. Pärast söömist tänati toidu eest. Kui söögi ajal juhtus külaline tulema, kutsuti see alati leiba võtma. []
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
