Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toatemperatuurini" - 92 õppematerjali

Invertaasi aktiivsuse maaramine
8
docx

Invertaasi aktiivsuse maaramine

komplekslahusega kolbi. See oli 0-proov. 10 minuti pärast võeti sama pipetiga 1ml reaktsioonisegu ja viidi teise kolbi, katseklaas asetati tagasi termostaati, kust see järgmise 10 minuti pärast taas võeti, et ka kolmandasse kolbi 1ml reaktsioonisegu viia. Esimesed kaks kolbi pandi elektripliidile püstjahutite alla. Kui need keema hakkasid, fikseeriti aeg ja 10 minuti pärast valati neisse 150ml destilleeritud vett. Sellega lõpetatakse keemine. Kolvid jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Keetmisel muutus II kolb (10min proov) sinisest roheliseks ja märgata võis punast sadet, mida I kolvis (0-proov) polnud. Siis pandi pliidile ka kolmas kolb (20min proov) ja lasti samamoodi 10 minutit keeda. Keemise ajal oli märgata rohkem sadet kui teises kolvis. Ka see jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Kõikidesse kolbidesse pipeteeriti 0,3ml mureksiidi vesilahust indikaatoriks, see andis lahusele violetse tooni.

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
Protokoll nr 2 - Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine
1
docx

Protokoll nr 2 - Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine

2 Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine Töö käik: Võtsime lubiväetise purgist nr. 12. Kaalusime väetist 2.00g. Panime kaalutise kolbi. Enne soolhappe lisamist lisasime liigse vahutamise vältimiseks 10 ­ 20 ml destilleeritud vett, peale seda lisasime 50 ml 1N HCl lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva

Põllumajandus → Agrokeemia
37 allalaadimist
Toorjuustukook kondenspiimaga
1
doc

Toorjuustukook kondenspiimaga

Suru lusikapõhjaga põhi tihedaks. Vahusta toasoe toorjuust, lisa ükshaaval (toasoojad) munad, sega segi ja lisa kõige lõpus kondenspiim. Vala juustukoogi sisu koogipõhjale. Küpseta 160-kraadises ahjus 70 minutit. Juustukook armastab küpseda tavapärasest niiskemas keskkonnas, mistõttu aseta küpsetamise ajaks ahju ka veega täidetud anum. Lase koogil esmalt ahjus jahtuda (lülita ahi välja ja jäta uks paokile) ning pärast toatemperatuurini tahenemist hoia kooki külmkapis. Maitseb kõige parem järgmisel hommikul külmkapist võetuna. Kaunista serveerimiseks maasikaid.

Toit → Kokandus
5 allalaadimist
Toorjuustukook apelsiniga
1
doc

Toorjuustukook apelsiniga

asetatud ka küpsetuspaber. 2. Valmista kahe apelsini mahlast apelsinisiirup. Sega apelsinidest pigistatud mahl 1 dl suhkruga ja keeda madalal kuumusel umbes 20 minutit. 3. Sega toorjuust, koor, apelsinisiirup ja suhkur ühtlaseks massiks. Lisa ühekaupa munad ja munakollased, tainamassi vahepeal segades. 4. Küpseta 160-kraadises ahjus 1 tund. Lülita ahi välja, jäta ahjuuks paokile ja jahuta kooki esmalt ahjus 1 tund. Edasi lase koogil toatemperatuurini jahtuda ning tõsta üleööks külmkappi. 5. Kui kook on üleöö seisnud, valmista kate. Kuumuta pliidil koor, lisa riivitud apelsini koor ja sokolaad, sega ühtlaseks massiks ja määri koogile.

Toit → Retseptid
25 allalaadimist
Besee
13
sxi

Besee

Besee Päritolu Sveitsis (17. saj.) itaalia kokk Gasparini Francois Massailot- kokaraamat Mis see on? Vahustatud munavalgest küpsetatud maius. Lääne- Euroopas- beseeküpsis USA-s - meringue Toiduained/ Retspet 3 munavalget 1 klaas suhkrut Poolt tl sidrunihapet Valmistamisõpet us Vahustamiseks kumerapõhjaline, kõrge kauss. Eraldage munavalged rebudest hoolikalt. Laske munavalgetel soojeneda toatemperatuurini. Lisage munavalgetele vahustamise alguses teelusikas sidrunhapet. Alustage suhkru järkjärgulist lisamist alles siis, kui olete munavalged vahustanud pehmeks Besee sordid Pavlova Itaalia besee Pastilaa Pavlova Pind sitkevõitu ja kõva Sisu pehme Nätske nagu vahukomm Itaalia besee Munavalgevahu hulka klopitakse keev siirup. Sobib täidisteks ning kreemideks. Pastilaa

Toit → Kokandus
14 allalaadimist
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele
2
docx

Legeerivate elementide mõju teraste omadustele

Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8- 10%. Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. 3) Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab teraseskarbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%.

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
9 allalaadimist
Aniliin nitrobenseenist-taandamine Sn-ga
10
docx

Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga

20 ml lämmastikhappet ja seejärel 25 ml väävelhappet. Käivitatakse segur ja nitreerimissegu jahutatakse temperatuurini 25-30°C. Seejärel hakatakse tilklehtrist lisama väikeste kogusena 15g benseeni. Benseeni lisamise kiirusega ja vajadusel külma veevanniga jahutades hoitakse reaktsioonisegu piires 25-30°C. Pärast kogu benseeni lisamist kuumutakse reaktsionisegu veevannis 60°C juures 40-50 min. Pärast kuumutamist reaktsioonisegu jahutatakse toatemperatuurini ning valatakse jaotuslehtrisse. Alumine happekiht lastakse välja ja nitrobenseeni pestakse veega, siis 5%-lise soodalahusega ning seejärel uuesti veega. Pestud nitrobenseenile lisatakse veevaba kaltsiumkloriidi ja jäetakse seisma. Pärast vedelik nitrobenseen eraldatakse tahkest kaltsiumkloriidist. II etapp: Aniliin 500ml kolmekaelakisse ümarkolbi panna 15g tina. Lisada 12,5ml nitrobenseeni. Käivitatakse magneetsegur. Siis lisada 70 ml soolhappe 5ml-se portsjonide kaupa

Keemia → Orgaaniline keemia
34 allalaadimist
Köögivalamu valmistamine kasutades plastkomposiitmaterjale
2
ppt

Köögivalamu valmistamine kasutades plastkomposiitmaterjale

graniidipuru ja lisatakse pannakse metallvormi, köögivalamu sinna värvi vastavalt pressitakse ja toatemperatuurini ja sellele, mis värvi peab kuumutatakse umbes seejärel lihvitakse köögivalamu välja tulema 600° 600° C-ni Kasutatud kirjandus: http://ingsvd.ru/main/sovety/221-vybor-moyki-dlya-kuhni

Masinaehitus → Masinaelemendid
6 allalaadimist
Tehnomaterjalid kodune ülesanne-terasega legeerivad elemendid
2
pdf

Tehnomaterjalid kodune ülesanne: terasega legeerivad elemendid

NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
13 allalaadimist
Sepistamine praktikaaruanne
3
doc

Sepistamine praktikaaruanne

Kasutades üha suuremaid läbilöögimeisleid suurendan auku, kuni see on saavutanud mõõtmed 30x20mm. Sammuti pean silmas, et sisekumerus oleks raadiusega 10mm. Sepistan detaili augu kohale mõlemale poole kerge süvendi, nagu joonisel näidatud. Ümardan kõik välisküljed raadiuseni 2mm ja kontrollin tekkinud detaili vastavust joonisele. Vajaduse korral teen parandusi. Lasen detailil jahtuda aeglaselt. Peale toatemperatuurini jahtumist kasutan käia, et teritada tekkinud detaili teravik. Kasutan viili, et augu mõõtmeid korrigeerida ja vajadusel likvideerin suuremad konarused viiliga. Tekkinud detaili on vaja veel uuesti kuumutada. Karastan ja noolutan vastavalt detaili tugevusnõuetele. Tulemus Tekkinud on joonise mõõtmetele vastav läbilöögi meisel, mida saab kasutada teiste detailide sepistamiseks.

Mehaanika → Sepistamine
9 allalaadimist
Toitumisõpetuse protokollid
13
docx

Toitumisõpetuse protokollid

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus

Toit → Toitumisõpetus
74 allalaadimist
Iseseisevtöö ettevalmistus värvimiseks
3
docx

Iseseisevtöö ettevalmistus värvimiseks

Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Ettevalmistustööd värvimiseks Iseseisevtöö Juhendaja Valdur Leppik Tartu 2014 Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto ampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid

Auto → Autode hooldus
16 allalaadimist
Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE
4
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 1 - TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105...110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit. Klaasid asetatakse kuivatuskappi lahtiselt, kaaned kõrvale. Pärast kuivatamist võetakse klaasid kuivatuskapist välja, suletakse kaanega, jahutatakse algul õhu käes 2 – 3 minutit ja seejärel eksikaatoris toatemperatuurini (mitte üle 20 minuti). Siis klaasid koos kütusega kaalutakse. 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumisel saadud tulemused Klaasi Klaasi mass g Kütuse nr kaalutise mass g

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Kütused ja põlemisteooria praktikum 3 - TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE
4
doc

Kütused ja põlemisteooria praktikum 3 - TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE

..870 C. Ahjuuks avatakse ja plaat tiiglitega asetatakse ahju ukseavasse. Seal hoitakse plaati söe ja antratsiidi tuhastamisel 3 minutit ja 5 minutit põlevkivi tuhastamisel. Seejärel lükatakse plaat muhvelahju kiirusega 2 cm/min. Kui tiiglid on jõudnud muhvelahju keskele, ahju uks suletakse. Põlevkivi kuumutatakse temperatuuril 850...870 C 25 minutit. Seejärel võetakse plaat tiiglitega ahjust välja, tiigleid jahutatakse 5 min õhu käes, seejärel eksikaatoris kuni toatemperatuurini ja kaalutakse. Kontrollkuumutamist ei tehta. Kõik kaalumised viiakse läbi täpsusega 0,0002 g. 2 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid 1. Kaalumise tulemused Tiigli nr Kütuse kuulutise Tiigli mass g mass g Tühjalt Kütuse Tuhaga pärast

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
Terase legeerivad elemendid
2
pdf

Terase legeerivad elemendid

Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas. 2. Mangaan Mangааn on kееmiline elеment järjenumbriga 25. Temаl on üks stаbiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Temа sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, klaas, väetised. 3. Nikkel

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
25 allalaadimist
Iseseisevtöö ettevalmistus värvimiseks
6
docx

Iseseisevtöö ettevalmistus värvimiseks

Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Ettevalmistustööd värvimiseks Iseseisevtöö Juhendaja Valdur Leppik Tartu 2014 Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid

Auto → Auto õpetus
15 allalaadimist
Terase legeerivad elemendid
1
pdf

Terase legeerivad elemendid

Terase legeerivad elemendid 1. Mangaan Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid,

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
134 allalaadimist
Mille poolest erineb Itaalia Prantsuse ja Šveitsi õhuline besee-kuidas neid taignaid klassikaliselt nimetatakse ning valmistatakse
6
docx

Mille poolest erineb Itaalia,Prantsuse ja Šveitsi õhuline besee ,kuidas neid taignaid klassikaliselt nimetatakse ning valmistatakse.

suhkru lisamise etapid ja vorm – kas kuivainena või siirupina. Samuti on erinevusi kuumutamise viisis ja kestuses. Eeltoodust lähtuvalt on ajalooliselt välja kujunenud lausa kolm põhilist beseede valmistamise menetlust, mida tuntakse vastavalt Prantsuse, Itaalia ja Šveitsi variandina. Vahustamisel moodustuvad valgulised pindkiled ja selle protsessi edukusse panustavad mõlemad “peategelased”. Munavalged peaksid olema soojenenud toatemperatuurini ja nende sekka ei tohiks sattuda rasvarikkaid rebujääke. Suhkru puhul on tähtis eeskätt kristallide väiksus, sest nii saavutatakse suurem kokkupuutepind. Vahustamise tulemusena vangistatakse õhk valkkiledest kujunenud ja suhkru stabiliseeritud ruumidesse. Väga oluline on beseetoodete valmistamisel nende küpsetamise temperatuur ja aeg. Ülemäära suur kuumus ja lühike küpsetusaeg viivad pinnakihi liiga kiire kuivamiseni, suhkrute karamellistumiseni ja lõpuks isegi valkude

Toit → Toiduvalmistamine
20 allalaadimist
Terase legeerivad elemendid
1
docx

Terase legeerivad elemendid

räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil ­ Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom ­ Cr - on keemiline element järjenumbriga 24

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
9 allalaadimist
Toitumisõpetuse protokollid
9
docx

Toitumisõpetuse protokollid

korda välja ning seejärel loksutatakse katseklaasi sisu hoolikalt. Esimesest katseklaasist võetakse 1 ml ning pipeteeritakse teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tehakse edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. Seejärel lisatakse igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segatakse hoolikalt ning asetatakse vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutatakse katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisatakse 1 tilk joodilahust ja määratakse tekkinud värvus, mis võib olla sinine , violetne, roosa, kollane. Katseklaasi number Sülje lahjendus 1 1:20 2 1:40 3 1:80 4 1:160 5 1:320 6 1:640

Toit → Toitumisõpetus
52 allalaadimist
Biskviit taigen
6
docx

Biskviit taigen

biskviitpõhi kohe peale ahjust välja võtmist rulli ja lastakse jahtuda.Tordi valmistamise puhul asetatakse küpsenud biskviit tordi kandikule,eemaldatakse küpsetuspaber ja lastakse jahtuda. Küpsenud biskviiti immutatakse immutus siirupiga mis koosneb suhkrust ja veest. Võibiskviit Põhitoorained: Rasvaine 25% Suhkur 25% Munad 20% Jahu 20% Küpsetuspulber Vedelik Rasvaine vahustamiseks sobivaim temperatuur on 20C.Kui rasvaine on liiga külm tuleb ta soojendada toatemperatuurini,vastasel juhul ei vahustu mass normaalselt. Sama kehtib ka liialt sooja rasvaine kohta.Munad tuleb lisada või-suhkru segule järk järgult. Valmistamine: Pehmendatud või ja suhkur vahustatakse 15-20 minutit,seejärel lisatakse ükshaaval munad vahustamist jätkates kuni mass muutunud heledaks ja pole suhkrukristalle.lõpuks segatakse sõelutud jahu ja vormitakse koheselt. Võibiskviittaignast pooltoodete vormimine-üksikute kookide põhjad saadakse pritsimise teel

Toit → Toidutehnoloogia
18 allalaadimist
Toitumisõpetuse protokollid
14
docx

Toitumisõpetuse protokollid

· Mesi sisalbad 80% süsivesikuid,millest omakorda 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos. · Mee niiskusesisaldus on tavaliselt 15-20%. · Vabade hapete sisaldus kuni 50 milligramm-ekvivalenti/1000g. Mee niiskusesisaldus Töö käik 1. Katse tegemisel kasutasin ,,Medus" pärnaõiemett. 2. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. 3. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. 4. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused Temperatuur oli 20C. 1) 1,4941 ehk 81,19 % 2) 1,4942 ehk 81,2 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele

Varia → Kategoriseerimata
22 allalaadimist
Vanilliini süntees
2
docx

Vanilliini süntees

Extract the aqueous mixture with 3 x 25 mL of diethyl ether. Kuivatada lahus naatriumsulfaadiga ning rotaatoriga, mis annab tahke roosat värvi 3-bromo- 4-hüdroksübensaldehüüdi. Kaaluda 200 mg 3-bromo-4-hüdroksübensaldehüüdi ning viia see 5 ml katseklaasi (reaction vial). Lisada 2,3 ml naatriummetoksiidi lahust (113 ml 4,0M naatriummetoksiidi metanoolis, 4,4 ml etüülatsetaati, 2,2 g CuBr). Sulge katseklaas ning kuumuta õlivannis 100 kraadi juures tund aega. Jahutada toatemperatuurini, viia jaotuslehtrisse, hapestada 3M soolhappelahusega, kuni kõik tahked osakesed lahustuvad (u 10 ml). Pesta 3 x 20 ml dietüüleetriga. Valada ekstraktid kokku, kuivatada naatriumsulfaadiga, filtreerida. TEINE VERSIOON: 2 x 5 ml kooniline kolb, A ja B A - bromeerimiseks B - sünteesi teine etapp A: Lisada 1,6 ml (0,8 mmol) 0,5M Br2-MeOH segu, pista jääveevanni. B: Kinnitada kolb B statiivile ning lisa 1,4 ml (5,6 mmol) 4M NaOMe/MeOH-d, 0,1 ml

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
TTÜ Biokeemia praktikum-Invertaas
3
docx

TTÜ Biokeemia praktikum: Invertaas

o reaktsioonisegu eemaldatakse termostaadist · Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine o Cu(II) taandamine ja Cu2O sademe teke toimub keemistemperatuuril o proovidega kolvid asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema o aega arvestatakse keemise algusest o 10min pärast lõpetatakse reaktsioon 150ml destilleeritud vee valamisega kolbi o kolb jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini o kolbidesse lisatakse 5-6 tilka 0,3% mureksiidi, mis annab violetse värvuse o tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuseni o tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku abil taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s proovis. o Arvutatakse invertaasi aktiivsus mikrokatalites 1ml kohta 0-prooviga katseklaas kolb kahjuks purunes, mistõttu läks tulemus kaduma, seega arvutan

Keemia → Biokeemia
25 allalaadimist
Nikkel
6
odt

Nikkel

tuumalaengu ja on ühtlasi ka järjenumbriks. Elektronkihtide arv on 4. [1] Sele 1. Nikli aatom: Elektronskeem: +28|2)8)16)2) [2] 3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR Kristalliseerumine ehk kristallatsioon on vedela oleku üleminek tahkesse. Nikli kristalli struktuur on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini ­ sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
14 allalaadimist
Laboritöö nr 6-Terase termotöötlus
13
doc

Laboritöö nr 6. Terase termotöötlus

miinuskraadideni, et vabaneda jääkausteniidist Score: 4/4 16. Kuidas lõõmutatakse Uddeholmi Impax Supreme terast? Vaata õppematerjalide termotöötluse alla toodud lisa Impax Supreme! Student Response Feedback A. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse 10 C tunnis 600 C ning edasi ahjust väljas õhus B. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse 10 C tunnis toatemperatuurini C. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse ahjust väljas õhus D. Kuumutatakse 600 C hoitakse seal ja seejärel tõstetakse temperatuuri 10 C tunnis 700 C ning seejärel jäetakse koos ahjuga jahtuma Score: 5/5 17. Miks on vaja Impax Supreme terase austeniseerimisel eelkuumutust 500-600 C? Student Response Feedback A. Et vältida pinnakihi pikaajalist kuumutamist kõrgetel

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
187 allalaadimist
Glükoosi määramine
2
doc

Glükoosi määramine

mahu taitmiseks kuni kaelal oleva margini. Uuritav proov. Kaalusin analuutilisel kaaludel kaaluklaasi 0,1019 g mett, viin teda kvantitatiivselt 25 ml mootekolbi. Tegin seda kuuma dest. Veega, mida lisasin vaikeste portsionitega 3 korda kaaluklaasi, klaasi sisu segasin vaikese klaaspulgaga ja tekkinud lahus valasin lahtri abil mootekolbi. Taidsin ca 1/3 kolvi mahust kuuma dest. veega ja kolbi hoidsin veevannis veel20 min, aeg-ajalt loksutasin. Parast jahutasin toatemperatuurini. Glukoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Glukoosi standartlahust valmistasin 1,0 mg/ml glukoosi konts. Lahusest. Valmistasin kolm lahjendust, mille glukoosi konts. On vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks votsin kolm puhast katseklaasi, kuhu pipeti abil mootsin eelnevalt valjaarvutatud kogus glukoosi standartlahust ja lisasin dest. vett margini. Katseklaasi sulasin korgiga ja hoolikalt loksutasin. Reaktsiooni labiviimine.

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
Lipiidide eraldamine-hüdrolüüs ja GC analüüs
4
docx

Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs

Lahus valatud läbi paberfiltri eelnevalt kaalutud ümarkolbi ning vaakumrotatsioonaurutiga aurustatud lahusti pealt ära. Kolb kaalutud uuesti, lipiidide kaalutiseks saadud 0,0564 g. Lipiidid lahustatud 200 μl kloroformis, mis jagati kaheks, nii et mõlema paarilise ependorfi sai tõsta 40 μl lahust, kuna sea maksas on palju lipiide. Kloroform puhutud inertgaasiga pealt ära, lisatud 500μl 0,6N KOH lahust 90% metanoolis. Lahust kuumutatud 55-60°C 1,5-2h, jahutatud toatemperatuurini ja külmutatud -20°C. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Lipiidilahusest ekstraheeritud hüdrolüüsimata jäänud materjal lisades 300μl heksaani, loksutatud segamini ning kihistunud lahusest eraldatud heksaani kiht. Korratud 3 korda. Vesilahus hapustatud 1N HCl-ga pH 3-ni. Rasvhapped ekstraheeritud lisades 300μl heksaani ning pärast kihistumist eraldatud heksaani kiht ning pandud teise ependorfi. Korratud 4 korda. Heksaani lahus kuivatatud Na2SO4-ga.

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
3
doc

Invertaasi aktiivsuse määramine

10 min- peale ensüümi lisamist pipeteeritakse 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ja siis 20 min. pärast kolmandasse kolbi. 5. Kolvid reaktsiooniseguga asetatakse 10 minutiks elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimub vase redutseerimine. Keetmine lõpetatakse ymbes 150 ml dest. vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolb võetakse pliidilt ja jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini. 6. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimist lisatakse igasse kolbi 0,3 ml mureksiidi lahust. Kolvi sisu värvub violetseks. Tiitritakse seni, kuni kolvi sisu muutub samblaroheliseks. Kaste tulemused. V(CuSo4), ml C (mg/ml) Aktiivsus (kat/g) 0-proov 0,5 0,45

Keemia → Biokeemia
181 allalaadimist
Biokeemia praktikumi protokoll
4
docx

Biokeemia praktikumi protokoll

10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust pipeteerin 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi (proov 2). 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust pipeteerin 1 ml reaktsioonisegu kolmandasse kolbi (proov 3). 6. Koonilised kolvid asetan pliidile püstjahutite alla ja keedan neid 10 minutit. Kolvidesse tekib punane vask (1) oksiidi sade. 7. 10 minuti pärast lõpetan keetmist, lisades igasse kolbi 150 ml destilleeritud vett. Jahutan kolvid kraanivee all toatemperatuurini. 8. Lisan igasse kolbi 0,6 ml mureksiidi. Proovid omandavad violeetset tooni. 9. Tiitrin 0,02 M lahusega kuni roheka värvuse ilmumiseni. Esimesele proovile kuulus 4,5 ml lahust, teisele ­ 17 ml lahust, kolmandale ­ 29,5 ml lahust. 10. Leian taandavate suhkrute sisaldust kaliibrimisgraafiku järgi: · 1 proov, C=4 mg/ml · 2 proov, C=15 mg/ml · 3 proov, C=26 mg/ml 11.Arvutan aktiivsusi ja : ­ taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml

Keemia → Biokeemia
13 allalaadimist
Tehnomaterjalid-laboritöö nr9
10
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr9)

Vaata õppematerjalide termotöötluse alla toodud lisa Impax Supreme! Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse 10 C tunnis 600 C ning edasi ahjust väljas õhus b. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse 10 C tunnis toatemperatuurini c. Kuumutatakse 700 C hoitakse seal ja seejärel jahutatakse ahjust väljas õhus d. Kuumutatakse 600 C hoitakse seal ja seejärel tõstetakse temperatuuri 10 C tunnis 700 C ning seejärel jäetakse koos ahjuga jahtuma Score: 5/5 Küsimus 17 (5 points) Miks on vaja Impax Supreme terase austeniseerimisel eelkuumutust 500-600 C?

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
185 allalaadimist
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE
4
pdf

INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE

10 min pärast ensüümi lisamist pipeteeriti 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ning omakorda 10 min pärast 1 ml kolmandasse. Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetati 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpetati umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võeti pliidilt ja jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määrati 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisati igasse kolbi indikaatorin umbes 7 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvu violetseks. Tiitritakse seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. TULEMUSED PROOV (#) 0,02 M CuSO4 (ml) Glyc (mg/ml)

Keemia → Biokeemia
139 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
5
doc

Invertaasi aktiivsuse määramine

ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. 10 min pärast ensüümi lisamist pipeteerisin 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ning 20 min pärast 1 ml kolmandasse. Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetasin 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmise lõpetamiseks lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti. Võtsin kolvid pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimist lisasin igasse kolbi indikaatorina 8 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvus sinakas-violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värv asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse. V(CuSO4), ml C (mg/ml)

Keemia → Biokeemia
69 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
4
pdf

Invertaasi aktiivsuse määramine

sisaldavasse kolbi. Selles määratav taandavate suhkrute sisaldus näitab hüdrolüüsi alghetke olukorda. 10 minutit pärast reaktsiooni algust võeti uuesti 1 ml lahust ning viidi teise komplekslahuse kolbi ja 20 minutit pärast reaktsiooni 1 ml lahust kolmandasse kolbi. Kolvid ühendati püstjahutiga ning lahuseid keedeti 10 minutit. Seejärel valati kolbi läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett ning kolvid jahutati kraanivee all toatemperatuurini. 2 Tiitrimiseks lisati kõigisse kolbidesse esmalt ~0,3 ml mureksiidi vesilahust, mille toimel kolvides olev lahus muutus lillaks. Tiitrimiseks kasutati 0,02 M CuSO4 lahust ning tiitriti kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse tumeroheline värvus. Tiitrimisele kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Tulemused

Keemia → Biokeemia
81 allalaadimist
Kartulikrõpsude koostise uurimine
6
docx

Kartulikrõpsude koostise uurimine

suurem. Seega, kuna tärklis on süsivesik, on tulemus põhjendatud. Lay’s – krõpsu pind muutus ühtlaselt halliks, värvus on palju heledam. Estrella – krõpsu pind kaetud paljude hallide väikeste täpikestega. KATSE 3: Tärklise sisalduse määramine kartulikrõpsude vesiekstraktis Esmalt valmistati ette vesiekstrakt: Krõpsud purustati keedupotti, lisati vesi ja kuumutati elektripliidil ca 5 minutit, misjärel jahutati see toatemperatuurini ning filtreeriti filterpaberiga keeduklaasidesse. Vesiekstraktid: Lay’s – selge, läbipaistev, kollase varjundiga Piraat – hägune, valkjasroosa Estrella – kollane, natuke hägusem kui Lay’s vesiekstrakt Tärklise sisalduse määramine: Lisasime 3 erinevasse katseklaasi erinevad vesiekstraktid ning 3 tilka jooditinktuuri. Tärklise olemasolul peaks lahus muutuma siniseks. Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks.

Keemia → Toidukeemia
4 allalaadimist
Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

Destillatsioon lõpetatakse kohe, kui vee maht püüduris enam ei suurene ja lahusti kiht vee peal muutub täiesti läbipaistvaks. Destillatsiooni kestus on tavaliselt 30...60 minutit. Pärast kolvi jahutamist võetakse katseseade lahti ja loetakse vee maht püüduris. Kui vee maht on alla 0,3 ml ja lahusti kiht on sogane, siis asetatakse püüdur 20...30 minutiks kuuma vette, et lahusti selgeneks. Pärast seda jahutatakse püüdur uuesti toatemperatuurini ja loetakse vee maht püüduris (püüduri jaotuse täpsusega). 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumise ja lugemise tabel Tühja kolvi mass Kolvi mass Proovi mass Veemaht püüduris G proovidega G2 V G1

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
4
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

Reaktsioonisegu tuub panin termostaati tagasi ja käivitasin stopperit. 10 ja 20 minuti pärast kordusin seda. Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetasin 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmise lõpetamiseks lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti. Võtsin kolvid pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Kõikidesse kolbidesse lisatakse indikaatorina 0,3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevale lahusele violetse tooni. Kolbides olevate lahuste tiitrimine viiakse läbi 0,02 M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendub selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tulemused Tiitrimiseks kuulunud Taandavate suhkrute CuSO4 maht (ml) sisaldus (mg/ml)

Keemia → Biokeemia
4 allalaadimist
Tselluloosi lämmastik- ja äädikhappeestrite saamine
5
doc

Tselluloosi lämmastik- ja äädikhappeestrite saamine.

Töö eesmärk: Esterdada tselluloosi lämmastikhappega ja võrrelda saadud nitrotselluloosi omadusi tselluloosi omadustega. Töö käik: Valmistasin nitreerimissegu, seejärel teostasin tselluloosi nitreerimine. Eraldi kahes 50ml - koonilises kolvis valmistasin nitreerimissegu järgmises vahekorras: 1 katseklaas HNO3 - 4ml ja H2SO4 - 6ml; 2 katseklaas HNO3 - 3ml ja H2SO4 - 7ml. Happeid segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Kolvide kuumenedes jahutasin neid kraani all toatemperatuurini. Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni.

Keemia → Ploüümeeride keemia ja...
24 allalaadimist
Laboratoorne töö
5
docx

Laboratoorne töö

See proov oli 0-proov. 10 minutit peale ensüümi lisamist pipeteerisin 1ml reaktsioonisegu teise komplekslahusesse (10 minuti proov). 20 minutit peale ensüümi lisamist pipeteerisin veel 1 ml reaktsioonisegu kolmandasse komplekslahusesse. Kolvid komplekslahusega, kuhu oli lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetasin 10 minutiks elektripliidile püstjahuti alla keema. Keetmine lõpetasin 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolb jahutati toatemperatuurini kraanivee all. Antud juhul ei olnud võimalik kasutada 20minuti proovi, kuna lahus oli üleni punane ( tekkinud Cu2O tõttu) ja polnud märgata vaba triloon B. Õppejõu sõnul oleks olnud raske triloon B kogust tiitrimisel kindlaks teha ja sellepärast kasutan oma arvutustes ainult kahte proovi. Põhjust sellele, miks nii juhtus ei oska ma leida, kuna enda arvates ei teinud ma midagi niivõrd valesti. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0.02M CuSO4 lahusega tiitrimisel

Keemia → Biokeemia
34 allalaadimist
Kristallne glasuur
2
rtf

Kristallne glasuur

temperatuuri ja kriitilise punkti, mis on määraja kristallide suhtumise taustaks. Aeglustamata, peale kriitilise punkti saavutamist, avatakse kõik vajalikud avad ahjus, et kiiresti vähendada temperatuuri, mis väldib glasuuri alla voolamise. Vajalik temperatuur 1150C kuni 1020C. Seejärel avad suletakse ja ahju töö uuendatakse temperatuuril 1150C-1020C 5 tunni jooksul, kui toimud kristallide kasv. Seejärel ahi lülitatakse välja, et ta jahtuks kuni normaalse toatemperatuurini. Derek kasutas ka ahju sisselülitamise - väljalülitamise meetodit, et saada kristalle-ringe esemetel. Ringid, ahju väljalülitamise momendil, omavad suurima kontsentratsiooni värvi oksiide, näiteks vask, tuleb tumeda tooniga kui ringid vähima kontsentratsiooniga, näiteks koobalt, annab heledama tooni. Suuremate kristallide saamiseks esemetel, Derek leidis omapärase glasuuri, kuid ta on väga voolik. See glasuuri tüüp annab tumedat toonid eseme aluspõhjale. Pärast eseme eemaldamist

Kultuur-Kunst → Keraamika
9 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
12
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktuide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Asetasin komplekslahuse ja reaktsioonisegust võetud proovidega kolvid elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=2,0 mg/ml

Keemia → Bioorgaaniline keemia
15 allalaadimist
Protokoll-Invertaasi aktiivsuse määramine
4
docx

Protokoll: Invertaasi aktiivsuse määramine

kolmandasse kolbi. 3. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Asetasin komplekslahuse ja reaktsioonisegust võetud proovidega kolvid elektripliidle püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 8 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: 1) V(CuSO4)= 1,1 ml 2) V(CuSO4)= 11,9 ml 3) V(CuSO4)= 16,5 ml Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=1,0 mg/ml 2) C=10,5 mg/ml 3) C=14,6 mg/ml Arvutatud aktiivsused:

Keemia → Biokeemia
86 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
3
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viin teise kolbi. 20 minutit peale ensüümreaktsiooni algust võtan veel 1 ml reaktsioonisegu ja viin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid asetan elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestan keemise algusest. 10 minuti pärast valan kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Kolvid võtan pliidist ja jahutan toatemperatuurini. Esimeses kolvis oli sinine värvus, teises kolvis juba helesinine, aga kolmandas sinist tooni üldse ei olnud, lahus oli helepunane. Kõik kolvid oli punase Cu2O sademega. Kõikidesse kolbidesse lisan indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevate lahusele violetse tooni. Kolbides olevate lahuste tiitrimine viin läbi 0,02 M CuSO4 lahusena kuni violetne värvus asendub püsiva roheka värvusega. Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 lahuse maht: I. 3,35 ml II. 31,45 ml

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Invertaasi aktiivuse määramine
5
docx

Invertaasi aktiivuse määramine.

komplekslahus. Komplekslahus neutraliseerib invertaasi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. · Cu(II) ioonide taandavate suhkrute poolt redutseerumine Cu2O-ks ja vaba Triloon B eraldumine toimub keemistemperatuuril, siis asetame 3 250ml-list kolbid elektripliidile püstjahuti alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast lisame kolbi 150 ml külma vee, mis lõpetab keetmist. Segu jahutame toatemperatuurini. · Iga kolbi lisame indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab lahusele violeetse tooni. · Tiitrimine. Tiitrimiseks kasutame 0,02M vasksulfiidi lahust. Tiitrimine jätkatakse kuni violeetne värvus muutub roheliseks. · Tiitrimiseks kuulunud CuS04 lahuse hulga järgi leiame kaliibrimisgraafikut kasutades taandavate suhkrute sisaldus mg/ml. · Leiame invertaasi aktiivuse A (µkat/g). Kasutame antud valemi:

Keemia → Biokeemia
22 allalaadimist
VK protokoll
6
docx

VK protokoll

μg/mL (ruumala 1mL)g/mL (ruumala 1mL)  3 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,1 mL lahust + 0,9 mL vett  10 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,3 mL lahust + 0,7 mL vett  15 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,5 mL lahust + 0,5 mL vett  30 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 1 mL lahust 2. Kaaluda 2 g teed keeduklaasi, lisada 150mL kuuma vett ja lasta jahtuda toatemperatuurini. Seejärel pipeteerida 1 mL Eppendorf’i sisse ja tsentrifuugida 5-7 min. 3. Lahjendada tsentrifuugitud proovi 5x ja tsentrifuugida veel kord. Filtreerida süstalfiltriga. 4. Programmeerida aparatuuri tarkvara vastavalt parameetritele, jooksutada eluneti baasjoone stabiliseerumiseni. 5. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse standardlahustega (kaks paralleeli iga kontsentratsiooniga). Alustada väiksemast kontsentratsioonist.

Keemia → Instrumentaalanalüüs
40 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
4
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

ja viia 2. kolbi. · 20 minutit pärast ensüümireaktsiooni algust võtta sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viia 3. kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Kolvid asetada elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestada keemise algusest! · 10 minuti pärast lõpetada keetmine, valades 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti kolbi. Kolb võtta pliidilt ja jahutada kraanivee all toatemperatuurini. · Indikaatoriks lisada igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust (annab lahusele violetse tooni). · Tiitrida lahused 0,02 M CuSO4 lahusega, kuni violetne värvus asendub roheka värvusega. Tiitrimise käigus kolvi sisu pidevalt loksutada! Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
15 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
4
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

reaktsioonisegu ja viiakse kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Kolvid sisaldavad lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel võetud proove, mis nüüd asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast valatakse reaktsioonisegule läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett, kolb võetakse pliidilt ning jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini. · Kõikidesse kolbidesse lisatakse umbes 6 tilka indikaatorit, milleks on mureksiidi vesilahus, mis annab lahusele violetse tooni. · Kolbides olevaid lahuseid tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega kuni violetne värv muutub püsivalt rohekaks. Kolvi sisu loksutatakse pidevalt. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s

Keemia → Biokeemia
11 allalaadimist
Invertaasi aktiivsuse määramine
4
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

Peale viimast proovi võttmist eemaldan katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetan 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimub vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpeb umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võtan pliidilt ja jahutan kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määran 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisan igasse kolbi indikaatorin umbes 5 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvub violetseks. Tiitrin seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leian kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Töö tulemused Proov nr

Keemia → Biokeemia
43 allalaadimist
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil
10
docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

tõmmist. Selleks kaalusin analüütilistel kaaludel purgist Mesi I 115,0 mg mett ja viisin kadudeta 200 ml mahuga mõõtekolbi. Seda tegin kuuma destilleeritud veega, mida lisasin väikeste portsionitena 3 korda kaaluklaasi, segasin klaasi sisu väikese metallpulgaga ja valasin tekkinud lahuse lehtri abil mõõtekolbi. Ca 2/3 kolvi mahust täitsin kuuma destilleeritud veega ja hoidsin kolbi veel ~20 minutit kuumas vesivannis. Seejärel jahutasin lahuse toatemperatuurini ning täitsin kolbi külma destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, sulesin korgiga ja ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks loksutasin läbi. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtusin glükoosi standardlahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust. Selleks kasutasin samm-sammult lahjendamist:

Keemia → Biokeemia
16 allalaadimist
Hantshi
7
doc

Hantshi

1 m(C6H10O3)=7,8 ml * (1,021 g/ml)=7,9638 g n(C6H10O3)=7,9638 g /(180,8 g/mol)=0,044 mol Katse kirjeldus: 1) 50 ml ümarkolbi kaaluda 2(eksperimendis võeti 2,223 g) g ammooniumatsetaati 2) Kaaluda veel 0,8 g urotropiini (eksperimendis võeti 0,822 g) 3) Lahustada need ained 22 ml-s etanoolis(magnetsegajapulk kolbi) 4) Lisada veel 7,8 ml etüülatsetoatsetaati 5) Segada lahust tund aega-kolvi peale jahuti(veega) 6) Jahutada lahus maha toatemperatuurini-tekivavad ilusad kollased kristallid 7) Filtreerimseks kasutada klaasfiltrit 8) Pesta sadet minimaalse koguse etanooliga( alguses 2 ml etanooliga, siis 4 ml veega ning lõpuks 2 veel 2 ml etanooliga) 9) Teha ümberkristallimine 10) Lahustiks etanool- 25 ml ümarkolvis( + magnetsegajapulk) 11) Lisada etanooli väheste koguste kaupa(kuumutada), et vältida seda, et aine ära lahustuks. Muidu pärast ei sadene kristalle

Keemia → Orgaaniline keemia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun