Pisuhänd
Autor: Eduard Vilde
Tegelased: Ludvig Sander, Vestman , Matilda ,Laura, Piibeleht ,Toatüdruk Liina.
Ludvig
Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile
meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning
kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt
pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause.
Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik , ometi
üritades kõigile meelepärane olla.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristo2006
Õppematerjali autor
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele):
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb
"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt
Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. Lydia Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patriootlik lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866
korralid emajões - ""Karda kiitust" , "Lootus". Tema luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust , äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) , "Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966) , ""Eluhelbed"(1971) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943) PILET NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES", 2NÄIDENDIT 1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd". Oli ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate (Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta pani eesti rahva lugema
Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid