Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest
sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas
2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS.............................................................................................
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta
kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaalse kehakaalu säilitamine kuuluvad lahutamatult tervisliku toitumise juurde. I põhikorrus Teraviljasaadused ja kartul 813 portsjonit päevas Nende osakaal peab päevasest menüüst moodustama kõige suurema osa. 813 portsjonist peab moodustama: leib, sepik 47 portsjonit 1 portsjon on 30 g · kartul 23 portsjonit 1 portsjon on 90 g · teised teraviljatooted: puder, makaronid, helbed 23 portsjonit 1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas
vähem tuleb neid süüa. v Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit v Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100 150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level
...................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Paljud noored vanemad ei teadvusta endale, kui olulised on lapse õiged toitumisharjumused ja kuivõrd need võivad määrata lapse toitumiskäitumist täiskasvanuks saades, sest lapseeas väljakujunenud toitumisharjumused saadavad inimest kogu elu ning täiskasvanueas on neid väga raske muuta. Tuleb juba väga varakult hakata jälgima, mida oma lapsele pakkuda, sest ka paljud toitumishäired ja kalduvus ülekaalulisusele hilisemas vanuses saavad alguse just lapseeas välja kujunenud toitumisharjumustest.
Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt. 1 viil leiba, 1 viil sepikut, 100g kartulisalatit, 2 spl keedetud riisi, 2 spl müsilt. Saavutamaks head kontrolli diabeedi üle on vaja teada kui palju on toidus süsivesikuid ja jaotada see
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt.
Toidupüramiid · Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. ·
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu.
kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed. Nagu eelpool mainitud, on paljudes karastusjookides, mahlades, moosides ja piimatoodetes suhkur asendatud suhkruasendajatega - sellest nende toodete light-märgistus tulebki - 3
.........................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7
mikrotoitainete allikate (nii loomsete kui taimsete) olemasolu toidus. Äärmiselt tähtis on haigusteriski vähendamisel ka normaalne kehamass ja kehaline liikumine. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee, küüslauk. Kuna piimatooted on tähtsaks valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on oluline piimatooteid tarbida. Piimatoodete tarbimise osas on uuringud näidanud positiivset mõju osteoporoosi riskile. Kuigi osteoporoosi põhjus on multifaktoraalne, on ta tihedalt seotud kaltsiumi metabolismiga. Luude tervise teiseks oluliseks komponendiks on vitamiini D saamine aga ka piisav kehaline aktiivsus. Üle 60-aastastel inimestel on kaltsiumi imendumine raskendatud
Toidu tasakaalustatus tähendab nii toitainete kui ka toiduainerühmade tasakaalu igapäevases menüüs. Tasakaalustatud toitumise aluseks on toiduainete tarbimine kõikidest toiduainerühmadest. Toiduainete laialdane valik tagab toiduainete tasakaalu toidus. Tasakaalustatud toitumises tuleks eriti vältida ühe toiduaine eelistamist teisele. Ilmekas näide on vajaliku hulga kaltsiumi ja raua tagamine. Parim kaltsiumi allikas on piim ja piimatooted, mille rauasisaldus on aga minimaalne. Raud on hästi omastatav lihast ja kalast, need sisaldavad aga vähe kaltsiumi. Aedviljas on vähe kaltsiumi ja vähe rauda, kui palju C vitamiini, mis soodustab kaltsiumi ja raua omastamist. Tasakaalustatud toit peaks seega sisaldama liha ja kala raua allikana, piimatooteid kaltsiumi allikana, aedvilja C vitamiini allikana ning palju muid toiduaineid, et inimene saaks kõiki neid piisavalt. Tasakaalustatuse saavutamine
Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.
Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes
.................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine...................................................................................................................
Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse
Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.
Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased
kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam
spordiks jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist - kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
pidulikud küllakutsed pole just parimad proovikivid!! (http://www.hot.ee/crazyk/13paevadieet.htm). Enda tervislikukäitumise muutmine 5. KOKKUVÕTTE 5.1 Toitude mitmekülgselt Organismi kogu toitainete vajaduse tagab vaid mitmekülgne ja tasakaalustatud toit. Toiduvalik peab haarama puu ja köögivilju, täisteratooteid, taistliha, kana ja piimatooteid. Eelistama peab naturaalseid toiduaineid, võimaluse piires vältima lisaaineid ja toidulisandeid. 5.2 Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu Ülekaal on riskifaktor paljudele haigustele nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja suhkrutõbi. Kehaline aktiivsus on terve keha säilitamiseks oluline. 5.3 Sööge rohkem puu-ja köögivilja; piima ja piimatooteid; rukkileiba ja teraviljatooteid; kala ja linnuliha
loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Võrdle vähese rasvasisaldusega (0,5%) piima ja rasvase piima maitset! Piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja osa vitamiinidest.
· Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 30% 1350kcal · 5% 225kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Sportlase toitumisharjumused olenevad · Sportlike eeskujude mõju o Kui tippsportlane lausub, et kasutab vaid taimetoitu ja joob hapukapsamahla, leiab see kahjuks järgijaid · Treeneri mõjutus o Tema toitumisteadmised võivad puudulikud olla o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi
· Punaliblede veresisalduse tõus · Tõstab vererõhku · Tugevdab sugunäärmete talitlust · Sobilik pärast ägedaid ja kroonilisi haigusi Negatiivne toime: · Kõrge vererõhk · Palavik · Suur erutuvus TOITUMINE TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine aitab ülekaalulisuse vastu, ent tee selleni ei pruugi olla lihtne. Inimese organism vajab vitamiine, mineraalaineid, valke, rasvu, süsivesikuid, vedelikku, kiudaineid jne. Enam peaks sööma aedvilju ja puuvilju, kala rohkem kui liha.Vähem rasva ja väga vähe suhkrut. Õigesti toitudes väheneb rasvakogus organismis , ollakse tervemad ja saledamad. Iga tunni järel juua klaasike vett, mis täidab mao ja kaob näljatunne. Kindlasti tuleb ka regulaarselt liikuda. Meie organism vajab ka rasva , ent soovitav on süüa rasvavaest toitu. Suhteliselt rasvavabad toiduained: · Leib · Teravili · Kaerahelbed · Kalkunisnitsel · Kanarind · Rasvavaba piim · Kartulid
mitte vähem kui 50 minutit. Märkus: omavahel võib kokku segada kaks-kolm sellist liiki juurvilja (igaüht 120g; üldkoguses mitte enam kui 240g). Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel juurikad. 7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad tärklis ja proteiinid (valgud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
