Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD - 3juttu (0)

1 Hindamata
Punktid
Kullaketrajad � Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli n�id ja 3 t�tart oli endale varastanud 3 t�tart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toat�druk n�iutud kass L�hidalt: Elasid kord �ks n�id ja tema kolm t�tart. N�id sundis t�treid kullast l�nga ketrama . Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta t�tardele mitme p�eva t�� k�tte. Samuti �hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis l�nga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid t�tred selle peale, sest nende arvates oli see v�imatu. �hel p�eval, kui n�id oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa �ra ja sattus t�tarde juurde. Kui teised �ed ketrasid, siis noorem �de lobises �ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja t�tre kaasa viia. Kui noorem t�tar ketrama l�ks, oli k�igi imestuseks tema l�ng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui n�id koju tuli, �hvardas ta kuningapoja tappa, kui ta veel siia julgeb tulla. Hommikul saatis noorem t�tar varesega kuningapojale teate, et ta enam siia ei tuleks. Kuningapoeg tuli ikka ja lahkus koos t�trega. Kui n�id seda m�rkas, saatis ta n�iakera nende poole teele ja kui see nende hobust puudutas, t�usis see tagajalgadele ja noorem t�tar kukkus vette, mil ta �ienupuks muutus. Siis l�ks kuningapoeg teiste t�tarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt m�ista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis m��ris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja � tles : �Mehest v�hk� ja h�ppas j�kke, kus ta t�tre �ra p��stis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta n�ia �ra ja p��stis ka teised t�tred �ra. Kullakerad jagas ta t�tarde vahel �ra. --- �Vaeselapse k�sikivi� Tegelased: vaeselaps perekoer Krants perenaine P�hjatark leskmees L�hidalt: Elas kord �ks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks s�braks oli tema perekoer Krants. Et s��a saada, pidi ta iga p�ev hommikust �htuni perenaisele k�sikivil jahvatama. �hel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele s��a ja vaeselaps oli selle �le v�ga � nnetu . Siis n�gi ta aga �hte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel r��kis vana mees, kes tegelikult oli kuulus P�hjatark, et vaeselaps � htul magama minnes r�tiku pea � mber seoks ja �tleks: �Magus unen�oke, kanna mind sinna, kust k�sikivi leian, mis ise jahvatab, et minu n�dra abi pikemalt tarvis ei oleks!� Veel hoiatas P�hjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu P�hjatark k�skis, ja ta sattus huvitavasse unen�kku, kus ta n�gi kirstu, mis asus nagu p�rgus. See, et vaeselaps kirstu liigutada ei suutnud, see oli rohkem kui kindel. Siis n�gi ta eemal hobust ja ta kinnitas kirstu hobuse k�lge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul �rgates n�gi ta kirstu enda toas ja ta t�i eilsed jahvatamata j��nud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis . Perenaine m�rkas seda varsti ja saatis t�druku linna peale l�butsema. Ise l�ks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks p�les. Perenaise lesk v�ttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. --- �Puulane ja Tohtlane � Tegelased: kitsi peremees kuulus tark vana peremees sulane Puulane t�druk Tohtlane kitsi peremehe naine L�hidalt: Elas kord �ks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja t�drukut. Kes aga kunagi tema juures ei p�sinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja t�drukutele kunagi piisavalt s��a. L�ks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljap�eva �htul ristteele must j�nes kotis minna ja vilistada, et vana peremees v�lja tuleks. Kuna kitsil peremehel musta j�nest polnud, v�ttis ta musta kassi. Tegi siis nii nagu k�sti ja vana peremees ilmuski v�lja, aga �tles, et kitsi peremees j�rgmisel neljap�eval tagasi tuleks. Nii peremees tegigi. Sellel neljap�eval lepiti kokku, et j�rgmisel neljap�eval tuleb kitsi peremees oma j�nesega ja vana peremees oma sulase ja t�drukuga. Nii tehtigi. S�lmisid siis lepingu kaks korda seitsme aasta peale ja kitsi peremees pidi andma lepingu t�estuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii l� kski . Sulase nimi oli Puulane ja t�druku nimi oli Tohtlane, kes s��a ei tahtnud, aga neid tuli ��seks vette panna. L�ks siis kaks korda seitse aastat m��da ja peremees l�ks �hel hommikul sulast ja t�drukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puuk�nnu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, k�gistas vana peremees ta �ra, kellele ta oma hinge oli m��nud. Lesknaine aga suri muresse.
EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD - 3juttu #1 EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD - 3juttu #2 EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD - 3juttu #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bo88 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti lastekirjanduse KT
10
docx

Eesti lastekirjanduse KT

Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.

Lastekirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6 Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”

Alusharidus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun