Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik (0)

1.EESMÄRK 
Killustiku  puistetiheduse , terade tiheduse,  terastiku  koostise,  tugevusmargi ja  plaatjate  ning 
nõeljate terade hulga määramine. 
2.KATSETATAVAD  EHITUSMATERJALID  
Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli  killustik . 
3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID 
Töös kasutati järgnevaid vahendeid: 
   Elektrooniline  kaal  KERN  CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; 
   nihik , täpsus 0,1 mm; 
  sõelad; 
  anum mahuga 10 liitrit; 
  hüdrauliline press. 
4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE 
Killustik  on  sõmer   mehaaniline   sete.  Killustiku  lähtematerjalid  on   paekivi ,   graniit ,  pimss, 
perliit ,   keramsiit   jne.  Killustiku  saadakse  peamiselt  kivi  lõhkamise  või  purustamise  teel, 
millest  saadud  produkt  sõelutakse,  et  lahti  saada  tolmust  ning  saada  vajaliku  fraktsiooniga 
killustikku .  Peale  seda  testitakse  saadud  killustiku  kvaliteeti,  mis   tagaks   temast  valmistatud 
toote pikaealisuse. 
5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD 
Tavalist  killustikku  (paekivi,  graniit  jms)  kasutatakse  põhiliselt  raske-  ja  asfaltbetooni 
jämetäitematerjalina,  sillutisena  ning  raudteeballastina.  Kerget  killustikku  (pimss,  keramsiit, 
perliit jms) kasutatakse  kergbetooni  jämetäitematerjalina. 
 
1 
 
 
6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 
6.1 Killustiku puistetiheduse määramine 
Killustiku  puistetihedust  määratakse  kaks  korda.  Selleks  kasutatakse  anumat,  mille  mahuks 
oli  10  liitrit.  Killustik  valatakse  anumasse  10  cm  kõrguselt  kuhjaga,  tasandatakse  ja 
kaalutakse.  Katse  tulemus  on  näidatud  tabelis  6.1.  Killustiku   puistetihedus   arvutatakse 
valemiga: 
         
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(1) 
 
kus  
m – killustiku mass  anumas  , g; 
 
V – anuma ruumala, m³. 
Tabel 6.1  Puistetihedus  
Killustiku  anuma 
Katse nr 
mass 
ruumala  tihedus 
1 
13,628 
10 
1362,8 
2 
13,806 
10 
1380 ,6 
Keskmine tihedus on 1371,7 kg/m³ 
6.2 Killustiku terade tiheduse määramine 
Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb killustik kaaluda õhus ja vees. Killustik ei kaeta 
parafiiniga , kuna killustik on tihe materjal, mis ei ima vedelikku endasse kiiresti.  Tabelis 6.2 
on  näidatud  katse  tulemused.  Katset  viidi  läbi  kaks  korda.  Killustiku  terade  tihedus 
arvutatakse: 
     
  
         
 
 
 
 
 
 
 
(2) 
          
kus  
   – kuiva täitematerjali mass õhus, g; 
 
   – veega täidetud katsenõu mass, g; 
 
    - täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass, g. 
Tabel 6.2 Terade tihedus 
killustiku  Killustiku 
Katsenõu  Katsenõu 
mass 
mass 
õhus, g 
vees, g 
õhus, g 
vees, g 
Tihedus 
66 
41,8 
634 
310,2 
1958,00 
2 
 
 
6.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine 
Killustiku tühiklikkus arvutatakse: 
                       
 
 
 
 
 
 
 
 
(3) 
   
Kus        - killustiku puistetihedus, kg/m³; 
 
 
 
 
 
 
    - killustiku terade tihedus, kg/m³. 
 
                                  
    
6.4 Killustiku terastiku koostise määramine 
Killustiku 
terastiku  koostise  määramiseks  kasutatakse  erinevate  läbimõõtudega 
sõelakomplekti.  Mida  jämedam  killustik,  seda  suurem  kogus  killustikku  peab  olema.  
Sõelumine on lõppenud, kui üheminutlise sõelumisega proovi kogus sõelal ei muutu enam kui 
1,0 %. Tabelis 6.4 on välja toodus katse tulemused. Killustiku proovi mass oli 2790 g. Tabelis 
6.4.1  on  välja  toodud  betooni  täitematerjali  ülemine  ja  alumine  mõõt  ning   graafikus   6.4 
killustiku terastikuline koostis ja piirid, mille vahele peaks killustiku tulemused jääma. 
 
a)  Osajääk    %-des sõelal i: 
 
                
 
 
 
 
 
 
 
(4) 
 
kus  
   – jääk sõelal i, g 
 
m- kogu proovi mass, g 
Näide 
   = 121 g 
m = 2790 g 
 
                        
    
 
b)  Kogujääk    %-des sõelal i: 
                     
 
 
 
 
 
 
(5) 
kus    - osajääk sõelal i, % 
Näide 
                   
            
 
c)  Läbind    %-des sõelal i: 
              
 
 
 
 
 
 
 
(6) 
kus    – kogujääk sõelal i, % 
Näide 
           
 
                         
 
3 
 
d)Killustiku peensusmoodul FM: 
 
 
                                                  
   
 
 
kus                                                kogujäägid vastaval sõeltel %. 
Tabel 6.4 Killustiku  terastiku koostise määramine 
Jääk 
Osajääk  Kogujääk  Läbind 
Sõela ava, 
sõelal 
sõelal i 
sõelal i 
sõelal i 
Peensusmoodul 
mm 
mi, g 
ai, % 
Ai, % 
Li, % 
FM 
16 
121 
4,34 
4,34 
95,66 
11,2 
1029 ,6 
36,90 
41,24 
58,76 
8 
845,2 
30,29 
71,54 
28,46 
5,6 
618,2 
22,16 
93,69 
6,31 
5,07 
4 
130 
4,66 
98,35 
1,65 
2 
12,2 
0,44 
98,79 
1,21 
1 
1,2 
0,04 
98,83 
1,17 
0 
32,6 
1,17 
100,00 
0,00    
Tabel 6.4.1 
Sõela 
Alumine  Ülemine 
ava, mm  mõõt, %  mõõt, % 
0 
0 
0 
2,8 
0 
5 
5,6 
0 
20 
16 
85 
99 
22,4 
98 
100 
32 
100    
Graafik  6.4 Killustiku terastikuline koostis vastavalt EVS-EN 12620:2002 nõuetele 
120,00 
 
%  100,00 
,i la 80,00 
leõ 60,00 
s 
Alumine piir 
d
n
40,00 
i
Ülemine piir 
bä 20,00 
L
Läbind sõelal i Li 
0,00 
0 
2,8 
5,6 
16 
22,4 
32 
Sõela ava, mm 
 
4 
 
 
6.5 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine 
Selle  määramine  toimub  rühmituse  kaupa.  Katses  eraldatakse  silma  järgi  need   terad ,  mille 
paksus  ja  laius  on  tema  pikkusest  kolm  või  rohkem  kordi  väiksem,  kui  ei  ole  kindel,  tuleb 
terad  üle  mõõta. Eraldatud  terad  kaalutakse  ja  arvutatakse  nende  sisaldus  proovis.  Tulemus 
toodud tabelis 6.5. 
Tabel 6.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus 
Plaatjate ja 
Plaatjate ja 
nõeljate 
nõeljate terade 
Proovi 
terade mass, 
sisaldus 
mass, g 
g 
killustikus, % 
1049,2 
262,6 
25% 
6.6 Killustiku tugevusmargi määramine 
Killustiku tugevusmark määratakse kahes jaos: 4 - 8 mm(kontrollsõela ava 1,0 mm)  ja 8 – 16 
mm(konrollsõela ava 2,0 mm). Killustik valatakse 5 cm kõrguselt silindrisse. Killustiku peale 
asetatakse  kolb,  mida  hüdraulilise  pressiga  koormatakse.   Silindris   muljutud  killustik 
sõelutakse  vastaval  kontrollsõelal,  olenevalt  killustiku  suurusest.  Katse  tulemus  on  välja 
toodud tabelis 6.6. Killustiku muljumiskindlus Dp arvutatakse järgmiselt: 
               
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(7 ) 
 
Tabel 6.6 Tugevusmark 
Silindrisse 
Kontrollsõela  puistatud 
läbinud 
killustiku 
killustiku 
mass M,  Muljumiskindlus 
  
mass m1, g 
g 
D, % 
8 - 16 
mm 
29,4 
185,4 
15,9 
4 - 8 mm 
41,4 
337,8 
12,3 
 
Killustiku, fraktsiooniga 8 – 16 mm, muljumiskindluseks tuli 15,9 %.  Lisas  tabelis 2 toodud 
andmete  põhjal,  on  katsetatud  killustiku  tugevusmargiks  600.  Killustik,  fraktsiooniga  4  –  8 
mm,  muljumiskindluseks saadi 12,3 %.  Samast  tabelist võib  leida tugevusmargi,  milleks on 
1000. 
5 
 
 
7.JÄRELDUS 
Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade  tiheduseks  tuli 
1958  kg/m³.  Kirjandusest  on  leitav,  et  killustiku  soovitatav  puistetihedus  on  1250  -   1400  
kg/m³[1],  seega  katsetav  killustik  on  õiges  vahemikus.  Kuna  puistetihedus  on  suhteliselt 
suur,siis  betoon , milles kasutada antud killustikku jämetäitematerjalina, saaks tugev ja tihe. 
Killustike   peensusmooduliks  tuli  5,07.   Raado   loengumaterjalist  võib  lugeda,  et 
peensusmooduliks on 6,5-8,5, seega katsetatv killustik on peene. 
 
Killustku  plaatjate  ja  nõeljate  terade  sisalduseks  kogu  proovis  tuli  25  %.  Nõue  betooni 
valmistamiseks  on  15  –  50  %[1].  See  killustik  on  sobilik,  et  seda  kasutada  betoonis 
jämetäitematerjalina.  
 
Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %. Mida suurem muljumiskindlus, 
seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse järgi määratakse killustiku tugevusmark. Katses 
olid tugevusmargiks kas 600 või 1000.  
8. KORDAMISKÜSIMUSED 
8.1 Milliste näitajate alusel valitakse killustik  betooniks ? 
 Killustiku  peensusmooduli  väärtus  on  6,5  –  8,5,  mida  suurem  on  killustiku  puistetihedus, 
seda suurem on betooni tugevus. Killustiku nõeljate ja plaatjate terade hulk peab jääma  
15 – 50 %. Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 – 2 korda suurem.[1] 
8.2 Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? 
Betoonisegus kasutatavad killustiku fraktsioonid on 2-8 mm, 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. 
[1] 
8.3 Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni 
valmistamiseks? 
Betooni  valmistamiseks  peab  olema  killustiku  ülemise  terasuuruse  mõõtmega  D≥4  mm  ja 
alumise mõõtmega d≥2 mm. [1] 
6 
 
8.4 Mis piirab jämedate killustike kasutamist? 
Jämedal  killustikul  on  väiksem  puistetihedus,  kuid  mida  kõrgem  on  puistetihedus,  seda 
tugevam ja tihedam betoon saadakse.[1] 
8.5 Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või 
sellega võrdne? 
Killusiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5- 2 korda.[1] 
8.6 Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit – ja 
lubjakivikillustikus? 
Neid võib olla 1-4,5 %.[1] 
 
9. KASUTATUD KIRJANDUS 
1. EPM  3500  EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2013-2014.II osa.  Prof .LRaado 
10. LISA 
Tabel 1 EVS-EN 12620:2002 „ Betooni täitematerjali“ nõuded 
Sõela ava , mm 
Läbind sõelal, % 
d/2 
0...5 
d  
0...20 
D 
85...99 
1.4 D 
98...100 
2 D 
100 
 
Tabel 2 Killustiku tugevusmargid 
Mujljumiskindlus Dp, % 
Killustiku 
Settekivimid ja 
mark 
moondekivimid 
Tardkivimid  
1400    
kuni 12 
1200  kuni 11 
üle 12-16 
1000  üle 11-13 
üle 16-20 
800  üle 13-15 
üle 20-25 
600  üle 15-19 
üle 25-34 
400  üle 19-34 
  
300  üle 24-28 
  
200  üle 28-35 
  
7 
 
 
8