Inimese ja inimahvi võrdlus (0)

Inimese ja inimahvi võrdlus
12.klass

• Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.
  
• Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%).
  
• Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis .
  
• Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti šimpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida.
  
• Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada.
  
• Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleodiidide ja aminohappete järjestus) erineb šimpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti.
  
• Inimeste ontogeneesi peamiseks erinevuseks inimahvide ontogeneesist on areng aeglustumine ja pidurdumine.
  
• Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui šimpansi puhul on see suhe ligi 50%.
  
• Inimlaps saavutab 3- aastasele šimpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks.
  

• Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga.
  
• Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel.
  

Inimese olulisemad erinevused inimahvidest
Tunnus
Inimene
Inimahvid
Liikumisviis
Püstine, kahel jalal
Peamiselt neljal jalal
Luustiku iseärasused
S-kujuline selgroog , laienenud rinnakorv , laiem tagavööde, suur varvas ei vastandu ülejäänutele
Selgroog ei ole S-kujuline- ühe kõverusega, suur varvas vastandub ülejäänutele
Käe funktsioonid
Haaramine , manipuleerimine, kompimine jpm
Peamiselt haaramine, liikumine
Karvkate
Taandarenenud, kohatine
Rikkalik, ühtlane
Peaaju
Suuraju poolkerad paremini arenenud, ajumaht 1200-1500cm3
Suuraju poolkerad vähem arenenud, ajumaht 350-500cm3
Suhtlemisvahend
Artikuleeritud kõne
Žestid, häälitsused
Mõtlemine
Abstraktne ja konkreetne
Konkreetne
Töövõime
Esineb
Puudub
Arengupidurduse progresseerumine primaatide hulgas
Pri- maat
Tiinu -
se pikkus
nädalad
Täie-
liku karvkat-te teke
Randme-luude luustumis-koldeid sünnil
Piimahammaste ilmumine
kuud
Püsiham- maste ilmumine
aastad
Kasvu-periood
Aastad
Emaste sugu-küpsuse algus
aastad
Elu-iga
aastad
Makaak
24
Loote-eas
Kõik
0,6-5,9
1,6-6,8
7
25
Gibon
30
Algus looteeas, täieliku-ks saab sünnijär-gselt
2-3
1,2-?
?-8,5
9
33
Oran-
gutan
39
Sama, mis Gibon
2-3
4-13
3,5-9,8
11
30
Šim-pans
34
Sama, mis Gibon
2
2,7-12,3
2,9-10,2
11
9
35
Goril-la
37
Sama, mis Gibon
3-13
3-10,5
11
6-7
35
Inime-ne
40
Ei tekigi
0
6-24
6-20
20
13
70
Kasutatud kirjandus:
Õpikust: lk 58-60
http://geen.ttu.ee/public/Genoomika5.pdf
https://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?SISSEJUHATUS