köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
...............................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ...........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja 1/3 loomse päritoluga. Taimse toidu hulka kuuluvad teravili ja teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Loomse toidu hulka kuuluvad piim ja piimatooted, liha, kala ning munad. Autori ostukorvis on kana, vorsti (mis pole küll kõige tervislikum toiduaine), palju piima ja koort ning kodust võetud ja ise kasvatatud puu- ja köögivilju. (Tervise Arengu Instituut, 2015a)
Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus. 3 Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid
vähekalorislised ja kergesti seeditavad toiduainegrupid. [1:147] 2.TOIDU OLEMUS 2.1 Milleks meile toit? Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine. Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained
Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning mitte üle pingutada, sest ka süsivesikud ja rasvad on meie organismis vajalikut komponendid. 1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2.
piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras:
tervena. Töö eesmärgiks oli erinevate teaduslike tekstide, tabelite ja jooniste abil kirja panna tervisliku toitumise põhialused. Uurimistöö keskmeks sai info, mida ja millal on kõige tervislikum süüa ning milliseid toiduained tuleks tarbida rohkem või vähem. Materjal on kogutud erinevatest raamatutest ja interneti allikatest. Suurem osa tööst on koostatud refereerimise teel. 3 1. TOITAINED Toitaine on aine, mida saame keskkonnast ning mis on vajalik eluks ja kasvamiseks. Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
jäävad need, mida peaks tarvitama mõõdkalt ja tippu jäävad need toiduained mida peaksid tarvitama kõige vähem. Toidupüramiidi põhikorrusel asuvad teraviljasaadused ja kartulid. Teisel korrusel paiknevad puu- ja köögiviljad. Toidupüramiidi kolmandal korrusel on kala, liha ja lihatooted, muna, piim ja piimatooted. Püramiidi tipus on suhkur, maiustused, karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad. Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja vesi. Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös. Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust. Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust. Organismis
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt
......................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid......................................................
isegi, kui inimene elaks täpselt nii nagu peaks, tekviad inimese organismis ikkagi vead. Seda sellel tõttu, et pidevalt rakke ,,kopeerides" tekivad vead ning need mõjutavad meie organismi palju. Alati küll ei ole vead halvad, kuid siiski rakkudes tekkinud mutatsioonid ei ole meile normaalsed ning mõjutavad meie ainevahetust (Britannica). Lisaks on inimese ainevahetus peale vanuse mõjutatud muudest geneetilistest aspektidest, millest tulevad igasugused allergiad ning toitained, mida organism ei omasta, inimese aktiivususest ning ei saa kõrvale jätta ka mõtlemise olulisust. On juba teada tuntud fakt, et inimene suudab ennast haigeks mõelda ning sellele ei pea isegi kuidagi kaasa aitama. 4 Toitumise põhialused Rääkides baasist, siis see on see mida õpetatakse toitumisõpetuses. Inimene on oma hammaste ja soolestiku järgi segatoiduline loom
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
...................... 7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained.
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale.Seepärast toitumine mängib tähtsat rolli meie elus, sest sellest sõltub inimese enesetunne, tervis ja isegi tuju. Taldrikureegel
lamades, mittemidagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Toitumist mõjutavad: · Harjumused · Tavad · Majanduslik seis · Usk · Informatiivsus Tervisliku toitumise aluse: · Tasakaalustatus- tähendab toitainete õiget suhet igapäeva menüüs · Mõõdukus- tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud e mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele- tähendab et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus- tähendab et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad vere kaudu organismi ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained on: makro ja mikrotoitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
....................................... 13 3.1.2. Puhkepäev.................................................................................... 17 3.1.3. Jõululaupäev................................................................................21 3.2Kuu kokkuvõte...................................................................................... 25 3.2.1Energia........................................................................................... 25 3.2.2. Toitained....................................................................................... 27 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 28 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................30 LISAD............................................................................................................ 31 LISA 1. Toidukordade lisamine Nutridata programmi..........................
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid...................
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest
Organismile vajalikke toitaineid tuleks tarbida õiges järjekorras. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toiduainete vahekorda toidus. See eeldab toitude 8 tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10- 15%, toidurasvad 25- 30% ja süsivesikud 55- 60% (15). Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma (15). 2.2 Toidupüramiidi põhimõtted
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
.................................................. 7 3.3.2 Soolased toidud................................................................................................................... 7 3.4 Näpunäited tervislikuks toitumiseks...........................................................................................8 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik................................................................................................8 3.6 Lapsele vajalikud toitained.........................................................................................................9 3.6.1 Süsivesikud..........................................................................................................................9 3.6.2 Rasvad................................................................................................................................. 9 3.6.3 Valgud..............................................................................
Tervislik toitumine Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi
.................... 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape.
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
