Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nikkel (0)

1 Hindamata
Punktid

Nikkel
  • KODUTÖÖ
    Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed
    Tehnikainstituut
    Õpperühm:
    Juhendaja : lektor
    Tallinn 2018
    SISUKORD
    1. NIKLI AATOM ................................................................................................................................3
    2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4
    3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6
    1. NIKLI AATOM
    Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli aatommass on 59 ning järjenumber 28. Aatommass niklil on 58,69. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C, sulamistemperatuur 1455 °C, tihedus 8,91 g/cm3, elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2p6d8 4s2. Massi järgi on nikkel Maal kuues element raua, hapniku, räni, magneesiumi ja väävli järel ning moodustab 1,8% Maa massist. Nikli aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Neutron on laenguta osake ja prooton positiivse laenguga osake. Elektronkate koosneb elektronidest mis jaotuvad elektronkihtidele. Elektronide arv niklil on 28, prootonite arv 28 ja neutronite arv on 31. Prootonite arv määrab ära tuumalaengu ja on ühtlasi ka järjenumbriks. Elektronkihtide arv on 4. [1]
    Sele 1. Nikli aatom: Elektronskeem: +28|2)8)16)2) [2]
    2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR
    Kristalliseerumine ehk kristallatsioon on vedela oleku üleminek tahkesse. Nikli kristalli struktuur on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini – sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks.
    Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2]
    Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees .[3]
    Nikli peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Näiteks: invar (Ni-Fe-Os-C), platiniid (Ni-Fe-C), elinvar (Fe-Ni-Cr-C), magniko (Ni-Co-Fe-Al-Cu), nikroom (Ni-Cr), nikoneel (Ni-Cr-Fe-Ti-Nb), nimmik (Ni-Co-Cr-Ti-Al), monelmetall (Ni-Cu-Fe-Mn), melhior (Cu-Ni-Mn) ning uushõbe (Cu-Ni-Zn). Kuid tähtsamad niklisulamid on nikroom (nikkel + kroom ), melhior (vask + nikkel), invar (raud + nikkel) ja platiniit (raud + nikkel). Nikli ja koobalti nõudlus on elektriautode, nutitelefonide ja akude tõttu tugev. Niklit kasutatakse ka lennunduses ja tööstuslikes gaasiturbiinides. [4]
    Foto 1. Norilski niklitootmine [5]
    3. VIIDATUD ALLIKAD
    [1] ThoughtCo, ˶ Nickel Facts,̏ [Võrgumaterjal]. Available : http://chemistry.about.com/library/blni.ht m. [Kasutatud 18. oktoober, 2018 ].
    [2] University Of Cambridge , ˶Nickel Based Superalloys,̏ [Võrgumaterjal]. Available:
    http://www.phase-trans.msm.cam.ac.uk/2003/Superalloys/superalloys.html .
    [Kasutatud 18. oktoober, 2018].
    [3] Tallinna Polütehnikum, ˶Kristalliseerumine,̏ [Võrgumaterjal]. Available: http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/kristalliseerumine.html . [Kasutatud 19. oktoober, 2018].
    [4] Tallinna Tehnikaülikool, ˶Materjalid,̏ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf . [Kasutatud 19. oktoober, 2018].
    [5] Äripäev, ˶Nikkel kallines järsult,̏ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/04/19/nikkel-kallines-jarsult . [Kasutatud 20. oktoober, 2018].
  • Nikkel #1 Nikkel #2 Nikkel #3 Nikkel #4 Nikkel #5 Nikkel #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zellek Õppematerjali autor
    Nikli aatomi ja kristallstruktuuri iseloomustus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Nikkel
    8
    doc

    Nikkel

    IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: Looduslikult esinevat nikli-vase sulamit kasutati 2000 e. Kr Hiinas

    Keemia
    Raud-nikkel-koobalt
    14
    doc

    Raud, nikkel, koobalt

    Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse (eriti punased juuksed). Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega. Toiduainetes sisalduvat Fe omastab organism ainult osaliselt. Lihasaadustes olevast rauast omastatakse 20-30%, taimdetoidust alla 10%. Toidust omastatakse vaid Fe(II)- ühendeid, Fe(III)-ühendeid organism ei omasta. Nikkel. Ni. Nicodium Nikkel on keemiline element järjekorranumbriga 28. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Omadustelt on nikkel metall. Nikkel on hästi töödeldav. Looduses leidub nikkelit ainult ühendeis. Tema tihedus tavatingimustel on 8,9 g/cm 3. Tema sulamistemperatuur on 1455 Celsiuse kraadi. Maakoores on Ni keskmiselt levinud element(orienteeruvalt 22. kohal). Tuntud on ligi

    Keemia
    Metallide tihetusestt ja mu selline jutt
    12
    doc

    Metallide tihetusestt ja mu selline jutt

    Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mistõttu nad on püsivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mündimetallina ­ mündimelhiorina. Teisteks nimetatud vaseniklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana e. alpakana. Uushõbe on väga plastne sulam, mille põhiline kasutusvaldkond on juveelitööstus. 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses

    Kategoriseerimata
    Exami piletite vastused
    19
    rtf

    Exami piletite vastused

    nad on püsivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mündimetallina ­ mündimelhiorina. Teisteks nimetatud vase- niklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana e. alpakana. Uushõbe on väga plastne sulam, mille põhiline kasutusvaldkond on juveelitööstus. 31) Nikkel ja tema sulamite omadused. Kasutamine. Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasu- tatakse legeeriva elemendina terastes ja mal-mides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Niklit kasutatakse sageli õhukese lehena

    Kategoriseerimata
    Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
    20
    docx

    Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

    ülemmääraks 0,08 %, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12 % väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides teda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2 %). Legeerivad lisandid malmis. Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlates lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on piires 4...9 %. Räni

    Materjaliõpetus
    Mõisted
    32
    docx

    Mõisted

    1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

    Kategoriseerimata
    Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia
    8
    docx

    Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

    · kuivas õhus on vask püsiv Bioloogiline tähtsus · bioelement Mürgisus · sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l Vasesulamid · messing ehk valgevask (Cu - Zn) · pronks (Cu - Sn) · melhior (Cu - Ni) · uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. 11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus: 8,9 g/cm3 · sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi · väga hea korrosioonikindlus · hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused · Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid · kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. · reageerib lahjendatud hapetega · leelistega ei reageeri · konts. HNO3 toimel passiveerub

    Rakenduskeemia
    TEHNOMATERJALIDE EKSAM
    30
    docx

    TEHNOMATERJALIDE EKSAM

    Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd

    tehnomaterjalid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun