50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
213 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiishukass
Õppematerjali autor
jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks
Kokkuvõte: Vestmann tahtis oma sehkendus, mille Sander talle lubas teha. Sander lubas selle paari päevaga talle valmistada. Õigemini ta tahtis koeraputkat, mille ta oleks ka võinud mõnelt koolipoisilt tellida aga tal oli väimees, kes sellega piisavalt hästi hakkama sai. Ta ei saanud ehitust iniseneri hoolde jätta, sest tihti juhtus äpardusi. Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles ka sõna sekka ja ei lubanud papal Ludvigit kiusata, kuna ta pidid töötama oma raamatu kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat pe
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast".
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väg
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestma
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid