Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasjagu ei tööta
teemal. Kas oleks mõistlik tervisehoiukulutusi suuredada 50 miljoni euro võrra või peaks eelistama erakindlustusturu tekkismist. Peamiselt on töös esitatud andmed võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot
Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and the Publi Sector" III osas toodud raamistikku Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. (Eesti, 2013) Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot
kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor. wt - keskmine sissetulek 1 töötaja kohta invaliidsuspensionid , samuti arstiabi on sektori kaudu, mille põhilisteks Kindlustuse kui toote kaks intellektuaalset perioodil t; universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad funktsioonideks peetakse allokatsiooni, ehk alust on suurte arvude seadus ja nt - aktiivse elanikkonna kasvumäär. vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse avalike kaupade tootmist, jaotusfunktsiooni ja kauplemisest teenitav kasu Kapitalikogumissüsteemi puhul on
Oluline aru saada, millest me räägime, kui me räägime avalikust sektorist Reeglina, kõik asutused, mille ainu- või peamine omanik või asutaja on riik (nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused) ning millega kaasnevad riigile õigused ja kohustused Valitsussektor? Lihtsustatult, kõik need asutused, mida täielikult või osaliselt peetakse üleval riigieelarvest Seega valitsussektor = avalik sektor AS asutused, mille peamine sissetulekuallikas ei ole riigieelarve. Statistikaameti andmetel töötas 2012 a. avalikus sektoris 165400 inimest ja erasektoris 459000 in. perioodil 2006-2012 on erasektori töötajate arv vähenenud 5,1%, avaliku sektori töötajate arv suurenenud 1,7%. ( Jne Riigimasina leht moodles) Valitsusasutused Eestis (allikas Riigimasin moodles): Valitsusasutuste hulka kuuluvad ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, aga ka maavalitsused, Kaitsevägi, Rahvusarhiiv, Prokuratuur, vanglad, Häirekeskus.
sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvusvaheliseks koostööks. 3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. 4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koostöös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole hariduskohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat. Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. Peame oluliseks noorte senisest aktiivsemat kaasamist kohalike omavalitsuste töösse. 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes. 3
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4. Tagada õiglus ja võrdväärsus 9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) 1. Juhtmõtteks solidaarsus. 2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed
Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib
See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel vanadus, haigus, tööõnnetus. Kaitsemehhanism on olemas, pakume kõigile, ei ole vahet, kas tööline või kontoritöötaja. Kuidas skeem on ülesehitatud? teenusepõhine arusaam või kulupõhine. Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus kulude hüvitamine reisi kindlustus. Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse. Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne
Transformation (Polanyi), mis lõhkus traditsioonilised-lokaalsed heaolu allikad Sotsiaalkindlustus- läbimurre riigiehituses. Sotsiaalkindlustus: Standardiseeritud hüvitised (benefits). Saamise aluseks selged õigused- kohustused, mitte heategevus või vaesustest (means-testing). Ühtsed üle riigi, mitte paikkondlikud. Kohustuslik. Tulemused: Keskse täitevvõimu tugevnemine. Riigi vastutus sotsiaalpoliitikas. Bürokraatia kasv Miks läbimurre? Kindlustuse kohustuslikkus nõudis tugevat ja tsentraliseeritud haldusaparaati. Riigipiirid omandasid sotsiaalse tähenduse. Kodakondsus muutub avaliku poliitika probleemiks (pärast I MS). Mille poolest Euroopa riigid erinesid? The “Great Divide” - Universaalne ja Tööpanuse HR SAKSAMAA e. Tööpanuse mudel: Sots. kaitse juurutamise aeg ◦ 1883 (sickness). 1884 (work injuries). 1889 (old age). Sots. kaitse juurutamise põhjus- “osta” töölisklassi lojaalsust. Riigiehituslik
Uimastisõltlaste aktiivravi toimub põhiliselt psühhiaatrilise tegevusloaga meditsiinikeskustes. Rehabilitatsioonisüsteem on alles välja kujunemas ning ei suuda rahuldada nõudlust taastusabi järele. Põhimõtted: 1. Uimastisõltuvus on haigus, mille arengut ning väljendumist mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid ning mille ravimine toimub tervishoiukorralduse ja ravikindlustuse seaduse kohaselt; 2. Uimastisõltuvus on mitmemõõtmeline haigus, mis nõuab diferentseeritud lähenemist ravile pöördujatele ning multidistsiplinaarse personali kaasaamist ravi protsessi. Meditsiiniline personal, psühholoogid, psühhoterapeudid ja 13 sotsiaaltöötajad teevad koostööd nende erialase kompetentsi alusel. Teenused
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed
Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20
puudulikkus ning arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsioon ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist. Näide informatsiooni ebasümmeetriast: kindlustusturg (elukindlustus). Kindlustuse ostjal palju rohkem informatsiooni oma tervise ja sellega seotud riskide kohta kui müüjal (kindlustusfirmal). Situatsiooni tasakaalustamisek on võimalikud samuti mitmesugused meetmed (arstlik kontroll jne). 28.Avage hääletamisparadoksi olemus. Millest sõltub hääletamistulemus? Loogikast on tuntud transitiivsuse omadus, mille kohaselt sellest, et kui a on suurem kui b ja b on suurem kui c, järeldub, et a on ka suurem kui c. Politiiliste valikute puhul aga transitiivsuse omadus
Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades - Riiklikud toetused töötutele rahalised toetused ja koolitusvõimalused. T.H.Ilves, Tony Blair, Tarja Halonen, Sven Mikser Valimised Funktsioonid: 1. määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma) 2. valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi 3
tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%) On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutut jt) Noored perekonnad on raskustes eluasemeturule pääsemisel On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus
Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem. Tulu, mida tootja hüvise pakkumisel saab, on väiksem kui kasu, mida ühiskond selle hüvise puhul saaks. Seetõttu pakub totoja hüvist vähem, kui ühiskondlikult efektiivne oleks. 7 On hüviseid, mis võivad tunduda avalikena, kuid tegelikult ei ole. NT arstiabi – haigekassa puudumisel tasuline, haridus – iga soovija ei pruugi sisse saada. Turul oleks huvi avalikke hüviseid pakkuda siis, kui vähemalt tulu=kulu ja teenitakse mingit kasumit. Turu ebaefektiivsus avalike hüviste puhul: SMB (ühiskondlik piirkasu) > PMB (isiklik piirkasu) ebaefektiivsus, turul kujunev q1 kogus on liiga väike. Joonis 3 Kui avalike hüviste tarbimist välistada ei saa, siis ei saa katta ka hüvise pakkumisega seotud kulusid
o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid · Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada
sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on
teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest
töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised, muudelt nimetamata, seaduse vm õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SM makstakse summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. SM määr 33%: jaotub laekunud sotsiaalmaksu kannab EMTA 15 tööpäeva jooksul üle järgmiselt: 20% või 16% riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 4% väärtpaberite keskregistri pidajale; 13% riikliku ravikindlustuse vahenditesse; al 2007 sm määr 13% töötuskindlustushüvitistelt. SOTSIAALMAKSU ARVESTAMINE, TASUMINE: Maksustamisperiood: Kalendriaasta: FIE vorm E maksustamiseperioodile järgneva aasta 31.03, maksu tasumine 01.07 või 01.10. Kalendrikuu: vorm TSD väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, maks tasuda samaks tähtpäevaks. Isikustatud SM- isikukoogiga deklareeritud SMga maksustatud väljamakse alusel arvutatu
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele; alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; 5 perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on: - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine;
· tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; · tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras. Juriidilise isiku väärtpaberiinvesteeringutest tekkivate tulude ja kulude arvestus toimub osana ettevõtte üldistest tuludest ja kuludest. Väärtpaberikasu kasu = müügihind - müügikulud -soetamismaksumus Soetamismaksumus on o kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (sh makstud komisjonitasud ja lõivud) o väärtpaberi vahetuse puhul võetakse müügihinnaks vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi (muu vara) turuhind Kui vara (sh väärtpaber) on ostetud riigilt, abikaasalt, vanemalt või lapselt või pärimise teel saadud EVP-de eest, siis on
Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud: 1)hüvede loomine on seotud kulutustega 2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja 3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine
majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav. ·sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis
eraettevõtluse kombineerimist majanduse riikliku juhtimise ja planeerimisega, mis oli üle võetud N Liidult. Ümberkujundamata vabaturumajandust lääneriikides enam ei pooldatud, valitsuste suund oli täielikule tööhõivele, heaolule ja sotsiaalse kindlustatusele, samuti majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari.
sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu. Nii erakindlustuses kui sotsiaalkindlustuses eksisteerib hoolitsus üksikisiku tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis, kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on
organell. Tähtsaks muutusid erinevate elementide erinevad kontsentratsioonid rakus sees ja väljas ning sel põhinevad elektrilised potentsiaalid. Kordamisküsimused · Teadke juhtivaid füsiolooge ja nende tööd 9 Saareke, lad. k insula, annab oma nime hiljem insuliinile. 10 On siiski ka väiteid, et see seos oli juba varem teada, nt traumaatiliste juhuste pinnal. 10 XIII. 6. LOENG Arst, patsient ja haigla staatuse ja funktsiooni muutumine ajaloos. Haigla sünd on küllaltki ebaselge. Antiikajast on teada, et haiged võisid ööbida arsti elamus või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest. Samas haiglat kui sellist mainitakse alles 350. aasta paiku, st juba kristluse kontekstis. Tõepooelst hoolekanne oli osa kristlikust dogmaatikast ning
· Rehabilitatsiooniteenuse osutamine võib toimuda ka samaaegselt tervishoiuteenuste, tööturuteenuste või kohalike omavalitsuste toetavate sotsiaalteenuste osutamisega. Samuti ei vaja kõik inimesed kõikide toodud etappide läbimist. KUIVÕRD RAKENDUB EELNÕUS PLANEERITU TEGELIKKUSES? ARUTELU. Vajaduste terviklik hindamine? Erinevatel rehab.asutustel on erinev lähenemine: · Kui reh.asutus on haigla pigem meditsiinilise suunitlusega reh.teenus. 19 · Kui reh.asutus on hoolekandeasutus, puuetega inimestega igapäevaselt tegelev MTÜ siis rõhk pigem (puudespetsiifilistel) iseseisvate toimetulekuoskuste õppel. · Kui reh.asutus on haridusasutus sel juhul ka reh.teenus haridusliku suunitlusega. · Töö- ja kutsealast rehabilitasiooni pakkuvaid asutusi on väga vähe ja töölesaamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
