Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 20.saj algul(poliitikas) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti 20. saj algul (poliitikas)

  • Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht „ Postimees
    -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann)
    -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine
    -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis)
    -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg
  • Radikaalid- keskus Tln, ajaleht „ Teataja
    -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski )
    -eesmärk: rõhutada majandust
    -koostöö venelastega-> 1904 .a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks
  • Sotsialistid - keskus Tartu, ajaleht „Uudised“
    -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde , M. Martna)
    -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov)
    -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !

Eesti 20 saj algul poliitikas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blackyy Õppematerjali autor
wordi dokument; kirjeldab/iseloomustab 3 poliitilist erakonda Eestis 20.sajandil

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Moderniseeruv Eesti 19.-20.sajandi vahetusel

Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja. ,,Teataja" toimetuses töötasid: Jaan Teemant, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Tee iseseisvumiseni

Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse

Ajalugu
thumbnail
4
doc

1905. a revolutsioon Eestis

1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest ­ saksa või vene orientatsioonist ­ vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Tartu liberaalid

demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised. 1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)-Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti teel iseseisvusele

ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad

neljandast klassist õppetöö vene k. -> koolis suhtlemine vene k. · 1888.a. Aleksandri kooli avamine vene keelsena. · TÜ -> Muudeti Jurjevi Ülikooliks. -> Al.1893.a vene k. -> Saksa prof. lahkuvad, asemele tulevad vene prof. -> TÜ tase langeb. · Õigeusu levitamine -> Nevski katedraal. ->Küremäe nunnaklooster. · 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts. Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi).

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid

LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale

Ajalugu
thumbnail
4
docx

1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED

- Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ­ ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest: - Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. - Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. - Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun