terviseandmete kogumise süsteem. Kõige ülevaatlikumalt kajastavad Eesti laste ja noorte tervist tervishoiuteenuse osutajate statistilised aruanded, mis sisaldavad esmaseid pöördumisi. Nende andmetel on viimastel aastakümnetel 0–19-aastaste laste ja noorte haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi), lihasluukonna ja sidekoehaigustesse; sagedamini on diagnoositud rauavaegusaneemiat, rasvumust, psüühikahäireid, hingamiselundite haigustest pollinoosi, bronhiaalastmat, nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste, mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde
Tervisega seotud mõisted Tervisega seonduvad mõisted: (salutare.ee/moisted) • eluviis - Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. • ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises – mõiste tervise erinevuste määramiseks; ebavõrdsus tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots
Tasub 100% haigekassa, omaosalust ei ole ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas). Neil juhtudel (va kuni 19-aastaste taastusravi) on piiriks kuni 6 kuud ägeda haigestumise algusest. Taastusravi pakutakse: Statsionaarselt - taastusravihaiglad, piirkondlike, kesk- ja mõnede üldhaiglate vastavad osakonnad, Ambulatoorselt nimetatud haiglad, lisaks paljude üldhaiglate taastusravi üksused, ambulatoorset taastusravi teenust pakkuvad ka tervisekeskused, taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm.
............ 42 4.2.1. Varane märkamine ja õige(aegne) sekkumine ..................................................................... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD .........................................................
Suuremad sarnased asutused tekkisid tähtsamates palverännakute sihtkohtades (Rooma, Jeruusalemm jne). Haiglaravi anti neis sporaadiliselt, esimene teadaolev koht, kus seda järjepidevalt tehti, asus Konstantinoopolis 7. sajandil. 1136. aastal näib Konstantinoopoli Pantokraatori kloostri haigla asutamisürik kinnitavat selle traditsiooni jätkumist, mainides mh ka haiglas aset leidma pidavat meditsiiniõpet. Araabia-islami maailmas oli 10. sajandil suuremad haiglad sellistes linnades nagu Kairo, Bagdad ja Damaskus. 12. sajandiks olid araablastel haiglad juba enamuses keskustes. Mõnes haiglas toimus ka arstiõpe. Peaasjalikult hoolitsesid islami haiglad vanade ja puudustkannatajate eest (jäädes muu meditsiinipraktika kõrval siiski tagasihoidlikule positsioonile). Keskaegse Euroopa haiglad olid eeskätt seotud kiriklike institutsioonidega (kloostrid), nende asutamisel mängisid tähtsat rolli ka kõikvõimalikud heategijad. Viimaseid motiveeris see, et
8. Toetame Tallinna linnas üleriigilise tähtsusega transpordikoridoride väljaehitamist ning transpordi- ja logistikakeskuse rajamist lennujaama lähedusse. Maaelu Keskerakond on seisukohal, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning ühise põllu- majanduspoliitika rakendumine ei võta riigilt vastutust maaelu ja põllumajanduse käekäigu eest. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on asustuse säilitamine maal ning maaelu hääbumise vältimine. Riigi ülesanne on maaelu süstemaatiline toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. 1. Kvalifitseeritud maatöötajal peab olema teiste kvalifitseeritud töötajatega samaväärne elatustase. Kui see on objektiivsetest põhjustest tulenevalt tugevasti madalam, rakendab riik seda kompenseerivaid majanduslikke abinõusid. Maal efektiivselt tegutseva ettevõtja töö peab olema tulus. 2
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
Oluline aru saada, millest me räägime, kui me räägime avalikust sektorist Reeglina, kõik asutused, mille ainu- või peamine omanik või asutaja on riik (nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused) ning millega kaasnevad riigile õigused ja kohustused Valitsussektor? Lihtsustatult, kõik need asutused, mida täielikult või osaliselt peetakse üleval riigieelarvest Seega valitsussektor = avalik sektor AS asutused, mille peamine sissetulekuallikas ei ole riigieelarve. Statistikaameti andmetel töötas 2012 a. avalikus sektoris 165400 inimest ja erasektoris 459000 in. perioodil 2006-2012 on erasektori töötajate arv vähenenud 5,1%, avaliku sektori töötajate arv suurenenud 1,7%. ( Jne Riigimasina leht moodles) Valitsusasutused Eestis (allikas Riigimasin moodles): Valitsusasutuste hulka kuuluvad ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, aga ka maavalitsused, Kaitsevägi, Rahvusarhiiv, Prokuratuur, vanglad, Häirekeskus.
narkosõltlastele, mis loob võimaluse narkootikumidest loobumiseks ning stabiilse ja kauaaegse remissiooni saavutamiseks, luues sellega omakorda eeldused järgnevaks täielikuks sotsiaalseks reintegratsiooniks. Uimastisõltuvuse ravi on erinevatele sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustik Terviklik raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: 1. Esmase kontakti loomine, motiveerimine raviks perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne); 2. Detoksifikatsioon (võõrutusnähtude ravi) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; 3. Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; 4
palju teaduslikku materjali ning nende ajalooline käsitlus on teadusloomes väga lünklik, on see temaatika huvitanud mitmeid autoreid. Sama vana kui inimkond, on ka inimeste haigused ja terviseprobleemid. Nende raviks ja leevenduseks on kasutatud looduslikke vahendeid: taimed, külma- ja soojavee allikad, mere-, jõe- ja järvemuda, samas on abi saadud ka mõne geograafilise piirkonna ekst- reemsetest klimaatilistest tingimustest. Kuigi kuurordid ja spaad on tekkinud erinevates kohtades, on nende tekkepõhjused sarnased. Lisaks ravile olid nende eellased juba Vana-Rooma päevil mõeldud ka sotsiaalse suhtlemise ja terviseprobleemide ennetamise kohtadeks (Yegül 1995: 15, 3038; Fagan 1999: 7585). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada. Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet
Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism Kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikult moraalile
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS ︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted
(Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm
5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata
o teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus, jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende
· töö korraldamine (riskianalüüsi töögrupid, planeerimisstruktuurid); · hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine ja muude tegevuste algatamine; · eesmärkide saavutamise kontrollimine; · tehtud vigade parandamine. Kõige olulisemad tegevused on: · riski- ja nõrkade kohtade analüüs, mille eesmärk on avastada komplekssed ristmõjudega hädaolukorrad; · valmisoleku hõlmamine üldplaneerimisprotsessi (kahjude vältimine ja kontroll); · hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine; · kriisiteadlikkuse ja kriisireguleerimisoskuste arendamine. 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs HOVS-ist tulenevalt peavad ministeeriumid tegema riskianalüüsi, mis on ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise alus, ning tehtud analüüsi tulemusi arvestatakse ministeeriumi eelarve koostamisel ja arengu kavandamisel. Selletõttu
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende
6 (puhastamata) piirkonna ja steriilse instrumendi kokkupuuteni. Kontaminatsioon suurendab alati nakkusohtu, see võib toimuda ka märkamatult, kui töötaja ei pane ohtu tähele. Hankides infektsioonide tõkestamisega seotud professionaalset informatsiooni ja järgides häid haiglahügieeni eeskirju, võidakse infektsioone tõrjuda tulemuslikult. PERSONALI ISIKLIK HÜGIEEN Hügieen ehk tervishoid hõlmab kõiki tervist edendavaid ja puhtust hoidvaid tegevusi. Isiklik hügieen on eelkõige puhtus, mida inimene oma igapäeva elus hoiab ning on iseenesest mõistetav. Inimese nahk ja enamik limaskesti on pidevalt asutatud paljude erinevate mikroobide poolt. Mikroobidel on oluline osa inimese kui liigi säilimiseks. Inimloode on steriilne. Igal inimesel on oma eriline mikroorganismide kooslus, mis on omane ainult temale. Selle tingib
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Oskab ja suudab vabandust paluda Oskab eksmimuse korral aidata kliendil olukorda lahendada Ei süüdista klienti ega vaidle temaga kunagi Pakub välja alternatiive ja selgitab keeldumise põhjuseid Teatab kliendile, kes ja millal aitab, kui ei saa ise seda kohe teha Veendub, et klient jäi lahendusega rahule Kutsub hätta jäädes appi töökaaslase või juhi 3 Talletab probleemid, et juhtunust õppida 4 teed konflikti lahendamiseks: Vältimine ei tunnitsa viga Domineerimine surub oma lahenduse peale ega aktsepteeri klienti Kohandumine võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda Kompromiss leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus Kaebuste lahendamise kuldreeglid: Arenda infokanalit selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt Kompenseeri tekkinud kahju Registreeri kõik kaebused Lahenda probleem
Senati nõusolek. Ta saab küll määrata suursaadikuid, kohtunikke ja kõrgeid ametnikke, kuid Senat peab need kinnitama. Ka seaduseelnõusid saab vastu võtta vaid parlamendi enamuse nõusolekul. (Wilson, 1998, p. 327). Kuigi president on maa-ja merevägede ülemjuhataja, ei saa ta sõda välja kuulutada, seda saab teha vaid Kongress (Gitelson jt, 1996, lk. 241-243). Loetelu jätkates võib veel mainida, et presidendil puudub voli otsustada riigieelarve üle, vaid selle üle otsutab Kongress, lisaks on presidendil küll vetoõigus, kuid mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul on võimalik see veto tühistada. (Gitelson jt, 1996, lk. 244-245; Jakobson jt, 2011, lk. 386) Nagu näha, võib president ühes oma administratsiooni ja tugistruktuuriga olla küll peamine agendakujundaja, kuid tema võimupiire kärbivad mitmed põhiseadusest tulenevad punktid, mis annavad Kongressile võimaluse
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt. 2 Keskkonnastrateegia 2.1 Eesmärgid Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid: · Reostuse ennetamine ja vältimine · Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Eesti keskkonnastrateegia: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
