Inimese ja inimahvi võrdlus 12.klass · Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide...
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat
Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul
Ruminantidel, seal ja hobusel sünteesitakse luteaalfaasi teises pooles endomeetriumis prostaglandiini (PGF2α). Vere kaudu transporditakse munasarja, kollakeha regresseerub, progesteroon langeb. Hüpotalamus aktiveerub, GnRH, FSH ja LH vabanemine, uute folliikulite arenemine. Kollaskeha eritab ka oksütotsiini, mis stim. PGF2α tootmist endomeetriumis. Luteaalfaasis oksütotsiini retseptorite arv kasvab, nii et oksütotsiin saaks mõjutada PGF2α tootmist. Tiinuse alguses embrüo rakud sekreteerivad tiinuse äratundmise substantse. Need signaalmolekulid inhibeerivad PGF2α sekretsiooni ja luteolüüs ei toimu. Östradiool – sekreteerivad kasvavad folliikulid. Mida rohkem östradiooli, seda rohkem vabaneb GnRH-i (positiivne tagasiside) Relaksiin ja prostaglandiin F2 - aitavad kaasa folliikuli lõhkemisele, LH mõjul toodetakse folliikuli granuloosarakkudes
PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) 4-12 1-4 (5) 3-8 (14) 1-3 (5) Vastsündinu kaal (kg) 6-16 7 1-2 0,6-1,2 0,3-0,5 0,3-0,5 0,2-0,3
kirurgilised protseduurid (nt haavatöötlus, hambaravi, kõõluste töötlemine, nahakasvajate eemaldamine, nisajuha laiendamine); - raviprotseduurid ja ravimite manustamine (ninaneelusondi kasutamine, rautamine). 5. VASTUNÄIDUSTUSED Mitte kasutada südame- või hingamisteede haigusega loomadel. Mitte kasutada maksa- või neerupuudulikkusega loomadel. Mitte kasutada üldiste terviseprobleemidega loomadel (nt dehüdreeritud loomad). Mitte kasutada tiinuse kolmel viimasel kuul. Mitte kasutada koos butorfanooliga koolikute all kannataval hobusel. Mitte kasutada koos butorfanooliga tiinetel märadel. MANUSTAMISVIIS:Ainult intravenoosseks (i.v.) manustamiseks. Ravimit tuleb süstida aeglaselt. Toime algus on intravenoosse süstimise järgselt kiirem.
ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu (liha, vere, luu) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes
Headel lüpsilehmadel tõuseb uuslüpsiperioodi laktatsioonikõver järk-järgult ning harilikult jõuavad kõrgeimasse punkti esimese lüpsikuu lõpus. Seetõttu on ka energiabilanss negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning võivad päevas kaotada 0,5 kg. (Sonets jt, 2009) 3.2. Tiineltlüpsiperiood Kui lehm on tiinestunud algab tiineltlüpsiperiood, mis kestab kuni kinnisperioodi saabumiseni. Tiinuse alguses kasvab loode aeglaselt ning ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid seetõttu püsib heade lehmade toodang kõrgel, kuid see võib ka langeda. Tiineltlüpsiperioodi esimesel poolel loom piima tootmiseks oma kehavarusid enam ei kasuta ning peavad saama oma energia söödast. Lüpsiperioodi teisel poolel toodang langeb, sest lehm hakkab oma järglase ja järgmise laktatsiooni jaoks varusid koguma. (Sonets jt, 2009) 7 3.3
Elupaik troopilised vihmametsad Toiduks värsked lehed, õrnad võrsed, pungad Öine eluviis Pikatoimelised Eluiga 20-30 aastat Välimus Pikkus 41-70 cm (lisaks 6,5-7 cm saba) Täiskasvanu kaal 2,3-5,5 kg Pikkadel tugevatel jäsemetel võimsate küünistega varbad Eesjäsemed on tagumistest pikemad ja väga paindlikud Karvad kasvavad kõhult selja suunas Pojad Võivad sündida mistahes aastaajal Poegi tiinuse kohta on üks Tiinus 5-6 kuud Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Sünnikaal 200-250 g Huvitavat Ühiskondlik struktuur eraklik Maa peal käivad korra nädalas Suudavad pead pöörata 270 kraadi Siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Suurim kiirus 250 m/h Magab 15 h ööpäevas Väga halb nägemine ja nõrk haistmismeel Aitäh! Allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid200 6/laisik_liinametskula.htm http://en.wikipedia
· Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist seisundit ning söötmist ja pidamist. · Villa kasv ja omadused on seotud lamba füsioloogilise seisundiga. Tiinus ja imetamisperioodil kasvab uttedel peenem ja vähem tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul.
· Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg.
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga.
o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem.
· aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E
Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees. Kuna on tegemist suhteliselt uue haigusega, tuginevad senised arusaamad haiguse patogeneesi kohta eksperimentaalsetel uuringutel
Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute
4)Pikkus: 6070 cm. Kaal: 610 kg. Häälitsused: Möirgamine või korskamine. Harjumuspärane eluviis: Erakud. Toitumine: Lehed, puuviljad, mugulad. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Suguküpsus: Isased 45 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 710 kuud. Poegade arv: 1. SIMPANSID Click icon to add picture Click icon to add 1) PESA RAJAMINE: Simpansid magavad puuvõra keskossa tehtud pesades (nagu picture orangutangidki). oksi painutades ja maha tallates moodustavad nad pehmeid lehtedega kaetud platvorme, mida
Niislusega saavutavad nad helerohelise varjundi,seetõttumuutub laisiku karvastiku värvus koos lehtede värvusega eri aastaaegadel.Küünised:Tagajalgade kolm ja esijalgade kaks varvast moodustavad koos võimsate kumerate küünistega konksud,mille abil loomad ripuvad või aeglaselt liiguvad. Suurus:Pikkus: 60-70 cm. Kaal: 6-10 kg Paljunemine:Suguküpsus: Isased 4-5 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 7-10 kuud. Poegade arv: 1. Eluviis:Häälitsused: Möirgamine või korskamine. Harjumuspärane eluviis: Erakud. Toitumine: Lehed, puuviljad, mugulad. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat.
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine.
Maiuspalana puuviljadest ja pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama. Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. Seejärel ajab vana täkk noored täkud karjast minema. Noored emased sebrad jäävad karjaga või lahkuvad ning paarituva mõne teise noore täkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Asukad ei sallinud sebrasid, sest nad sõid ära suure osa kariloomade rohust. Seetõttu
nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni
Sellest ajast jagab kari nendega toitu. Täiskasvanud hundid söövad kõhu täis ja urus oksendavad nad selle välja, et poegi toita. Vahel on hundikutsikad võimelised karjale järgnema juba suvel. Järgmisel aastal iseseisvub osa neist, aga osad jäävad karja. Põhiandmed: Pikkus: keha pikkus 100-150 cm, saba pikkus 31-51 cm Turja kõrgus: 65-80 cm Kaal: kuni 80 kg Suguküpsus: isasloomad 3-aastaselt, emasloomad 2-aastaselt Innaaeg: märts Tiinuse kestus: 61-63 päeva Poegade arv: 4-5 Harjumuspärane eluviis: elavad tavaliselt 7-10 isendist koosnevas rühmas Häälitsused: ulgumine Toitumine: jänesed, põhjapõdrad Eluea pikkus: umbes 7 aastat Huvitavat: Umbes 10 protsendil jahikäikudest on edu Arktika aladel on nii vähe toitu, et midagi ei lähe raisku. Näiteks tundrahunt sööb jänese ära koos naha, kontide ja sisikonnaga Hundid võivad olla kaua ilma toiduta ja korraga võivad nad süüa kuni 10 kg liha
2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Tiinuse 2. ja 3. kuul võib ute toitumus langeda isegi 0,5 punkti võrra. Sel ajal võib neile sööta vähemväärtuslikku sööta (näiteks põhku koos vähemväärtusliku heinaga) ilma, et see mõjuks negatiivselt loote kasvule. Kuid tiinuse 4. ja 5.ndal kuul on vaja utte sööta kvaliteetsete
Elukuust iga 2 kuu järel kuni u 2. Eluaastani täiskasvanutele 1)kevadel(märts-aprill) embotape(strongid)paeluss+ümarussid *Equalane pasta 2) sügisel (september-oktoober) ivermektiin(toim.) *Bimectin Kordustõrje detsembris ümarussid+maokiini vastsed NB! Tiinele märale mitte tiinuse 2 viimast kuud. Peale poegimisest taastumist (2-3p) Trihhostrongüloos e trichostrongylus axei Välisparasiidid sügelislestad SARKOPTOOS sarcoptes - süüdiklest Süüdiklestsügelised Naha epidermises Peapiirkond, ka üle keha Tugev kihelus Koorikud, naha paksenemine, voldistumine
Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga
Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Siis on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses juba 19 MJ. Imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on
Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega.
Vastsündinud pandapoeg 218 grammi PÕHIANDMED Nimetus: bambuskaru Liikide arv: 1 Sugukond: Ursidae (karulased) Selts: Carnivora Õla kõrgus: 120-150 cm Täiskasvanu kaal: 75-160 kg Levik: Kesk-Hiina Elupaik: mägimetsad Toit: bambusevõrsed- ja juured, lillesibulad, mahlakad rohttaimed; väga vähesel määral ka kala ja haruharva pisikesed või veidi suuremad imetajad Ühiskondlik struktuur: üksildane, välja arvatud paaritumisajal Tiinus: 3-5 kuud Poegi tiinuse kohta: reeglina 1, vahel 2, harva 3; ellu jääb vaid 1 Sünnikaal: 95-130 g; harva 150 g Eluiga: kuni 30 aastat (loomaaias) Säilimise staatus: inimtegevuse; jahipidamise ja elupaikade hävitamise tõttu ohustatud liik Kasutatud kirjandus : http://www.hip.ee/080806/esileht/valisuudised/212318_foto.php#33 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskarud_pandakarud_getter.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda http://miksike.com/docs/referaadid2006/panda_liinametskula.htm
Tald: Kaamelil on kaks suurt padjanditega varustatud varvast (sõrga), mis astumisel lahknevad, et loom saaks liival paremini edasi liikuda. Karvkate: Õrn, villataoline karv peas, kaelal, kurgu all ning küürul, mis kaitseb üksküürkaamelit päikese eest. SUURUS Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m. Pikkus: 2,25-3,45 m. Saba pikkus: 50-53 cm. Kaal: 450-650 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4-5-aastaselt. Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Tiinuse kestus: 12-13 kuud. Poegade arv: 1. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana. Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga. ESINEMINE Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias.
avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele. 5. SLAID Tiinuse kestvus sõltuvalt paarumisajast, võib olla 10...12 kuud või rohkem. Niisiis on pulmad veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad märtsis-aprillis, siis sünnib mägral 2...4 poega. Sündides on nad abitud, kehamass 70...130 g. Silmad avanevad 35 päevaselt. Imetamine kestab 2...2,5 kuud. Iseseisvuvad järgmisel suvel, suguküpseks saavad emased kahe-, isased kolmeaastaselt. Isa poegade eest ei hoolitse ja toitu ei too, 2- kuused pojad hakkavad urust väljas käima. Talve veedavad nad koos emaga
kuni 136 liitrit vett. Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Kui mõnel kuival aastal napib vett, otsivad elevandid vett, kaevates ärakuivanud jõgede sängidesse auke. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 meetrit pikk ning kaalus peaaegu 105 kg Põhiandmed: Kõrgus: isastel kuni 3 meetrit, emastel veidi vähem Kaal: isased kaaluvad kuni 6 tonni ja emased 4 tonni Suguküpsus: 14-15 aastaselt Tiinuse kestus: 22 kuud Poegade arv: 1 Harjumuspärane eluviis: elavad perekonniti Toitumine: taimetoitlased Eluea pikkus: umbes 70 aastat Lähissuguluses liigid: India elevant Esinemine: Aafrika piirkond Kaitse: nad kuuluvad väljasuremisohus liikide hulka ning elevante ei tohi küttida.
Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu PÕHIANDMED Suurus Pikkus: 3,5-4,5 m. Kõrgus: 1,6 m. Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg. 4 Paljunemine Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal. Tiinuse kestus: 8 kuud. Poegade sünd: Vihmaperioodil. Poegade arv: 1, harva 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Seltsiv, elab väikeste karjadena. Toitumine: Peamiselt rohi. Häälitsused: Möirgamine, vali ja kaugelekostuv vingumine. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Samasse sugukonda kuulub veel kääbusjõehobu (Choreopsis liberiensis). Esinemine Jõehobu elutseb kogu Aafrikas. Arvukaim on ta Rift Valleys Ida- ja Lääne-Aafrikas. Kaitse
ronimist võimaldavate küünistega. Okkad: Hädaohu korral tõmbuvad turri. Väikeste kidadega, mis tungivad ründaja naha sisse. Eluviis: Urson toitub okastest ja puukoorealustest mahlakatest kihtidest. On võimeline ehitama pesa kõrgele puude otsa. SUURUS Pikkus: 60-70 cm. Saba pikkus: 15-30 cm. Kaal: Reeglina 3,5-7 kg, mõnede isasloomade kaal on kuni 18 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 1,5-2,5 aasta vanuselt. Innaaeg: Oktoobrist detsembrini. Tiinuse kestus: 205-217 päeva. Poegade arv: 1, harva 2. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad puude otsas ja maapinnal. Toitumine: Puukoor, okkad, lehed, pungad, seemned. Eluea pikkus: Kuni 17 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Okaslaste (Erethizontidae) sugukonda kuulub 11 liiki, näiteks kuandu (Coendou prehensilis) ja mägiokaslane (Echinoprocta rufescens). ESINEMINE Põhja-Ameerika metsades alates Alaska idaosast ja Newfoundlandist põhja pool kuni Tennessee ja Mehhiko põhjaosani.
*Lüliline tagakeha lõpeb sabaga, mille tipus paikneb mürgiastel, mis on ette nähtud ründamiseks ja enesekaitseks. SUURUS Pikkus: Kuni 4 cm. Kehakuju ja värvus: Liivakarva, sõrad toimivad meelelunditena, astlaga tagakeha kasutab skorpion jahipidamisel ja enesekaitseks, tema salvamine pole inimesele ohtlik. Suuava: Hästi väike, skorpion peab oma saagi kõigepealt väikesteks tükkideks murdma, et see siis nahka panna. PALJUNEMINE Suguküpsus: 7.-8. elukuul. Innaaeg: Soojematel kuudel. Tiinuse kestus: Kuni 1 aasta. Emane sünnitab elusad pojad, kes enne taiskasvanuks saamist vahetavad 7-8 korda kesta. Poegade arv: Kuni 30. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak. Toitumine: Ämblikud, kärbsed, ööliblikad ja teised putukad. Eluea pikkus: Kuni 5 aastat. ESINEMINE Elutseb Vahemere lääneranniku ligiduses, Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaa, Korsikal, Itaalias ja Alzeerias. Tema levila ulatub Alpides kuni 2000 meetri kõrgusele. KAITSE
Jalalabad: Esijäsemetel paikneb 4, tagumistel 3 sõrataolist varvast. Varvaste vahel on ujunahk. Karvastik: Lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE
· jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist. Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta. Kui heina kvaliteet madal, siis 450-600 g ute kohta. · hea kvaliteediga heina või silo puhul piisab teraviljade söötmisest (kaer, oder või nende segu) · halva kvaliteediga heina puhul vajalik valmistada jõusöödasegu (näit. kaer 40%+ oder 60%, millele lisatakse 10-20 % proteiinikontsentraati, näiteks Protemix 300) · jõusööta on üldjuhul vaja anda tiinuse 2 viimasel kuul või viimasel kuul (kõrge toitumusega uttedele) · kui heina kvaliteet kõrge, siis jõusööta anda tiinuse viimase 4 nädala jooksul; kui heina kvaliteet madal, siis jõusööta anda tiinuse viimase 8 nädala jooksul · kui paaritamine novembris, detsembris siis 500 g ute kohta · 2 viimasel tiinuse nädalal vähendada heina (silo) kogust 1,3 kg-ni ja suurendada jõusööda kogust 0,6- 0,7 kg-ni
vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine - Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad
valkude aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga. Terve täiskasvanud looma N-bilanss peab olema tasakaalus. N-bilanss on positiivne kasvaval organismil, tiinuse ajal või haigusest paranemise perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel
TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust,
Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin]) Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt
Sugulus Vomvatid kuuluvad vombatlaste sugukonda. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib kolme liiki vombateid üks neist on näiteks Tasmaania vombat, Vombatite sarnased on ka väikesed karu pojad, austraalia lõuna osas pesitsev Lasiorhinus latifrons, põhjas aga Lasiorhinus kreffii ning väikevombat Wombatula gillespiei. Eluviis ja paljunemine. Vombatite suguküpsus on alles 2. eluaastalt ja innaaeg on sügisel. Tiinuse kestvus 20-22 päeva, pojad veedavad kukrus 6 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg. Vombatid on erakud loomad. Nad toituvad põhiliselt rohust, aga söövad ka juuri, puukoort ning seeni. Vombatid elavad kuni viie aastaseks. Vombatite häälitsuseks on ainult terav urin. Vombati koduks on künklikud kõrbealad ning metsaservad. Ta elab urgudes, mille ise endale kaevab. Urud on vombatite koduks ning pakuvad ohu korral kaitset. Üks vombat kasutab harilikult
umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat imemiskorda. Kutsikate lakkumisel kolm funktsiooni Soodustab söömist Puhastamine Kutsika pessa tagasi meelitamine Võõrutamine ca kahe kuuselt Tundlikud perioodid- perioodid looma elus kui tal on vähe või üldse mitte kogemusi ning see
daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Paljunemine Suguküpsus: 1. Eluaastal. Innaaeg: Varakevadel ja suvel. Tiinuse kestus: 50 päeva. Poegade arv: 1-5,tavaliselt 3 poega. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Erak, innaajl, sügisel ja talvel koguneb väikestesse karjadesse. Toitumine: Rohi , taimed, madalkasvulised põõsad. Eluea pikkus: Umbes 2 aastat, erandjuhtudel 8-9 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Üks alamlik elutseb Iirimaal, ent tema karvastik ei muutu talvel valgeks. Lähisugulane on Ameerikas elutsev tundrajänes. Esinemine Arktikas ja parasvöötme põhjapoolsetes osades
Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirjak. Esinemine Okaapi esineb eranditult ekvatoriaalsetes vihmametsades Kongo põhja-, kesk- ja idaosas ning
soole seinas, teine rändab vereringe kaudu kopsukoesse, sealt köhitakse välja ja neelatakse uuesti alla. Ja seal soolestikus asub täiskasvanud solge jälle munele. Solkmemunad on väliskeskkonnas üpris kaua vastupidavad, seega ei kao parasiidi reservuaar. Lisaks lihtsale munemisele-rändele-muundele on solkmetel üks salakaval viis oma sugu säilitada. Nimelt jäävad osad vastsed koera (või ka kassi) organismi soikeseisundisse ja sobival hetkel (näiteks tiinuse või imetamise ajal) aktiviseeruvad. Lisaks on vahel mängus ka pisinärilistest vaheperemehed. SÜMPTOMID Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad. Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale punetav lööve. Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
aminohapped. Mäletsejalised omastavad toiduvalgu läbi mikrobiaalse valgu vaheetapi, seega ei ole loomsel ja taimsel valgul nende jaoks suurt bioloogilist erinevust. Valguainevahetuse üle otsustatakse organismi lämmastikubilansi järgi. N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga. Terve täiskasvanud looma N-bilanss peab olema tasakaalus. N-bilanss on positiivne kasvaval organismil, tiinuse ajal või haigusest paranemise perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas
Eesmao maht sõltub looma vanusest ja massist. Noorematel, näiteks I ja II laktatsiooni lüpsvatel lehmadel ei ole eesmagu mahuliselt veel lõplikult välja arenenud. Samuti on suurema kehamassiga loomadel ka vastavalt suurem vats. Eesmao mahutavust mõjutab suuresti ka looma füsioloogiline seisund. Näiteks vanematel ja rasvunud loomadel vähendab kõhuõõnesisene rasvkoe hulk vatsa mahtu. Samuti on tähendatud, et vatsa mahutavus väheneb tiinuse ajal, eriti tiinuse lõppfaasis. Söömuse reguleerimisest võtavad osa mitmesugused vatsa limas- ja lihaskesas paiknevad retseptorid. Nendelt retseptoritelt saadud signaalidest lähtuvalt juhib looma kesknärvisüsteem vatsamotoorika intensiivsust. Mäletsejaliste söödatarbimine sõltub suurel määral vatsamotoorika intensiivsusest s.t. mida rohkem söödamassi kaksteistsõrmikusse edasi läheb, seda lühem on söödaosakeste vatsas viibimise aeg ning seda rohkem on loomal võimalik ratsiooni süüa.
Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26
annaabi.ee 
