" Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isiksusse. Loomulik ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna , kui madal või kui kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enesele selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms) · Õigus (seadused riigisisesed ja rahvusvahelised) · Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil) · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Millest sõltub moraal? Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas on olemas üks ühtne moraal? Vastus sõltub sellest, · kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed · kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid:
· Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. · Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada. Argumendi probleemid · Aetakse segamini teo eesmärk (motiiv) ja tagajärg. · Tõsiasi, et tegu toob kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et selle eesmärgiks oligi rahuldustunde saavutamine. · Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene.
Kas on võimalik luua masinat, millel on teadvus? Kas inimene pole samamoodi masin, neuronid edastamas impulsse? 32. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Tänu filosoofiale jõutakse tõeni, filosoofia pakub tõelist vabadust. Filosoofia peab pakkuma kaitset, manitsema jumalale kuuletuma, teda järgima ja saatust taluma. Filosoofia on kui eluviis, ta ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia juhib ja korraldab inimese elu, reeglistab tegusid, vormib ja kujundab vaimu. Filosoofia kauda saab nõu, ilma selleta ei saa keegi elada kartmatult ja kindlalt. 33. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Tekstis on öeldud, et tuleks vältida seda, mis lihtrahvale meeldib ning juhus pakub. Mina arvan, et kui on võimalik elada hästi ning nautida hüvesid, mida elu pakub, siis tuleks seda ka teha.
Inimesed usaldavad tihti rohkem eksperdi arvamust, kui enda loogilist mõtlemist ja ignoreerivad vastukäivaid fakte inimesed usaldavad mingit fakti mingi asja kohta just selle pärast, et seda ütleb mingi staatusega ekspert.Suur erinevus on ka selles, kas asi käib spetsiaalselt minu kohta või mitte.Sest kui räägitakse millegist, mis käib minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrollitud reaktsioon- kalduvus reageerida kogu informatsiooni põhjalikule analüüsile toetudes ja tehes otsuseid analüüsi põhjal. Kapteniit- meeskonnaliikmed ei paranda kapteni poolt tehtud ilmset viga, sest ta on ekspert. Ärakasutamine: Mimeedid-jäljendajad, kes kopeerivad teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha
Keelt, milles kõneleme, rajame pika aja jooksul suure vaeva ning kannatlikkusega. Samal viisil peame teadvustama oma kehakõnet. Sageli lasemegi kõneleda üksnes kehal, kui väljendame ennast spordis või seksuaalelus. Selle juures aga koosnevad paljud meist ainult peast ja jutupilvekesest. Keha peab hingama, teda tuleb tunnetada, rakendada ja nautida. Mõtte loov jõud Kui suudame aktsepteerida, et kujutame endast kõigi oma elamuste, mõtete, tunnete ja tegude summat, kui suudame aktsepteerida, et meie praegune elu on võrsunud möödaniku mälestustepangast, siis suudame ka näha, kuidas muutumisprotsess kõik oma kohale paneb ning teisendab meie elu, meie perekondi ja meie ühiskonda. Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut. Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame. Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme
Nendeks kriteeriumiteks on ausus, positiivne suhtumine, kirg kuulamise, õppimise, arenemise vastu, soov anda endast iga päev parim, pädevus ja enesekindlus ning viiendaks, tähelepanelikkus. Tähelepanelikkus on väga oluline joon, mis on aluseks kõikidele teistele omadustele. Autor peab väga tähtsateks tähelepanelikkuse tunnusteks inimesi, kes on hoolivad, sõbralikud, naeratavad, abi pakkuvad, siirad ja oma tegude eest vastutavad. Tähelepanelikkus tuntakse ära seda nähes ja tunnetades. Et palgata inimesi, kellel on kõik viis kriteeriumit olemas, tuleb intervjuu käigus olla ka ise tähelepanelik, enesekindel ja uudishimulik. Elukestvaks suhte loomisel on väga oluline esmamulje, mida saab jätta vaid ühel korral. Paljudes ettevõtetes pannakse uus töötaja kohe katseajale ja muudavad sellega närveldamise veelgi hullemaks
Ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste jagamise alusel Puuduliku regulatsiooni täiendamiseks Avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu, lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same
sidususes ja loomistahte ning tulemuse vahekorras. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist. Nii moraali kui kunstiteose loomise puhul oleme samasuguses loovas olukorras, mõlema puhul tegemist loomise ja leiutamisega. 12. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Sartre põhjendab seda sellega, et inimene on oma tegude summa, inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13
· Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. · Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Eetilised väärtused (Michael Josephon, 1988) · Ausus (honesty) · Ausameelsus (integrity) · Lubatuste pidamine (promisekeeping) · Usaldatavus (fidelity) · Avatus (fairness) · Teistest hoolimine (caring for others) · Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) 1 Eetilised lähenemised ärieetikas
Kombetäiusel ei ole mingit seost loodusega, sest looduses ei ole midagi sellist, mis harjumuse kujundamisel muutuks teistsuguseks. (ei saa harjutada kivi ülesse liikuma, ükskõik kui palju me teda ülesse viskame). Loomutäius süveneb õppimisega, kordamisega. Nii saab inimene õiglaseks läbi õiglaste tegude tegemise. Vastastikuses suhtlemises inimeste seas muutuvad ühed õiglaseks ja teised ebaõiglaseks. Tubliks ei saa inimene ilma selliseid tegusid tegemata. „Me saame õiglasteks, tehes õiglasi tegusid, tasakaalukaks — tasakaalukaid ja vapraks — vapraid tegusid tehes.“ „See leiab kinnitust ka riikides juhtuva puhul. Seadusandjad muudavad kodanikke tublideks neis harjumisi kujundades ja see ongi iga seadusandja soov. Need aga, kes sellega hästi hakkama ei saa, kukuvad läbi — selle poolest erineb hea riigikorraldus kõlbmatust riigikorraldusest. „
· Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoisimi liigid: · Psühholoogiline egoisim inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisit ei ole võimalik, sest inimloomus on selline. · Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. · Eetiline egoism e egoismieetika võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist. Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Utilitarism:
“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu, maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas
Samas öeldakse, et igaühe kohustus on oma vanemaid mõista, sest kindlasti on ka neil omad probleemid. Inimesed üldiselt teevad kõik, et algselt mõista oma vanemaid ja vabaneda nendele suunatud vihast. Tuleb olla ettevaatlik, et see ei muutuks ebaõiglase teo õigustamiseks. Ometi on mõistmine tähtis etapp viha poolt põhjustatud probleemide käsitlemisel. 11.ANDEKSANDMINE Nooremasse sugupõlve kuuluv inimene, kellel on olnud või on raskusi vanematega on raske neile nende tegude eest andestada. Kui tal juhuslikult ei ole kellelegi oma südant puistada ning kuulda mitmesuguseid nõuandeid. Kuid kedagi ei saa sundida andeks andma kui me ei tea, millised valusad kogemused sellele on eelnenud. Halba teinud inimesele andeksandmine kuulub tingimusteta niisuguste asjade hulka, mille puhul peab igaüks ise seisukoha võtma. Andeksandmine kellegi teise ettepanekul võib muutuda enesepettuseks. Ebaõiglased teod ei lakka sel moel olemast, viha ja sellest
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
Kõik see mahub konflikti mõiste alla. Samas on konfliktil ka positiivne pool. Vastasseisud aitavad meid sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged sunnivad meid otsima lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume. Antud töös on põhiliselt käsitletud isikutevahelist konflikti ning konfliktis toimuvat on püütud avada suhtlemispsühholoogia mõiste kaudu. See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega
tulemuseks on hea elu. Paheline on see siis kui tulemuseks on halb elu. Ka pahe on laduvus. Hea on olla mõõdukas. Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks. Voluntarism tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta. Intellektualism mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade peale mõelda. Asjade omamine ei tee õnnelikuks, tuleb osata nendega midagi peale hakata. Esimene eeldus, et kõik inimesed tahavad hästi elada, teine eeldus Platoni rikkused.
maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnn on mingis mõttes subjektiivne. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud näeme ennast kõrvalt, teistele suunatud tunded, millest oleme toime pannud vooruslikke tegusid. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Oluline on puhas südametunnistus; vooruslikud teod. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. On valmis hävitama oma eesmärkide nimel
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
leiab, et koopulatega "on" ja "ei ole" väidete koha peal ei leia ta väidet, mis ei oleks moodustatud sõnade "peab" ja "ei tohi" abil. See olevat märkamatu, ent ülima tähtsusega. Eetika alused 1. Eetika alused kui eetika ajalooline tekkelugu. Ses mõttes on eetika aluseks kogukonna traditsioon, mis on isetekkeline. 2. Eetika alused kui õige käitumise teoreetilise põhjendamise hädavajalik sõnavara Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1
pakkusid, jätavad teid külmaks või ei innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi. Enne tühjuse tunnetamist viibib teadvus hirmu küüsis ja tahab pidevat ennast maksma panna. Ta otsib kõikjalt välist heakskiitu, kuna ei taha kokku puutuda protsessiga kaasneva hirmuga, ei taha olla kõrvale tõrjutud või üksi jäetud. Sügav hirm ja vajadus välise heakskiidu järgi, võivad pikka aega olla varjatud paljude tegude tõeliste motiividega. Selles seisneb kogu teie elu, kuigi ise te seda ei teadvusta. Võimalik, et te tunnete mingit ärevust või sisemist pinget. Kuid tihti toimub peasündmus, nagu suhete purunemine, armastatud inimese surm või töökoha kaotus, selleks, et võimaldada teil tõeliselt pingeid ja ärevust uurida. Kui olendi kesksel kohal on ego, viibivad tema teadvus ja emotsionaalne elu spasmiseisundis. Tänu hirmule tõmbute te pingesse ja viibite pidevas kaitseasendis. Olles
Mõlemas juhtimisstiilis hoolitakse teineteisest, käitutakse vastavalt moraalinormidele ja ollakse teistele oma eetilisuse poolest eeskujuks. Muudatuste juhtimisel ei ole eetilisuse standardeid ja juhtimismoraali (preemia ja karistussüsteemi). Nemad keskenduvad visioonile, väärtustele ja intellektuaalsele stimulatsioonile. Autentse juhtimise tuumaks on eneseteadlikkus, järjepidevus, läbipaistvus ja avatus. Tähtsad on positiivne lõpptulemus ja teistest hoolimine (mitte enesekeskne mõtlemine).Autentsed juhid näevad lahendust eetilistele olukordadele mitmest erinevast vaatenurgast ja vastused ühildatakse oma moraalse tõekspidamise järgi. Autentsus ja eneseteadlikkus pole eetilise juhtimise osad; küll aga on tähtsad personaalsed isikuomadused, teadlikkus eetilistest otsustest ja nende tagajärgedest. Vaimne juhtimine hõlmab endas väärtusi, käitumist ja suhtumist selleks et juhtida
kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell)
harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 3 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt (et paisudes ei muutuks valuks) 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud vaatleme oma ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikkusest. Kui me käitume hästi vooruslikult, siis me nagu imetleme iseennast, et me nii harmoonilised oleme ja see annab meile täiendavat õnne ja motiveerib meid veelgi vooruslikum olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj Väidab, et moodne inimene ei ole võimeline õnnelik olema
- Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest.
.. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused rakenduvad vaatamata tagajärgedele
ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus? Platonil on eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Dialoog ,,Riik". Elitaarne ühiskonna ideaal. Et teada, mis on õiglus üksikinimese puhul, peame enne uurima, mida tähendab õiglus riigis. Riik on hiiglaslik inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
