1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid:
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
· Avalik distants 360 cm ja enam Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi. Negatiivse suhtumise korral või huvi puudumisel (igavus, rahulolematus, mittenõustumine jne) suurendatakse distantsi. Kontakti saamine klassiga/grupiga Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus
vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge
Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele
Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on:
käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
(M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume vastuollu iseendaga kui ütleme jah olukorras, milles ise keeldumist pooldame. Samuti leidub
lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja vastuargumente teine in. ei kuula sind enam võib tekitada alaväärsuse tunnet 6. HINNANGUTE ANDMINE/ KRITISEERIMINE, SÜÜDISTAMINE See on lapsik mõtlemine Sa oled lihtsalt laisk .... Ise oled süüdi .... vihjab teise ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele suhtlemine katkeb kuna kardetakse negatiivset hinnangut hinnanguid võetakse sageli tõe pähe 7. KIITMINE, NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad hakkama Asi ei ole sugugi nii hull oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab teises alaväärsust võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in. arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku 8. SILDISTAMINE/ NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele;
afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo) - - rõhutab kaasa mõtlemise määra (ei keskendu/analüüsi sõnumi sisu kõrge mentaalne aktiivsus sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus),
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
Poliitiku tüüpi inimene jõu- ehk võimuinimene. Peab tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu Religioosset tüüpi inimene huvikeskmeks on maailma kui terviku mõistmine ja irratsionaalsete nähtuste seletamine. 5. Suhtlemisstiilid. Minu domineerivaim suhtelmisstiil. H.W. Polsky iseloomustas inimestevahelise suhtlemise stiili kahe tunnuse abil: Avatus suhtelemises näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab. See avaldub selles, millisel määral teised tajuvad inimest avatuna või suletuna. Avatus võib olla kõrge või madal. Kõrge eneseavamise puhul inimesed loobuvad neid piiravatest rollidest, normidest ja strateegiatest ega varja oma isiksuseomadusi Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud taevet ja mõjutusi.
Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset-
inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma
olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak) Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”) Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.) Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg Kontrollitunne elu üle, rahulolu suhetega, eesmärkide saavutamine - Nõudmise, soovi esitamine - Keeldumine ebamõistlikust nõudmisest - Teise isiku käitumise muutmise nõudmine - Ebapopulaarse isikliku arvamuse esitamine - Negatiivsete tunnete või lahkarvamuse väljendamine - Teiste kriitikale vastamine Olukorrad, milles keerulisem kehtestada
kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- Nõustamine.Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3
mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega
9) Keskenduge faktidele. 10) Ärge ajage tööd ja eraasju segamini. 11) Paluge abi, nõu, näpunäiteid. 12) Paluge mõistmist. 13) Võtke sihiks probleem ühiselt lahendada. 8 Konflikti vältimise ja lahendamise oskused Kehtestamistreening - Enesekehtestamine - omandav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teistele mitte. Põhilised suhtlusstiilid: 1) Kehtestav. 2) Agressiivne. 3) Alistuv. Osad, millest koosneb kehtestav sõnum: 1) Kirjeldus antud olukorrast. 2) Tunded antud olukorrast. 3) Soovid antud olukorrast. Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek. Katkise plaadi tehnika: 1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha.
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
ju poodmüüja, miks te mulle tikke ei müü? MITU TASANDIT a) AVALIK sotsiaalselt aksepteeritav b) VARJATUD psühholoogiline, mõjutamiseks Toimingud, meelelahtused, rituaalid ja mängud. Kolm esimest 1 tasand korraga kasutusel, hetkeks ehk kaks, viimasel juhul alati kaks tasandit. Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud varjatud pöördumiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
