IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: Looduslikult esinevat nikli-vase sulamit kasutati 2000 e. Kr Hiinas
ülemmääraks 0,08 %, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12 % väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides teda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2 %). Legeerivad lisandid malmis. Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlates lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on piires 4...9 %. Räni
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus. 56. Titaan ja titaani sulamid. Nende kasutamine? Titaan on tugev, korrosioonikindel ja keemiliselt püsiv hõbevalge metall. Titaanist moodustakse sulamit raua, alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni ning teiste elementidega, et moodustada tugevaid kergekaalulisi sulameid lennunduse (reaktiivmootorid, raketid, kosmoseaparaadid), autotööstuse, meditsiini, sporditarvete, ehete ja muude kasutusalade tarvis. 57. Nikkel ja nikli sulamid. Nende kasutamine. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Kasutamine: keemiatööstuse seadmeid ja toiduainetetööstuses.
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping
Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse (eriti punased juuksed). Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega. Toiduainetes sisalduvat Fe omastab organism ainult osaliselt. Lihasaadustes olevast rauast omastatakse 20-30%, taimdetoidust alla 10%. Toidust omastatakse vaid Fe(II)- ühendeid, Fe(III)-ühendeid organism ei omasta. Nikkel. Ni. Nicodium Nikkel on keemiline element järjekorranumbriga 28. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Omadustelt on nikkel metall. Nikkel on hästi töödeldav. Looduses leidub nikkelit ainult ühendeis. Tema tihedus tavatingimustel on 8,9 g/cm 3. Tema sulamistemperatuur on 1455 Celsiuse kraadi. Maakoores on Ni keskmiselt levinud element(orienteeruvalt 22. kohal). Tuntud on ligi
...................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ............................
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd
annaabi.ee 
50 punkti
~ 6 lehte
9 laadimist
0 arvamust 
![Foto 1. Norilski niklitootmine [5]](./mpic.php?inside=180598%2FBackup-5_1.jpg)
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid