50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
133 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin Tammeveski
Õppematerjali autor
Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena
..5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta
KODUNE ÜLESANNE 3 TERASEGA LEGEERIVAD ELEMENDID 1. Nikkel(Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. Omaduselt on ta hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9g/m3 ning sulamistemperatuuriks on 1455oC ja keemistemperatuuriks on 2913oC. Nikkel laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. Umbkaudselt on 10% niklit kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga.
8. Mis on sekundaarne kristalliseerumine? Seda põhjustab raua ümberkristalliseerumine ühest polümorfsest modifikatsioonist teise (γ-raud kristalliseerub α-rauaks) ja sellele vastav austeniidi lagunemine Rauasüsiniksulamid. 1. Mida nimetatakse rauasüsiniksulamiks? Süsinikku sisaldav raua sulam 2. Millised on raudsüsiniksulamite komponendid? Raud ja süsinik. 3. Milline on lisandite mõju rauasüsiniksulamitele? Räni ja mangaan - parandavad terase omadusi Räni - halvendab terase külmdeformeeritavust Mangaan - tõstab märgatavalt terase tugevust Väävel ja fosfor - terases kahjulikeks lisandeiks Mangaan – nõrgendab terade vaelist sidet Väävel - vähendab terase löögisitkust Fosfor - tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri 4. Rauasüsiniksulamite liigitus (süsinikusisalduse järgi)? Definitsioonid. Teras (kuni 2,14%C) ja Malm (alates 2,14%C) 5. Mida nimetatakse teraseks?
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid.
kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud (body-centred) lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis; c) tahkkesendatud (face-centred) lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides;
Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid