Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Mis on Tahtamaa?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes on Lingo Luuk millised suhted olid Aabeliga?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Millised olid Aabeli Marge ja Elmari suhted?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes on Tiina ja Tiit millised olid nende suhted Aabeli ja Margega?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes on Mihkel millised olid tema suhted Aabel Haljandiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes on Juhan Soova millised olid suhted Aabeliga?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes on Helene millised suhted olid tal Aabeliga ?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Q: Kes Aabeli sugulastest oli pärit Ambla alevist mida saime tema elust teada?

Vastus leiad õppematerjalist: Jaan Kross- Tahtamaa

Somelar, Kirke

Jaan Kross- Tahtamaa (3)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on Tahtamaa?
Kes on Lingo Luuk millised suhted olid Aabeliga?
Millised olid Aabeli Marge ja Elmari suhted?
Kes on Tiina ja Tiit millised olid nende suhted Aabeli ja Margega?
Kes on Mihkel millised olid tema suhted Aabel Haljandiga?
Kes on Juhan Soova millised olid suhted Aabeliga?
Kes on Helene millised suhted olid tal Aabeliga ?
Kes Aabeli sugulastest oli pärit Ambla alevist mida saime tema elust teada?

Mis on Tahtamaa ?
Tahtamaa on talukoht, mis asub Saaremaal Lüütjala vallas, samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902 .a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles.. Lingo Luuk ilmub Aabel Haljandi korteriuksetaha ja teeb talle ärilise ettepaneku. Lingo soovitab Aabelil nõuda endale talukoha omandiõigus ja siis müüa maa Lingole,et see saaks sellel maal asuvat muda hakata eksportima välismaale.

Kes on Lingo Luuk, millised suhted olid Aabeliga?
Lingo Luuk on ökonoom, kes elab Rootsis. Tema tegi Aabelile ettepaneku nõuda endale Tahtamaa omandiõigus ja sinna rajada mudaravila . Edaspidi saidki Lingost ja Aadelist äripartnerid. Lingo investeeris ärisse 4 miljonit, Aabel andis maad ja nii loodi äri. Tegeleti mudaraviga, ehitati Tahtamaale sanatoorium, puhkemajad ja eksporditi muda.

Millised olid Aabeli , Marge ja Elmari suhted?
Aabel( tõlkis luuletusi eesti keelde) ja Marge(südamehaiguste arst) tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris Vana-Posti tänavas. Oma suhet pidid nad varjama, sest Marge oli abielus Elmariga, Elmar oli insener, kes oli oma töö pärast kaotanud oma potentsi, sellepärast lubas ta Margel kohtuda teiste meestega ja olla nendega seksuaalvahekorras. Ainukeseks reegliks oli see, et mitte keegi ei tohtinud Elmarile rääkida,et ta naisel on armuke (seega pidid Marge ja Aabel liikuma ainult teatud seltskonnas) ja Marge ei tohtinud end Elmarist lahutada, see oleks talle liigselt haiget teinud. Seega elas Marge kaksikelu - abielus oli Elmariga aga kohtus koguaeg Aabeliga. Aabel ja Elmar ei olnud omavahel kohtunud aga nad teadsid üksteise olemasolust. Elmar oli korra proovinud enesetappu teha, kui üks ta tuttav rääkis talle, et nägi Marget Saaremaal võõra mehega. Elmar võttis vannis mingeid tablette , Tiina leidis ta ja ta viidi kohe haiglasse, selle elas ta üle ja taastus ilusti..raamatu lõpuks oli ta siiski surnud..

Kes on Tiina ja Tiit, millised olid nende suhted Aabeli ja Margega?
Tiina on Marge ja Elmari tütar. Kuna Marge käis Aabelil külas, võttis ta vahel Tiina ka endaga kaasa. Aabel ja Tiina said omavahel hästi läbi, Tiina ei olnud Aabeli ja ema suhte vastu. Aabeli arust oli Tiina arukas tüdruk,sest ta õppis ja luges palju. Aabel suhtus Tiinasse kui enda lapsesse, sest ta tundis puudust oma pojast,kellega polnud aastaid suhelnud. Tiit oli Tiina peigmees ja tulevane abikaasa, alguses Aabelile Tiit ei meeldinud, ta ei saanud aru,mis Tiina teda Aabeli juurde kaasa kutsub kuid hiljem muutus poiss tema jaoks sümpaatseks. Tiit, Tiina, Marge ja Aabel said kõik omavahel väga hästi läbi.

Kes on Mihkel, millised olid tema suhted Aabel Haljandiga?
Mihkel on Aabel Haljandi ja Eerika poeg. Aabel polnud suhelnud pojaga ajast kui Eerika (tema naine) ta juurest ära läks. Eerika oli teada saanud,et Aabelil oli tööasjus Tartus käies teine naine olnud (mitte Marge, sisi nad polnud tuttavad veel).. Poja ja isa suhtlus taastus siis kui Mihkel helistas Aabelile ja teatas,et ema oli surnud. Aabel kutsus poja kohe enda juurde, nad rääkisid üksteisele enda eludest. Mihklil oli poeg ja naine, ta töötas advokaadina, tal oli oma maja. Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis .

Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga?
Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/ klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima . Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea). Aabel ostis Jussile abi eest konjaki ja maksis veitsa raha. Hiljem töötas Juss Aabeli mudaravilas.

Kes on Helene , millised suhted olid tal Aabeliga ?
Helene oli Lingo Luugi tädi, kirjanik ja hiljem Saaremaal eesti keele õpetaja. Aabel ja Helene kohtusid Tiidu ja Tiina kodus, kus tähistati nende abiellumist. Lingo oli tädi endaga kaasa kutsunud. Aabel ja Helene jutustasid terve õhtu, neid mõlemaid ju huvitas luule. Hiljem kui Marge sai stipendiumi ja sõitis välismaale end täiendama hakkas Aabel Helenega elama samasugust elu nagu ta seda Margega elas. Nad kohtusid Aabeli korteris. Nende suhtest ei saanud siiski asja, sest Helena kolis Soova Jussi kutsel Saaremaale ja nad abiellusid.

Kes Aabeli sugulastest oli pärit Ambla alevist, mida saime tema elust teada?
Ambla alevist oli pärit Aabeli ema Armilde, neiupõlvenimega Lannus. Armilde isa oli Peeter Lannus ja ta töötas lukussepana. Armilde ema Minna oli pärit Aravete mailt (vaffa eks:D). Armilde õppis Paide gümnaasiumis ja peale seda abiellus Aabeli isaga. Aabeli isa oli pärit Saaremaalt , ta töötas mingi sõjaväelasena ( kapten vms)..igatahes ta kutsuti Laidoneri käsul Venemaale koolitusele. Sel ajal oli Aabelil ja ta emal väga raske. Hiljem selgus, et Aabeli isa oli vahistatud ja ta pidi töötama hoopis saeveskis, ta kannatas seal nälga, hiljem haigestus kõhutõppe ja suri haiglas. Aabel ja ta ema ei teadnud isa saatusest aastaid mitte midagi, lootsid ainult,et kunagi tuleb isa tagasi. See oli aeg kui Eestist küüditati inimesi Venemaale. Hiljem teatas neile isa saatusest kolonel Leets, kes oli Aabeli isaga Venemaal kohtunud. Aabeli isa oli andnud Leetsile killustiku kivi, mille ta oli Eestist lahkudes korjandu Lehtse rongijaamast, samasugune kivi oli ka Aabelil ja ta emal. Aabeli ja ema elu oli raske, nad varjusid küüditajate eest koolimajas ja see õnnestus neil. Aabeli vanavanemad Peeter ja Minna küüditati. Hiljem Aabeli ema suri rinnaväki.
*Lisaks:
Raamatu lõpp- Aabel ja Mihkel leivad mingid sugulased Tammmetsalt, käivad läbi nendega aga sisi üks neist sureb . Aabel ja Mihkel lähevad ta matustele, surnuaias kohtuvad Marget, Tiinat ja Tiitu, kes on Elmari haual. Nad räägivad juttu ja jooksevad vihma eest autodesse. Tiina on Tiidust rase ja ootab titat, Marge ja Aabeli suhe jääbki raamatu lõpus lahtiseks, nad kohtuvad peale pikka vaheaega ( oma suhtes).. ma arvan,et nad ei hakka koos elama, nad vajavad küll üksteist endile toeks aga samas vajavad ka vabadust. Ma arvan,et nad külastavad üksteist, nad on ju ka äripartnerid Tahtamaa projektis ja toetavad teineteist aga kokku ei koli.

Tahtamaa äriga tegelesid Lingo- tema oli selle idee autor luua mudaravila ja eksportida muda välismaale, temalt tuli ka rahaline toestus 4.miljonit, Aabelile kuulus maa,kus seda kõike tehti ja muda.. Marge osales ideega luua mudast pulber mida igaüks saab oma vanni panna.. Lingo kaasas ka ärissee Helene, kes tegi mudaravilale reklaami ja Soova Juss töötas seal niisama.. Raamat räägibki Aabeli elust ja Tahtamaa mudaravila ideest , loomisest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 155 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

155 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kirke Somelar Õppematerjali autor

Jaan Krossi raamatu "Tahtamaa" põhiküsimused, millest tulevad väga hästi esile tegelaste vahelised seosed ja raamatu süžee. Korralik kokkuvõte.

jaan kross tahtamaa kirjandus raamatud

Sarnased õppematerjalid

docx

Tahtamaa

1.Mis on Tahtamaa? Tahtamaa on Saaremaa Lüütjala vallas asuv talukoht, mis asub samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 asub Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles. Tahtamaa on see maa, mida tahetakse omada selleks, et muda abil raha teenida. 2. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel ja Marge tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris, Vana-Posti tänavas

Geograafia

doc

Kirjanduse eksami materjal

"Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,, Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana. 1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse, tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt.

Kirjandus

pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

o III osa-selles osas pööratakse I osa pahupidi, paroodia o Sama juhtub ka teoses ,,Tõde ja õigus" JAAN KROSS · 1920-2007 · enim tuntud Eesti autor maailmas · väga palju tõlgitud · on esitatud ka Nobeli kirjanduspreemiale · oleks pidanud saama preemia aga tema elutee lõppes ennem otsa · teised kaks, kes ka preemiale kandideerisid olid Marie Under ja Jaan Kaplinski · Kross sündinud Tallinnas · isa oli masinatehases insener · Kross on kirjutanud ka oma Vikmani koolist ehk Westholmi gümnaasiumist · sai hea hariduse · Oma kooliteele toetub raamat "Wikmani poisid" , peategelane Sirkel, kes oli tema ise · läks Tartu ülikooli õigusteadust õppima · õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega eestimaa pinnale · hiljem sai ikka hariduse kätte · 1943 Saksa sõjavägi värvas ta endale tõlgiks

Kirjandus

doc

Suuline exam

Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesküla meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit töös ja võitluses. Raimond Kaugveri käes on üks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on väga raske lüüa. Nimelt trükiti tema romaani "Kas ema südant tunned sa?" 115 000 eksemplari. Kui suur on tänapäeval romaani tiraaz? Kaks tuhat. Jaan Krossi trükitakse 2000 ja Kenderi "Ebanormaalset" olevat läbi müüdud ennenägematud 6000 eksemplari. Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see tähendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad tänapäeval tõesti vaid need võttegrupid, kes sügiseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis jälle vaikselt minema hiilida?

Kirjandus

docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula

Kirjandus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata

doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

määrajaks on olnud autor, mitte rääkija ise." (PaulEerik Rummo, ""Harala elulood" kogutud kujul", Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab "Harala elulugusid" selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub) ja eluline materjal pääseb puhtamalt esile. Kriitikud tõstavad halva omadusena esile seda, et "Harala elulugudes" on surnute kõrval üks elav -- Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit

Kirjandus

Rohkem sarnaseid