...........................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus....................................................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6
Loomne osa 20- Taimne osa 70-80% 30% Toitumispüramiid • Mitmekülgsus-Süüa tuleb erinevaid toiduaineid.Nt piimatoodete hulgast tuleks valida igaks päevaks erinev toiduaine. • Tasakaalustatus-Iga päeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid, mida laiem on valik,seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid. • Mõõdukus-tToitu tuleb tarbida parajas koguses.Ole ettevaatlik selliste toitude suhtes mis sisaldavad palju • Vastavus vajadusele-Toit peaks andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega.Inimeste energiavajadus on erinev , seega ei ole olemas kindlaid koguseid.Energiat tuleb kulutada sama palju ,kui toiduga seda saadake. • Hommikusöök-Peaks andma organismile veerandi energiast ,mida inimene päevaks vajab.Sobilikud võiksid olla :puder,puu-ja juurviljad,piimatooted,munatoidud ning müsli.
Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired. Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks peavad olema toitumiskorrad ära jaotatud õigetes kogustes. Täpsemalt saate lugeda järgnevatelt lehekülgedelt.
Sotsiaalsest tervisest sõltub Su läbisaamised teiste inimestega. Kui Su suhted ükskõik kellega on meeldivad, siis on sul hea olla ja tunned end kindlalt. Kui kellegagi tülli lähed, siis ei ole Su enesutunne ei ole kuigi hea ja ka pea võib valutada. Alapeatükk ,, Tervist mõjutavad tegurid" Eluviis on tegevused, mis on inimesele kujunenud harjumuseks. Eluviisi peab jälgima, sest kui Sa näiteks ei tee sporti, sööd palju rämpstoitu siis lähed Sa paksuks. Pärilikus on organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda edasi lastele vanemate tunnuseid. Näiteks kui su ema poolsel vanaisal on sarnane nina Su ema ninaga ja Su enda ninaga, siis oled oma nina ilmselt pärinud ema poolselt vanaisalt või ehk isegi vana-vanaisalt. Ema ja isa tunnused päranduvad lastele geenide abil. Geenid kannavad informatsiooni, mille järgi laps areneb ja kasvab oma vanemate sarnaseks
ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. (3) 2.2. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Tärkliserikkad toidud nagu leib, teravili ja kartul on tasakaalustatud menüü aluseks. (3) 2.3. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Organism saab neist vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. (3) 2.4
Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast
TERVISLIK TOIT JA SELLE TÄHTSUS Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Näiteks võib võtta inimesed, kes kiire elutempo juures söövad ainult kiirtoitu ja maiustusi. Nende toidumenüüs ei ole juur- ja puuvilju ega piimatooteid. Toitained on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, peavad tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit ehk pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli, riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele. Kõrvale peaks jooma vett.
............................................ 7 3 kOKKUVÕTE....................................................................................................................... 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................. 9 1 SISSEJUHATUS Tervislik toitumine on igale inimesele väga tähtis. See muudab meie päevad rõõmsamaks, pikendab eluiga ja hoiab meid rasvumuse eest. Nagu on öeldud: ,,Sa oled see, mida sa sööd ?" Meie organis sõltub palju sellest mida me sööme. Organismi jaoks on väga tähtis, et oleks erinev toit, mitte ainult coca-cola ja hamburger. Organism vajab seda selleks, et oleks vastupidavus nakkustele ja haigustele, et normaalselt areneda ja funktsioneerida, ning et suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine
kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest
................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust
Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
.........................................................................11 organism püsib tervena.......................................................................................................................11 Kõige olulisem oleks ikkagi see, et söödav toidukogus oleks seotud elutegevuseks vajaliku energiahulgaga. Lapse energia oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne. ........................................................................................................................11 Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit:.......................11 vanus aastates × 100 + 1000 kcal....................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................
Tervislik toitumine · Ainus õige viis normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. · Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga; mitmekesisus tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid; tasakaalustatus tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%; kiudaineid peab toidus olema 2535 grammi; mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud..............................
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet
Eesti õpilastest sööb vähemalt 3 korda päevas ning ainult 2% piirdub kahe söögikorraga. Õpilased ei söö kindlatel kellaaegadel, vaid kuidas juhtub. Hommikusöögiga on harjunud enamik õpilastest ning valdavalt on selleks võileib või saiake koos kohvi ja teega. Hommikusöögist loobub või sööb ainult vahetevahel kõige enam gümnaasiumiastme tütarlapsi, erinevatel andmetel on selleks 18- 30%. Sobilikumad toidud hommikusöögiks on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, helbed, jogurt, müsli ning mitmesugused võileivad. Hommikusöök peaks katma ligi 25% õpilase päevasest energiavajadusest. Koolisööklat külastavad ligi pooled 15-18 aastastest õpilastest. Loobumise põhjusteks oli märgitud toitude maitsetust, majanduslikel põhjustel oli loobunuid 4%. Valdav enamus õpilastest (79% 15-18 aastastest) sööb toidukordade vahel, kusjuures eriti kõrge on see protsent vanemate tütarlaste puhul. Põhiliselt süüakse puuvilju, maiustusi, kooke ja saiakesi.
normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja
vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad
või riis. 11.Vali köögivilju targalt. Mitte kõik köögiviljaroad ei ole tervislikud. Küsi, kuidas köögiviljalisand on valmistatud, eelista tooreid või aurutatud köögiviljalisandeid. Mõned köögiviljad, eriti mugulsibul, imab praadimisel väga palju rasva. Eelista lillkapsast, brokolit, toorsalatites aga kurki, tomatit, lehtsalatit, paprikat. 12.Kui võimalik, uuri restorani veebilehekülgedelt, kas seal on infot toitude toiteväärtuse kohta. Vali targalt. 13.Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud. Naudi toitu, mida sööd, ja pea meeles, et sa sööd selleks, et elada, mitte vastupidi. Kui kõht hakkab täis saama, tuleb söömine järgi jätta! Arsti käsul: üks õun päevas! Veinijoomine võib pidurdada vaimsete võimete langust Uurimistulemuste kohaselt saavutasid veini tarbijad mitmetes kognitiivsete võimete ja
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies
optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..................................................................................................lk 7-9 2.2 Näidismenüü ja minu menüü............................................................................lk 10 KOKKUVÕTE......................................................................................................lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................lk 12 LISAD LISA 1 Toidupüramiid...............................
..............................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus..................................................8 2.TOITUMISPROGRAMM NUTRIDATA.............................................................10 3.ÜLEVAADE MINU TOITUMISEST DETSEMBRI KUUS 2014............................11 3.1. Päevane energiasoovitus ning tegelikkus...........................................12 3.1.1Koolipäev....................................................................................... 13 3.1.2. Puhkepäev................................................
Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
Samas need kes, paar korda päevas söövad tarbivad tavaliselt korraga suure hulka toitu, mis tekitab mao liigtäitumist, ja selletõttu häirib mao tegevust ning soodustab mao-ja seedetrakti haigusi. Inimene peab sööma kolm kuni viis korda päevas. Söögikordade vaheajad peaksid oleme sellise kestusega, et ei jätaks nälja tunnet ja jätkuks jõudu kauemaks. Toidu seedimiseks kulub ligikaudu neli kuni kuus tundi.Näiteks võiks olla hommikueine kell 7-8, lõunasöök kell 12-14 ja õhtusöök kell 18-19. Söögiaeg ei tohiks olla liiga lühike ega pikk. Toitu peab jõudma piisavalt hammastega peenestada. Kiiruga süües satub makku kontrollimatult palju õhku, mis võib mao täitumise korral põhjustada ebameeldivaid vaevusi. [1:144-145] 1.4 Milline on päeva toidukordade jaotus? Hommikusöök peaks sisaldama ligikaudu 25% kogu päevasest kaloritest ja järgnema mahult lõunasöögile. Kõige tavalisemad hommikusöögid on kohv, tee, puder, muna, omeltt,
Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks. Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik. Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid
.................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine...................................................................................................................
vähese rasvasusega kastmed, õlikultuuride seemned, pähklid munakollasega tehtud õlikastmed Piim ja piimasaadused Rasvased (2,54% rasva) piimatooted (lubatud Jogurt, keefir, hapupiim, pett ja kodujuust (kuni 1,5% rasva); juustud (kuni mõõdukalt); kondenspiim, rõõsk, hapu-, vahukoor; 30% rasva), seejuures mitte kasutada määrdevõiet juust (üle 30% rasva); koorejogurt, rasvane jäätis, kohuke Leib ja teraviljasaadused, kartul
Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl need aitavad töövõimeks vajaliku veresuhkru taseme stabiilsena hoida. 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
