Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde,õigus,õiglus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õiglus, uskuda, tõeteooria, kohtunik, erineval, ajavad, olus, vanasõna, ühtemoodi, meelel, koherentsiteooria, valus, pikki, vastuolus, vahepeal, hingeline, nooremad, elukogenud, arvab, tegusid, jalule, uskumustega, tapab, kauaks, istuma, hiljuti, surnuks, tingimisi, valel, lühikesed, ikkagist, eksinudValetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde............................................................................................
Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest
Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit. 8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on · iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine,
Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6
küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia
Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Kui tõde samastada kooskõlaga, tuleks mõndagi muinasjuttu tõeseks pidada, kui kaks väidet sealt on juhuslikult tõesed. Ühtlasi tekib arutluses surnud ring - kaks väidet on tõesed siis ja ainult siis, kui nad suudavad olla korraga tõesed. 8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on väited, mis ,,töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad ja millesse on kasulik uskuda. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Kasulik võib olla uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla kasutu. 10. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad endid olevat tõesed, ei ,,oma" mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe mõiste ei
kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid. Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus. Pragmatismi tõeteooria Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest? Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis n-ö töötavad, ennast ära tasuvad. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. Teooriad on tööriistad ning neid saab hinnata efektiivsuse järgi probleemide lahendamisel. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja
Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja põhimõtteliselt kõrvaldatav. Erineb teistest, sest tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, mida eelmised teooriad väidavad. 14. Mida tähendab et „on tõene“ on performatiivne (tegevuslik) väljend? St, et sellega ei kirjeldata vaid sooritatakse teatud tegu (tõestamine). 15. Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne (väljenduslik) otstarve? seisneb: on see tõsi ,et..............; on see ikka tõene, et ..........
Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2
iseloomulike küsitavustega ja keerdsõlmedega.Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega. Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad 1 vastused, teooriad, lähenemised. Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule
küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe usundites on tõeallikateks ka ilmutus või pühakiri religioonile on iseloomulik kultus On ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Kuid nt budismis sisaldub rikkalik filosoofiline pärand. erinevates usundites filosoofilist mõtlemist erineval määral. 3. loeng OLEMINE Alusmõisteid: Idealism - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust. Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria. Realism - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond/objekt on vaimust sõltumatu. Teaduslik realism - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas.
3 1.1. Õigusperekonnad.......................................................................................... 4 1.2. Õiguse süsteem............................................................................................. 5 1.3Õigusnormid kui sotsiaalsed normid................................................................5 2.Õiglus................................................................................................................... 6 3.Õigus ja õiglus...................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS
.. kui ,,tõeline" tähendab näidis, eeskujulik, ehtne (tõeline armastus, kommunist, isiksus, luuletaja jms) 3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla .. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega.
“Tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailm – just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid – sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärust.” Bertrand Russell (1994) Täpsustused ja erandid: 1.Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” (käsk) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”. TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon.
Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada. Aga on 3 teoloogilist voorust, mida ise välja arendada ei saa, vaid jumal on need inimesele kinkinud usk, lootus, armastus. Aquino Thomas üritab ühendada Aristotelese ja kristluse mõtteviise. Õnn seostub jumala armastamisega, seega pole maises elus seda võimalik lõplikult kätte saada, vaid see on piiratud. Kuid inimene peab elu jooksul ikkagi vooruslikult elama ehk häid oskusi oma elu jooksul arendama. Moraalne on jumalale allumine.
koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt: Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus. Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus, fairness.
Orjal neid õigusi ei ole, tema tunnistus ei loe kohtus ja tal pole õiguslikke õigusi. Omandiõiguste mitmetasandlikkus: talu on talupoja oma. Talupoeg on aga mõisniku oma, sest ta võib esimeselt maksu võtta. Hertsogil on samuti õigus talule, sest võib kohtu mõista. Kõik eelnevad on aga üldse kuninga omad. Oma tasandi õigusi ei ole võimalik delegeerida teistele tasanditele. Lisaks järgisid vaimulikud kanoonilist õiglust ega allunud tihti ilmalikule õigusele. Inimese õiglus põhines väga palju tema päritolust, lisaks olid eelisõigused pärimise osas pere vanimatel poegadel. Vabadused ja privileegid: Osalt tasus valitseja privileegidega oma aadlikele. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemus oli esmakorras läänikord. Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta
selle kõige ilmsema ja üldisema – elu enda kõrvale jätab. Elu on kogu elatava tegevuse eesmärgiks, põhjuseks ja algeks. See tähendab, et ülima hüve ehk õnne saavutamiseks peab inimene tegutsema arukalt ja lähtuvalt oma loomutäiusest – tegema seda mida ta kõige paremini oskab ja kõige paremini kuidas oskab kogu elu vältel Esmapilgul võib esineda paradoks tõeliselt tugeva advokaadi või prokuröri puhul. Oma tööd kõige paremal moel tehes, kas ei satu löögi alla õiglus. Ja kas advokaat või prokurör ei peakski olema õiglased, jättes õigluse mõistmise kohtuniku kanda? Või kaitstes/ süüdistades just nii plaju, et kohtuniku otsus saaks olema õiglane? Seega loomutäiusest ja õnnele pürgiv jurist, kellest sõltub õiglus on suhteliselt raske valiku ees. Kuidas peaks õigluse mõistmisega seotud jurist tegutsema? Õiglust silmas pidades, või oma parimaid oskusi ära kasutades? - ilmselt oleneb see konkreetsest isikust ja tema
lähenes samm-sammult, paljud asjaolud kas takistasid või toetasid Raskolnikovi paljastamist. See on sarnane kriminaalromaanile. Põhiprobleem: Kas piisab vaid rahast ja ainelisest heaolust, et "alandatud ja solvatud" saaksid õnnelikuks? 6. Shakespeare`i loomingu ülevaade, Hamleti probleemide igihaljus. a) Looming 1) Tragöödiad Inimlik õiglus põrkub kokku kasuahnusega. Tragöödiates ei jää domineerima lootusetus. a. Romeo & Julia Kas vanematel on õigus keelata laste armastust? Suguvõsadevaheline vihavaen. Inglismaa oli lõhestatud, see tingis vihavaenu suguvõsade vahel. 4
Mõistusest lähtuv käitumine tema jaoks paganlik. Tal olemas õnnekontseptsioon. Inimene primaarsena vaim. Hinge ülimaks eesmärgiks õnn hinge ühendus Jumalaga pärast keha surma. Selles elus pole õnn midagi saavutatavat. Lõplikult saavutatav peale surma. 7 voorust, nendest 4 loomulikud ja kardinaalsed (mille ümber kõik toimis) voorused, 3 teoloogilised voorused. Kardinaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindus, õiglus. 3 teoloogilist: usk, lootus, armastus. Mõtlemise võime pole inimesele antud niisama proovib läbi kahtluse jõuda tõeni. Skolastika püüdis seletada. Filosoofia teoloogiast eespool. Aquino Thomas püüab omavahel sulandada Aristotelese ja kristlikku mõtteviisi. Tõlkis Aristotelese teoseid. Inimese tegevus suurima hüve suunas. Maises elus piiratud õnnevorm võimalik. Taevas õnn. St seda, et ka enne peab inimene elama vooruslikult, et sinna pääseda
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
Antud juhul paraku kontekst puudub, mistõttu tuleb kaaluda mõlemaid võimalusi. Valides vaid ühe, saab kaks üsna erinevat lauset – olevate, et nad üldse on või kuidas nad on. Viimasel juhul võib muidugi kummaline tunduda väljend “olematute, kuidas nad ei ole” – kas omab mõtet kõnelda sellest, 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. et olematud asjad võivad erineval viisil mitte-olla? “Asjad”, millest siin juttu on, on tõlge väljendile chremata, mis oli laialt kasutatav kreeka igapäevaelu sõna. See tähistas mitte üksnes asju selles mõttes nagu on asjad lauad ja tahvlid, vaid kõige laiemalt “seda, millega on tegemist” – ka asjaolusid, situatsioone. Kolmas mitmetitõlgitsetav moment on siin see, et sõna “inimene” võib saada mõistetud kui indiviid, aga ka kui grupp, ühiskond või inimsugu.
Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata")
Vasqueze õpetuses tõusis esmakordselt esiplaanile subjektiivsete loomulike õiguste idee, nimelt inimese (juriidiline) õigus, millele vastab kellegi teise kohustus. Igale inimesele pidid kuuluma muutumatud, loomulikud õigused (jura naturalia), mis peavad talle kindlustama võimaluse jõuda eesmärgiks seatud õnneni. Need on vabadus ja võrdsus. Ennekõike lasus inimeste subjektiivsete õiguste tagamise kohustus riigil, näiteks kohustus hoolitseda kõikide oma kodanike eest ühtemoodi (õigusriigi õpetuse alged) [Luts 1997, lk 84]. Riigivõimu allika ja kandjana käsitles ta rahvast (rahva suveräänsuse(riigist) idee). Rahvas pidi valitsejale andma üksnes sel määral volitusi, kui viimasel oli vaja oma ülesande täitmiseks. Võis rahvas oma volitused valitsejalt ka tagasi võtta, kui valitseja hakkas oma võimu kuritarvitades piirama inimeste loomulikke õigusi või ei saanud toime üldse kasu saavutamisega [Luts 1997, lk 84].
tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa avalikule debatile demokraatlikus ühiskonnas, mitte kõike, mida kätte saab. Avalikkusel õigus saada informatsiooni. • Avalik huvi – Ei ole uudishimu ega erahuvi, äriline. • Panus avalikku debatti: – Peamine kaalutluskoht sõnavabaduse ja teiste õiguste konflikti korral! 14. Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. (Inimväärikus, õiglus, süütu kaitsmine.) Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? Nime, maine kaitsmine, vähem kaitsute diskrimineerimine Printsiibid: Ära valeta- ausus! Autonoomia? Igal inimesel õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni kohta. Õigus
õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. 2.1 Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja
Kõiki reegleid on aeg- ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi [pluralism- idealistlik õpetus, mille järgi maailm koosneb paljudest üksteisest sõltumatutest üksustest]. Formaalteadused - loogika ja matemaatika. Faktiteadus - ... Intersubjektiivsus - ... 17. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria vahel. Valetaja paradoks ning Tarski poolt pakutud lahendus sellele. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus [epistéme-teadmine] - tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria - ei tegele ülemeelelise tõeluse
Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche). ***Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana. Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Pole juhuslik (kuigi selle tähtsust võib erineval määral rohutada), et filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega -- demokraatlike linnriikide tekkimine. Müütide seletusjõud vähenes. Kreeklaste müütides polnud 1) seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai -- lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist).2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). 3. Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis
9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10. William James'i arvates S õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). T Ei ole õige Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda Ei ole õige Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla II TEEMA 1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? U Õige! Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 VALE! Taoline väide on küllaldaselt faktilist kinnitust leidnud 2. Millise väitega nõustuks David Hume? V Õige! Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust
annaabi.ee 
