Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
Kuidas vähendada rasva hulka toidus? Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise
inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Toitumine Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades.
[1:147] 2.TOIDU OLEMUS 2.1 Milleks meile toit? Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine. Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained. Peale toitainete leidub toidus veel palju väärt aineid, sealhulgas
Tore oli uurimusest teada saada, et 90% neist õpilastest teevad aktiivselt trenni, 2-3 korda nädalas. Ülejäänud 10% tegelesid ka spordiga, kui mitte regulaarselt. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks: Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt. Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. Ärge sööge palju rasvast toitu. Ärge maiustage liiga tihti. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Soolaga ei tohi liialdada. Saavutage optimaalne kehakaal. Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt (2) 4 2. NOORTE TOITUMISHARJUMUSED Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähelepanu isegi noorte seas. Põhjus on lihtne söömine on eluks vajalik.(6) Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam, seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub
TOIDUPÜRAMIID Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine.
· küllastatud rasvhapped · monoküllastumata rasvhapped · polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada pole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva.
..................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt
Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. Inimene vajab vitamiine ja mineraalaineid väikestes koguste, kuid vaatamata sellele on neil täita organismis tähtsad ülesanded. Vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud võivad ilmneda küllalt pika aja möödudes. Ainult mitmekülgne toitumine ja õiged toiduvalmistamise viisid tagavad toidu vitamiinide ja mineraalainete piisava sisalduse. Alustuseks tuleks meelde jätta, et süüa tihti, aga vähe. Hommikuti tuleb alati midagi süüa, kuna see on päeva tähtsaim toidukord ja sellest saame me energiat terveks päevaks. Ei tohiks süüa palju rämpstoitu nagu näiteks kartulikrõpsud, kummikommid, burgerid, friikartulid ja pitsad. Peale kella kuut pole soovituslik
1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine................................................................................................................... 6 2.1 Suitsetamine muudab välimust................................................................................6 2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust.............................................................6 2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.................................................6 2.4 Suitsetamise mõju.................
sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist: * Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse. * Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi- * Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud. * Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i. *Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega. * Piirata tuleb keedusoola tarbimist. * Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid. * Õpilase laual peaks olema iga päev piima. 5 Kõrvuti eelnevaga on toiduvalikul oluline toidu nauditavus, maitsvus. Toitaineterikas, kuid maitsetu ja halvasti serveeritud toit ei tekita isu ja pidurdab seedemahlade
väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas
............. 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4
6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab olulist rolli termoregulatsioonis. Kui mõnda ainet on liiga vähe, siis vastavas funktsioonis tekib häire ja see viib terviseriketeni. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast (ca 55%). Süsivesikurikkad toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10 15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. · Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
Toiduenergia põhilisteks allikateks on lipiidid ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Energiat saadakse ka alkoholist. Toitainete 1 grammi energeetiline väärtus (bioloogiline põlemisväärtus) on esitatud tabelis 21. Tabel 21. Toitaine energeetiline väärtus 1g kcal kJ lipiidid 9 -38 süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17 etanool 7 -29 Kuna erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, siis tuleb esitatud toitumissoovitusi võtta kui orientiire ja läheneda neile individuaalselt. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia tagajärjeks on ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskifaktor. Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna
Järgneb keemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena vabaneb energia. Energiat talletatakse kehas kolmel kujul.Kõige kättesaadavamaks energiaallikaks on veres ringlev suhkur.Seda saab kasutada väga kiire energia vajaduse korral , kuid selle kogus on piiratud. Suuremad varud on seotud glükogeeniga ,mis oma ehituselt sarnaneb tärklisega.Selle varud paiknevad lihastes ja maksas. Glükogeen muundub küllaltki hõlpsasti suhkruks ,mille põlemisel vabaneb energia. Kolmas energiaallikkas on rasvad ,milles talletatud energiahulk on on suurim , ent organismisl on seda kiire vajaduse korral raskem kasutada. Peamised kolm energiaallikat toidus on süsivesikud, valgud ja rasvad. Nende komponentide vahekord toidus määrab, kas on tegemist energiarikka toiduga. Neli olulisemat toiduainete rühma: Värske puuvili- Rikkalik kaaliumi sisaldus ,rohke vee sisaldus,kerge seeditavus,tagavaus suhkru aeglase vabanemise vereringesse.
Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i 1.2.Makrotoitained Makrotoitainete alla käivad valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust
aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis
informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
........................6 1.2.4 Vitamiin E..............................................................................................7 1.3 Mineraalid........................................................................................................7 2.NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID............................................................8 2.1 Alkohol............................................................................................................8 2.2 Suitsetamine.....................................................................................................8 3.VALEST TOITUMISEST PÕHJUSTATUD HAIGUSED....................................9 3.1 Akne.................................................................................................................9 3.2 Tselluliit...........................................................................................................9 4. KAUNI NAHA SUPERTOIDUD...................................
KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus............................
need tuleb asendada muudest allikatest. Nr täiendamiseks võib kasutada asendajana hea toitumine - veel õige toitumine ei ole alati piisav. Keskkonna-ja elustiili rõhutab võib mõnikord suurendavad vajadust oluliste toitainete kõrgem kui saab dieeti. Mõned tegurid, mis soodustavad toitainete ammendumise: ?? * Stress ?? * Pingutavat füüsilist koormust ?? * Alkohol ?? * Tee, kohv ja koolajooke ?? * Dieediga ?? * Töödeldud toidud ?? * Retseptiravimeid ?? * Haigus ?? * Raseduse ?? * Suitsetamine 7 ?? * Vanus ?? * Kehv seedimine ?? * Toidu lisaainete Paljude inimeste jaoks on täna toiteväärtust hooldus ja tervis täiendused on lahutamatu osa kogu tervishoiule ja ennetav meditsiin. Pikaajaline toitainete ammendumise võivad kahjustada tervist ja elujõudu ja samuti aidata kaasa tõsiseid degeneratiivsed haigused. Iga keha funktsioon sõltub energiat tootvate keemiliste reaktsioonide rakkudesse. Ilma piisavalt
et seda peaks tarbima nii vähe kui võimalik. Epidemioloogilised uuringud tõendanud, et puu- ja köögiviljadel on kaitsvad omadused südame-veresoonkonnahaiguste suhtes. Rukkileiva seotust krooniliste haiguste ennetusel seostatakse eelkõige täisteratoodangutega. Kalast tulenevat peamist kasu tervisele seostatakse omega 3-rasvhapetega. Lisaks sellele on kalas ka olulisi vitamiine (vitamiin D) ja mikroelemente (jood, seleen) ning kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kuna piimatooted on tähtsad valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on väga oluline piimatooteid tarbida. Kuna piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Lisaks tavapärastele toitumissoovitustele, peaks tähelepanu juhtima
Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine on ebaterve ja mitte õige ning avaldab organismile pöördumatut kahju. Tervislikum on valida õiged eluviisid. Toitumine Toitumine on organismi varustamine vajalike toitainete (süsivesikud, rasvad ja valgud), vitamiinide, mineraalide ja piisava koguse vedelikuga. Kõik elusolendid vajavad toitu, toit annab neile vajaliku energia ning aitab kasvada. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev. Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või
.........................................................8 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik................................................................................................8 3.6 Lapsele vajalikud toitained.........................................................................................................9 3.6.1 Süsivesikud..........................................................................................................................9 3.6.2 Rasvad................................................................................................................................. 9 3.6.3 Valgud................................................................................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 11
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
