Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni täitematerjali katsetamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks?
  • Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL


Ehitusmaterjalid
Laboratoornetöö nr. 3
2018
Betooni täitematerjali katsetamine
EAUI 31
Artjom Fjodorov
177465
 
Tanel Tuisk
 
  • Töö eesmärk


    Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse , terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi.
  • Katsetatav materjal


    Liiv ja killustik .
  • Kasutatud vahendid

  • Töökirjeldus

  • Puistetiheduse määramine

  • Liiv


    Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad , mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga . Puistetihedust määrati järgmise valemiga:
    Valem 4.1 Puistetihedus
    - puistetihedus [kg/m3]
    • - anuma mass [g]
    • - liiva ja anuma mass [g]
    • - anuma maht [cm3]

    Arvutus:
    Kuna kahe katsetulemuse erinevus ei ole suurem kui 20 kg/m3 puistetiheduse näitajat võib peeta täpseks ja kolmas katse ei ole vajalik.
  • Terastikulise koostise määramine


    Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga:
    Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas
    - 4 mm kruusasisaldus liivas [%]
    - 8 mm kruusasisaldus liivas [%]
    • - jääk sõelal avaga 8 mm [g]
    • - jääk sõelal avaga 4 mm [g]
    • - proovi mass [g]
    Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega :
    Valem 4.5.2 Osajääk
    - osajääk sõelal [%]
    • - jääk sõelal avaga i [g]
    • - kogu proovi mass [g]
    Valem 4.5.3 Kogujääk
    - kogujääk sõelal i [%]
    Valem 4.5.3 Läbind
    - läbind sõelal i [%]
    Valem 4.5.4 Peenusmoodul liival
    - peenusmoodul
    • - sõelte kogujääkide summa [%]

  • Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine


    Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks kasutati killustik fraktsioonidega 8-16 mm massiga 1 kg. Killustiku massist silma järgi eraldati need terad, mille paksus ja laius oli 3 või enam kordi väiksem tema pikkusest. Välja sorteeritud kehad kaalutati ning arvutati protsentides nedne osakaalu kogu killustiku massist.
    Plaatjate ja nõeljate terade mass – 148 g
    Kogu mass – 1000 g
    - plaatjate ja nõeljate terade hulk
  • Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi.


    Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatati GOST standart süsteemi metoodikat. Eelnevalt sõelumise teel killustikust sai eraldatud peenosis. Sõelale jääva killustiku fraktsioon puistati metallist silindrisse, silindri servani jäi 15 mm vahemik. Silindri sisse asetati kolb killustiku peale ning koormati hüdraulilisel pressil jõuga 50 kN. Koormamiskiiruseks oli 1-2 kN/s. Saadud muljutud killustik sõelutati kontrollsõeltel läbimõõtudega 4 mm, 2 mm ja 1 mm, viimase sõelale jäänud killustiku hulk kaalutati ning sellega arvutati muljumiskindluse väärtuse:
    - muljumiskindlus [%]
    • - kontrollsõela läbinud killustiku mass [g]
    • - silindrisse puistatud killustiku mass [g]
    Arvutus:
    Vastavalt tabelile 4.8.1 leiti sobiva killustiku marki.
    Tabel 4.8.1 Killustiku markid
    Muljumiskindluse väärtusele 15,4% vastab killustiku mark 600.
  • Tulemused


    Tabel 5.1 Puistetiheduse määramise tulemused
    Katse nr.
    Anuma mass
    Liiva ja anuma mass
    Anuma maht
    Puiste - tihedus
    m (g)
    m1 (g)
    V (cm3)
    [kg/m3]
    1
    215,8
    1710
    1000
    1500
    2
    1700
    1480
    Tabel 5.2 Liiva kruusasisaldus
    m =
    2000
    [g]
    m 8 =
    2,2
    [g]
    m 4 =
    4,4
    [g]
    a 4 =
    0,1
    [%]
    a 8 =
    0,2
    [%]
    Tabel 5.3.1 Terastikulise koostise määramise tulemused
    Sõela ava [mm]
    Jääk sõelal m [g]
    Osajääk sõelal [%]
    Kogujääk sõelal [%]
    Läbind sõelal i [%]
    Peenus- moodul
    4
    0
    0
    0
    100
    2,10
    2
    2,6
    1,30
    1,30
    99,0
    1
    8,6
    4,30
    5,55
    94,0
    0,5
    37,8
    18,8
    24,4
    75,5
    0,25
    116,2
    58
    82,5
    17,5
    0,125
    33,2
    16,6
    99,0
    1,00
  • Vasakule Paremale
    Betooni täitematerjali katsetamine #1 Betooni täitematerjali katsetamine #2 Betooni täitematerjali katsetamine #3 Betooni täitematerjali katsetamine #4 Betooni täitematerjali katsetamine #5 Betooni täitematerjali katsetamine #6 Betooni täitematerjali katsetamine #7 Betooni täitematerjali katsetamine #8
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kery13 Õppematerjali autor
    Laboratoornetöö nr. 3
    [1] Töö eesmärk
    Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi.

    Sarnased õppematerjalid

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID-LIIV JA KILLLUSTIK
    18
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4
    11
    docx

    Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    Betooni täitematerjali katsetamine
    8
    docx

    Betooni täitematerjali katsetamine

    Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik ­ kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv ­ peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel

    Ehitusmaterjalid
    Täitematerjalid-labor
    10
    docx

    Täitematerjalid, labor

    8.JÄRELDUS Liiva puistetihedus on 1489 [kg/m3], ei vasta RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks. Graniitkillustik puistetihedus on 1644 [kg/m3], veeimavus on 2,9 %, terade tihedus on 2927,9 [kg/m3], killustiku muljumiskindlus tuli 5,4 %, killustiku tugevusmargiks tuli 1200, kuna jääb alla 11%. 9.KÜSIMUSED 1. Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liiv ei tohi sisaldada aineid, mis takistavad betooni kivinemist või tekkitavad korrosioone ja vähendavad betooni püsivust. Sellisteks aineteks on väävelühendid, mis põhjustavad purunemist, kloriidid, mis põhjustavad betoonis olevate armatuuride roostetamist ja teised orgaanilised ained, mis muudavad betooni struktuuri nõrgemaks. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tera suurus mõjutab betooni kvaliteeti. Tema valik sõltub ka kavandatavast tööst. Killustiku terade suurus on vahemikus 4 mm kuni 16 mm

    Kategoriseerimata
    Ehitusmaterjalide praks 4
    5
    docx

    Ehitusmaterjalide praks 4

    valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal ­ kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi ­ see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi ­ mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi ­ 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja purunemis-, külma-, löögi- ja kulumiskindluse järgi. 2) Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid labor 4
    22
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 4

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk  Killustiku puistetiheduse määramine  Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine  Tühiklikkuse arvutamine  Terastiku koostise määramine  Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine  Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine
    4
    docx

    Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

    Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal ­ kerged või rasked täitematerjaid; fraktsioonidsees jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi ­ see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi ­ mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi ­ 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja purunemis-, külma-, löögi- ja kulumiskindluse järgi. 2) Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid labor 4
    5
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 4.

    ..20 7,5 D 85...99 99,6 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Killustik terastilikuline koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid" Katsetatud killustiku muljumismark tuli 17%, kirjandusliku allika väitel vastab see Killustiku mark 600-le [c, lk 4] Katsetatud killustiku katsetulemused jäid kirjanduslikult antud tulemuste piirese, Järelikult on killustik sobilik kasutamiseks betooni jämetäitematerjalina. 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ottson.ee/eng/avaleht/kataloog/alias-6/ b) http://www.sakret.ee/userfiles/downloads/Betoon_krohvid_jm_materjali_ope.pdf c) http://v2.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/4_Killustik.pdf d) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf e) http://www.mnt.ee/failid/4MA2010_15_aruanne.pdf

    Ehitusmaterjalid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun