Leemurid (0)

Leemurid
Nimetus: katta
Liikide arv: 1
Sugukond : Lemuridae
Selts: Primates (esikloomad)
Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba)
Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg
Levik: Lõuna- Madagaskar
Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus
Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad , harvemini putukad, linnumunad
Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku.
Tiinus : 4-5 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1-2
Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g)
Eluiga: kuni 27 aastat ( mustleemur Londoni loomaaias )
Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu
Sõna „ leemur “ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu hing“. See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine.
Kuid lähivaates ei ole leemurid üldse hirmsad. Et leida neid looduses, tuleb minna Madagaskarile või Komoori saarele , mis asub India ookeanis. Need karuse sabaga loomad elutsevad peamiselt puudel. Paljud neist on väga osavad hüppajad- nad nagu lendaksid puudelt puudele.
Leemurid suhtlevad erinevate hüüete abil, kuid saadavad üksteisele teateid ka lõhna kujul. Kui isane katta ehk kassleemur tahab teist isast minema peletada, lõhnastab ta oma saba, hõõrudes seda oma käsivartele avanevate näärmete nõrega. Seejärel vehib ta sabaga rivaali näo ees. Seda nimetatakse haisuvõitluseks.
Leemuri pojad veedavad esimesed kuud elust oma ema selja külge klammerdunult, kuni saavad pooleaastaseks. Esimesed 2-3 nädalat pärast sündi ripub ta aga ema kõhukarvade küljes.
Galaago
Galaago on Aafrika mandril elav leemuri sugulane. Selle armsa looma juures torkavad kõigepealt silma tema tohutult suured ja tumedad silmad. Päeval tõmbuvad ta silmapilud kitsasteks pragudeks, kuid öösel, kui galaago läheb putukaid ja teisi väikesi loomi püüdma, on tema pupillid kogu silma suuruste ringidena avanenud. Niisiis on galaagol suurepärane öine nägemine.
Kandlane
Kandlased elavad Kagu-Aasias. Nad on väikesed- tüvepikkus on 8,5-16 cm ja kaal 95-165 g. Nad on hiiglaslike silmadega poolahvilised. Neil ongi imetajate hulgas kõige suuremad silmad, eriti tontkandlastel. Pöia kannaosa on väga pikk ja tal on väga hea hüppevõime. Ta võib hüpata kuni 1 meetrit. Sõrmed ja varbad on padjakestega, oma-moodi iminappadega , mis aitavad tal ronida. Need ööloomad söövad putukaid, ämblikke ja väikesi roomajaid ning konni, vahel ka linnumune või-poegi. Päriselanikud peavad neid nõidadeks ja kardavad väga.