"Pisuhänd" - Eduard Vilde (2)

Pisuhänd
Autor: Eduard Vilde
Tegelased: Ludvig Sander, Vestman , Matilda ,Laura, Piibeleht ,Toatüdruk Liina.
Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik , ometi üritades kõigile meelepärane olla.
Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane.
Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori . Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist.
Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne , hella südamega tagasihoidlik neiu . Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe , rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid.
Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline . Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse.
1. vaatus
Vestmanil oli enda näituse paviljon . Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja sügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja Sanderkoostööl sai raamat lõpuks valmis. Selle raamatu pealkirjaks sai ,,Pisuhänd?. Raamat sai sellsie nime kuna Sander ütles sõna tulihänd ja see meeldis Piibelehele ja ta muutis seda nats ja saigi ..Pisuhända? nime. See raamat rääkis relasest elust mis neid ümbritses. Sander tahtis akateemiale meeldida. Laura ja Piibeleht olid üksteisega tuttavad. Piibelehele meeldisid väga päevalille seemned ja ta sõi neid pidevalt.