Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike vend (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad?
  • Mis see Peedu jälle rääkis ?
  • Mis te nüüd ajate pada juttu?
  • Miks mina kaasa ei või tulla?
  • Mis te nii kaua sätite seal?
  • Mis sa siis sealt poest tõid?
  • Kelle mina endale täna sain?
  • Mille sa siis said endale?
  • Kuhu su kombed kadunud on?
  • Mis siin nüüd juhtus?
  • Kuidas sa tohtisid ta sealt ära tuua?
  • Mis teil siin toimub?
  • Kus mu pojake on?
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima,
Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus .Ohkab)
Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda.
Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad ?
Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni.
Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad .
Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda.
Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga.
Peedu : (Ohkab )head ööd !
Peedu isa: Ilusaid unenägusid!
(Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa .Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema)
Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab!
Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub.
Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama.
Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma .Paneb lapsele aru pähe.
Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu ? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata .
Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga.
Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama !
Kõik lahkuvad .
Hommik
(Peedu tuba)
Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja!
Peedu: Jah,juba tulen.
(lahkuvad koos Peedu toast)
(Söögilaua ääres) Kõik istuvad ja tegutsevad. Ema katab lauda.Isa ja vanaisa istuvad lauas .
Peedu isa: Peedu,me läheme täna linna ja tuleme alles õhtu poole.Sina jääd aga vanaemaga kahekesti koju.
Peedu: Aga miks mina kaasa ei või tulla?
Peedu ema: Ega me siis lõbureisile ei lähe.Sul hakkaks kindlasti igav seal.
Peedu: Hea küll.
V
(Väike paus)
Vanaema: Täna teen sulle sinu lemmik toitu.
Peedu: Kas pikka poissi ja kartuleid ?
Vanaema : Jaa ,just seda ma teengi.Aga sina pead siis poodi minema ja piima tooma.
Peedu: Saab tehtud !
Vanemad ja vanaisa hakkavad sättima.Peedu aitab taldrikuid kokku korjata.
Peedu: Kuhu ma taldrikud panen
Ema : Sa jäta need kraanikaussi,küll ma õhtul tulen ja pesen need ära.Või äkki vanaema oled nii head ja pesed nad ise ära ?
Vanaema: Aga loomulikult,mis muud mul siin ikka teha on.
(Ema ja vanaisa panevad riidesse. Isa on juba ukse juures valmis)
Isa: No tulge nüüd.Mis te nii kaua sätite seal?
Ema : Sulle pole jumal ikka raasugi kannatust kinkinud,
Isa: Vot sellest vist jäin jah ilma.
(Sagimine.Ema paneb mantli ja salli kaela.Vanaisa toimetab rahakotiga)
Ema: Ole siis hea poiss ja ära pahandusi tee !
Peedu : Jah ema.
(Vanemad ja vanaisa lahkuvad.)
Peedu: Vanaema ma lähen kohe poodi,siis saad süüa tegema hakata!
Vanaema : Mine mine, aga tule enne siia ja võta raha ka ikka kaasa.Ega poest tasuta kraami ei anta.
Peedu : Jah,kohe tulen !
(Võtab raha ja paneb jope selge)
Peedu: Tsau vanaema!
Vanaema:Ole ettevaatlik,ära unusta autosid jälgida!
( Jookseb õue)
(Tuleb Tiit vankriga tänavale)
Tiit: Vaata Matike ,kui ilus taevas täna on.( paus)Küll on ilus päev jalutamiseks.(paus)Kohe oleme poe juures.Siis jooksen poodi ruttu ja võtan piima.Sinu jätan ma siia akna taha:Vankriga on raske poodi trügida.Aga ega sul siin ka viga pole.
(Kohendab tekki ja astub poodi.)
(Jõuab kohale Peedu)
Peedu : Oi kui ilus väike lapsuke.Sa sobiksid nii hästi minu vennaks.Ei tea, kus su isa on või ema .Näed sa sul on samasugues põselohud nagu mul.Ma olen nii rõõmus.Lõpuks leidsin endale venna ja pealegi oled sa väga minusarnane.Tead mis,ma viin su oma koju.Siis saame koos mängida.
(Kärutab vankriga eemale.)
(Tiit on poes ega pane tähele.)
(Peedu jõuab koju)
Peedu: Vanaema ma olen kodus!
(Võtab riided ära ja peidab beebi selja taha.Vankri on ukse taha jätnud)
Peedu: Vanaema ma unustasin piima tuua!
Vanaema: EhmatabNo mis sa siis sealt poest tõid?
Peedu: Väikse venna tõin.
Vanaema: Ära minule kärbseid pähe aja.Ma olen juba nii vana,et sellist asja ma enam ei usu.Mine nüüd oma tuppa mängima.
(Peedu läheb oma tuppa.Paneb beebi voodisse,toob mõned mänguloomad ja hakkab mängima.)
Peedu: Noh,mis sa siis mängida tahad.
(Uks avaneb ja koju jõuavad ema,jsa ja vanaisa.)
Peedu: Oi ,kui tore.Ema ja isa jõudsid koju.
(Peedu jookseb esikusse .)
Peedu: Ema ,ema arva kelle mina endale täna sain?
Ema: No sul pole enam teregi aega öelda.
Isa: Mille sa siis said endale?
Vanaisa : Mind ei tulegi tervitama.Kuhu su kombed kadunud on?
(Peedu tirib ema endaga kaasa.Isa ja vanaisa jäävad jopet ära võtma.)
(Jõuavad Peedu tuppa.)
Peedu: Näe ma sain endale vennakase!
Ema : (imestab,kogub ennast) jumal küll!
(Isa jookseb kohale)
Isa: Mis siin nüüd juhtus?
Ema: Vaata sinna,seal magab elus laps!
Isa: Oh sa mu meie!
Peedu: Kas pole mitte armas?
Isa: PEEDU,kust sa selle lapse tõid?
Peedu :Piimapoe eest.
Ema: Kuidas sa tohtisid ta sealt ära tuua?
Peedu : Aga ta on ju minu väike vend.
Isa: Oi laps,rumal laps.Peame kiiresti ta isa üles otsima .
(Vanaisa tuleb.)
Vanaisa: Mis teil siin toimub?
Ema: Peedu on võõra beebi koju toonud.
(Vanaisa viskab pilgu lapsele.)
Vanaisa: See on ju Tiidu poeg.Ma lähen kohe helistan talle.
(Läheb elutuppa ja helistab Tiidule.Ema võtab samal ajal lapse sülle ja vanaisa tutistab Peedut)
Vanaisa: Tere Tiit ,siin Aksel.Sinu poeg on meie juures.Tule ruttu siia.!
(Kõik liiguvad ringi ema istub maha ja ohkab.Isa käib edasi tagasi.Vanaisa istub vanaema kõrvale)
(Jõuab kohale Tiit ja tormab elutuppa)
Tiit: Kus mu pojake on?( kõvasti ja vihaselt)
(Ema annab talle lapse)
(Tiit rahuneb )
Ema: Ma väga vabandan, et me poeg nii tegi.Meil on väga kahju.
Tiit: Ei ole hullu midagi.Hea ,nüüd on ta jälle isa juures.
(Vahepeal on kõik Peedu toast ära tulnud)
Vanaisa: Jumal tänatud ,et ma su poja ära tundsin.Võõra lapsega poleks midagi peale osanud hakatud.
Tiit: Jah ,nii see tõesti on.
(Terve selle aja istub Peedu vaikselt laua all ja nutab )
Tiit: No ma nüüd lahkun ,ilusat õhtut teile!
Kõik kooris: Teile ka!
(Tiit lahkub)
Ema: No nii Peedu ,tule nüüd siia ,räägi meile miks sa nii tegid !
Peedu: (Hiilib laua alt tooli kõrvale.) Aga ma ju tahtsin nii väga endale väikest venda!
Vanaema: Aga Peedukene,nii ei tohi ju teha.Kas sa kujutad ette kui kurb võis olla väikse beebi isa?
Peedu: Jah,ma saan aru ,et nii ei tohi enam mitte kunagi teha.
Isa: Ei tohi jah
Vanaisa: Mine nüüd magama ja lõpeta see töinamine.
Peedu: Juba lähen!(väike paus,keerab ümber ennast).Ma enam ei tee mitte kunagi midagi seesugust.
Vanaisa: (käratades) Mine juba !
(Peedu läheb oma voodisse)
Ema: Teie ka,mis passite siin.Kõik see pere kohe magama !
(Kõik lähevad magama)
Väike vend #1 Väike vend #2 Väike vend #3 Väike vend #4 Väike vend #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marinja Õppematerjali autor
Näidend

Sarnased õppematerjalid

Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke,

Kirjandus
Nimetu
11
docx

Nimetu

” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,,Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on raamatutes selleks, et lapsed saaksid ka oma fantaasiavõimet arendada ning ehk kinnitust, et selline asi on normaalne. Näiteks nelja-aastase lapse mõttemaailm on väga fantaasiarikas ja seetõttu mängivad nemad igapäevaselt nukudega nii, et nukud räägivad. Seostatakse reaalsus ja fantastilisus. kelle lõi elavaks Anu vend. Elavad mänguasjad aitavad lastel leida tuge ja turvalisust ning peletada igavust näiteks üksiolemisel ei tunne laps ennast nii üksi. Mänguasjad räägivad lastega, kuna lapsed on nii kiindunud nendesse ja vahel ka selle pärast, et mänguasi on nii suure hoole ja armastusega valminud. Missugused raamatud räägivad nõidadest? Nimetage vähemalt 5. Mille poolest võivad nõiad raamatutes erineda? Esitage vähemalt kolm erinevust. Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke,

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud

Alusharidus
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

Sissejuhatav tegevus lõpetab laste eelmised tegevused, fookustab laste tähelepanu, alustab keeleõppetegevuse rütmi ja kinnistab õpilase-õpetaja-keskkonna vahel kuju- nenud suhtlemismustrit. Heaks tegevuse alustamise võtteks on hommikuring. · Lapsed ja õpetaja istuvad vaibal või seisavad koos ringis. Kõik lapsed tervitavad üksteist sõnadega ja kättpidi. Harjutustes ja mängudes on hea kasutada pehmet palli, mida üksteisele edasi antakse. Kuna laste sõnavara on väike, võib igaüks öelda oma nime või mõne eestikeelse sõna, mida ta teab. Teised võivad seda kor- rata. · Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad kõik lapsed ja õpetaja. Algul loeb üksnes õpetaja, kuid peagi hakkavad lapsed jul- gelt kaasa lugema. Kui kõik lapsed loevad algusringi salmi kaasa, valib õpetaja uue algussalmi või laulu.

Eesti keel
Maskideball
16
doc

Maskideball

Maskide Ball Danielle ­ rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele ­ Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa ­ noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc ­ Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme ­ vana naine, ennustaja Eino ­ Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe ­ jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah

Kirjandus
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

HEESKA Kas sa, Felix, oled oma kotid kokku pakkinud? PIKK FELIX Mis rotid? HEESKA Kotid! PIKK FELIX Mutid? HEESKA Ei, kotid. PIKK FELIX 4 Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab?

Teater
KALLIS-MA OLEN ÕNNELIK
65
pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX

Meedia




Kommentaarid (1)

VanNuys profiilipilt
VanNuys: :D :D
19:19 02-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun