soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge).
kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate
Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid.
Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]....................................................................................................................7 Munade kaalud:.....................................................................................................
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-,
Mandel Mandlid võib jagada kahte Parfüümitööstus, Energeetiline Sobivad suurepäraselt erinevasse rühma: magusad ja kondiitritööstus( martsipan), väärtus:640kCal Omega- diabeetikutele. mõrumandli liköör,mandlipiim, 6-rasvhappe,kaalium,E- liha,kanaliha vitamiin, Fariza Imanova MK13-TE2 maitsetamiseks. seleen,vask,kaltsium, Mg Pole pähkel vaid hoopis Maapähkel e arahhis e Sarnaneb välimuselt oaga
- sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas.
Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja
kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 200*0,04= 8 grammi > 8*4,1= 32,8 kcal 54,6+41+32,8= 128,4 kcal NB! Vitamiini ja mineraalained toiduenergiat ei anna 2. Toidukorrad päevas Hommikusöögiga soovitatakse katta 20-25% päevasest energiavajadusest. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Omal kohal on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed, müsli ning mitmesugused võileivad. Jookidest eriti piim ja jogurt, sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes. Võrreldes teiste söögikordadega, mõjutab hommikusöögi kogust ja valikut isu tunduvalt rohkem. Hommikune isu sõltub õhtusest söögist. Rohke ja hilise õhtusöögi korral on hommikul seedekanalis veel toitu, sest öösel ajukoore tegevus pidurdub, tarvilikke närviimpulsse seedeelunditele ei tule ja
Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt. Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega.. PIIMA TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID *VALGUD Lehmapiim sisaldab palju valku, mille koostisse kuulub kuni üheksateist aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma
Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes puudus konkreetne kiudainete soovitus lastele, praeguste soovituste kohaselt peaksid alla 18- aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt. 5-aastane 10g kiudaineid päevas). Samuti on muudatusi vitamiinide tarbimissoovitustes, peamine vitamiin D soovituse tõus on 5mcg-t 7,5 mcg/p. Naatriumi toidusoovitus lastele on uutes soovitustes väljendatud mg tarbitud energia kohta. Lisaks tavalistele mikrotoitainete soovitavatele kogustele on esitatud nende minimaalne ja maksimaalne kogus, samuti lisatud informatsiooni toidulisandite ja rikastatud toitude hulgas. Toitainete ja toiduenergia määrad rahuldavad organismi esmaseid toitaine- ja toiduenergia vajadusi, mis sõltuvad vanusest, soost ning töö ja tegevuse iseloomust.
2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid. Temas leidub vähe naatriumit. Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12. Kalas leidub ka mitmeid mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Vajalikul määral sisaldab seleeni. 100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest. Toore kala söömine hoiab vererõhu õigel kõrgusel. 4 3. Kalade toiteväärtus Kala koostis: 50- 85% vett, 9- 27% valkku, 0,3-35% rasv, 3% mineraalained, 0,5-1% on süsivesikuid. Vitamiinide hulk sõltub kala toidust ja elukeskkonnast.
Kirjuta, kuidas need on omavahel seotud. Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene saab eluks vajalikke aineid ning energiat. Toiduainete koostisosad on toitained. Täienda toitainete skeemi, kirjutades kastidesse sobivad terminid: vitamiinid, valgud, mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud Vesi Mikroiteained Vitamiinid Mineraalid Tõmba alljärgnevas loetelus toitainetele joon alla: jahu, muna, v alk, liha, piim, vesi, sai, vitamiinid, rasvad, puuviljad. Vitamiinid Milliseid vitamiine on nendes toiduainetes? Kirjuta, millist vitamiini selles toidus leidub ja miks on see vitamiin organismile vajalik
· Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne.
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha
munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
- Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale. * Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid. * Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks. 3 * Tarbida võimalikult värskeid toiduaineid, kuna pikemalt säilinud toiduainete maitse, struktuur ja välimus muutuvad ning samuti kaotavad nad osa toitainetest. * Samuti tarbida toiduaineid võimalikult naturaalsel (töötlemata) kujul. A-vitamiini ja C-vitamiini sisaldus 100 grammis puuviljades :
koostatud sertifitseeritud toiduteadlaste poolt ja mille on tootnud kompetentne tootja. Tuhk näitab mineraalide sisaldust lemmikloomatoidus. Tuhk sisaldab kaltsiumit, fosforit, naatriumkloriidi, kaaliumi ja teisi mineraalaineid, mis on hädavajalikud toitained. Toidus, kus on madal tuha tase ei pruugi varustada looma kõikide vajalike mineraalainetega. Mineraalainete puudulikkuse tagajärg on aga terviseprobleemid. Koobalt on B12 terviklik osa ja parandab hemoglobiini tootmist. Kaltsium ja fosfor on olulised õige luustiku arenguks. Mõlema mineraali piisav varustatus õiges ratsiooonis 1,2-2,0 osa kaltsiumit 1 osa fosfori kohta. Kui toidus on fosfori tase kõrgem kui kaltsiumi oma, siis võib see esile kutsude luustiku valet arengut. Nende kahe tähtsa mineraali puudulikkus võib põhjustada nõrka luustikku ja skeleti deformatsiooni. Kui neid on aga liiga palju, siis ka see võib ebasoodsalt mõjutada luustiku kasvu ja arengut. Allikateks on kanafilee, piim, läätsed, munarebu,
haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Jagunevad mikro ja makro elementidest. Makro on need, mida vereplasmas on rohkem, nt kaltsium, kaalium, raud, naatrium, fosfor. Jood, floor jne on mikroelemendid) Vett on täiskasvanu organsimis u 70%. Vesi kuulub kudede koostisesse. u 3 l vereplasma koostises. Vee ainevahetust nii vajadust kui väljundust väljendatakse terminiga organism ööpäeva veebilanss. Veebilanss näitab ööpäevas saadud ja välja viidud vee suhet. Veebilanss on reegline tasakaalus, organism ise püüab seda tasakaalus hoida, sest tasakaalu puudumine viib osmootse rõhu muutusele, osmootne rõhk on üks põhilisi
võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks
KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E
tingitud sinepiõlidest. kogust C- või seeditavaks, Tihedalt üksteise vastu vitamiini, sisaldab kuumtöödeldult. muudab tekstuuri ja surutud lehed ka E-, K- ja U- maitset, kuid moodustavad lühikese vitamiini. säilitab vitamiinid varre ülemises osas ja mineraalained. pea. Kapsapead võivad olla mitmesuguste erinevate kujudega: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea ise on heleroheline.
Suuremas koguses valke vajatakse vaid teatud eas ja teatavates olukordades: noorukiiga, rasedus, imetamine, jõutreening, vanadus, AIDS, vähktõbi jms. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine tekitab rasvumist. Kui valku on palju, siis kasutab organism energia saamiseks rasva asemel valgu lagundamisel tekkivaid aminohappeid ning seetõttu rasv kuhjub. Piimatooted on väga kasulikud, kui inimene piima suhtes tundlik ei ole - paljudel puudub ensüüm laktaas piimasuhkru (laktoosi) seedimiseks või esineb allergia piimavalgu (kaseiini, harvemini vadakuvalgus oleva laktoglobuliini) suhtes. Päris palju esineb ka piimavalgu ehk kaseiini talumatust. Kuid ka need, kes piima taluvad, ei tohiks seda tarvitada rohkem kui üks kord päevas. Kuigi piimaproduktid on rikkad kaltsiumi ja valgu poolest, on nad samas ka kõrge kaloraaiga ning
vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% javalkudest 10- 15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormusekorral täiskasvanu keskmine
Vajadus kaltsiumi järele on eriti suur mõttetöö, stressi ja depressiooni ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kaltsium hävitab kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe. Et kaltsiumi mõju oleks efektiivne, vajab organism ka veel teisi toitaineid. Näiteks kaltsium ei saa imenduda ilma piisava hulga D-vitamiinita. Oma osa on samuti A- ja C- vitamiinidel. Magneesium ja kaltsium mõjuvad üheskoos südame- ja veresoonkonna tegevuse tõhususele ning kaltsiumi ja fosfori omavaheline suhe peab olema tasakaalus, et moodustada efektiivselt luukudesid. Ükskõik millise eelmainitud ainepuudus organismis takistab organismi kaltsiumit omastada. Valgu tarbimise tõstmine suurendab uriiniga eralduva Ca hulka, seega valgurikas toit viib organismist Ca välja. Kaltsiumi imendumist pidurdab alkohol. Imendumist soodustab laktoos, seega piimatoodete tarbimine.
rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub
Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Maapähkel Maapähkel on Brasiiliast pärinev üheaastane liblikõieline kaunvili. Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
