Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-09 Käärimisprotsess toiduainetetööstuses Keemia Koostaja: Triinu Nööri Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine........................................................................................5 · Hapukoor
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed, pargihooldusmasin Referaat aines Aiatöömasinad Räpina Aianduskool Tea Heinaste raserfsaerfaesfes- 1 - 1 2011 - 1 - - 1 -- 1 Sisukord 1. RAPTOR 40 DT tutvustus .................................................................................................. 3 2. Struktuursed omadused ....................................................................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 4 4. Lisatarvikud ........................................................................................................................ 5 4.1 Pinnasefrees FL 1400 .................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PÕLLUMAJANDUS MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL Referaat Sander Aria Juhendaja: Andres Kapp Vana-antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaed Mootorsaag Stihl Mootorsaag Husqvarna Mootorsaag Jonsered Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Elektril töötav mehhanism.........................................................................................................................................4 Mikser....................................................................................................................................................................4 Elektrita töötav mehhanism.......................................................................................................................................5 Kööginuga......................................................................................................................................................
KONVEKTSIOONAHJUD Konvektsioonahi on tuletatud tavalisest praeahjust lisades ahjule kuuma õhku ringlema paneva ventilaatori. Nii on ahjus võimalik küpsetada samaaegselt suurt kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav siinikasset
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Kõik kommentaarid