Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalide praks 4

Ehitusmaterjalide praks 4 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?
Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid?
Mis piirab jämedate killustike kasutamist?
Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit- ja lubjakivikillustikus?

Killustiku katsetamine

Töö eesmärk
Katsetava killustiku puistetiheduse , näivtiheduse, veeimavuse , tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi.

Katsetatud ehitusmaterjalid
Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit , keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a)
3. Kasutatud töövahendid
10-liitrine anum – puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi – materjali kaalumiseks , sõelakomplekt – killustiku sõelumiseks, nihik – killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm – killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press – killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud.

Töökäik

Puistetiheduse määramine
Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti . Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda.
ρ0pK=m/V (1)
ρ0pK – puistetihedus [kg/m3]
m – killustiku mass [kg]
V – anuma ruumala [m3]

Killustiku terade tiheduse määramine
Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2)
ρ0K=m1/(m1-m2)*1000 (2)
ρ0K – terade tihedus [kg/m3]
m1 – kuiva killustiku mass õhus [g]
m2 – küllastunud killustiku mass [g]

Killustiku tühiklikkuse arvutamine
Killustiku tühiklikkus leiti valemist (3)
PK=(1-ρ0pK/ρ0K)*100% (3)
PK – tühiklikkus [%]
ρ0pK – puistetihedus [kg/m3]
ρ0K – terade tihedus [kg/m3]

Killustiku terastiku koostise määramine
Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1.

Osajääk sõelal i
ai=mi/m*100 (4)
ai – osajääk [%]
mi – jääk sõelal i [g]
m – kogu proovi mass [g]

Kogujääk sõelal i
Ai=a4,0+......+ai (5)
Ai – kogujääk [%]

Läbind killustik sõelal i
Li=100- Ai (6)
Li – läbinud killustik [%]

Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad , mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%.

Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi
Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST ’i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb , mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7).
Dp=m1/M*100 (7)
Dp – muljumiskindlus [%]
m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g]
M – silindrisse puistatud killustiku mass [g]
4.7 Killustiku veeimavuse määramine
Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3.
Valem 3:
Wk – killustiku veeimavus massi järgi [%]
m1 – immutatud killustiku mass [g]
m – killustiku mass õhus [g]
5. Katse tulemused
5.1 Puistetihedus
Valem 5.1
Tabel nr 1 – Puistetiheduse määramine
Katse
nr
Anuma ruumala [cm3]
Materjali mass anumas [g]
Puistetihedus [kg/m3]
Keskmine puistetihedus [kg/m3]
1
10000
14193
1419,3
1429
2
14395
1439,5
5.2 Terade tihedus
Valem 5.2
Tabel nr 2 – Näivtiheduse määramine
Katse nr
Katseproovi mass õhus kaalutud [g]
Katseproovi mass vees kaalutud [g]
Näivtihedus [kg/m3]
1
1000
623,4
2659
5.3 Killustiku tühiklikkus
Valem 4.
Tabel nr 4 – Killustiku tühiklikkuse määramine
Katse nr
ρ0pKkesk [kg/m3]
ρoK [kg/m3]
pk [%]
1
1429
2659
46,3
5.4 Killustiku terastiku koostis
Kogu proovi mass oli m=2646 g
Tabel 4 – Terastikulise koostise määramine
Katseproov [g]
Sõela ava [mm]
Jääk sõelal [g]
Osajääk [%]
Kogujääk [%]
Läbind Li, %
Peensusmoodul
2600
22,4
0
0
0
100
5,07
16
28
1,0
1,0
99
11,2
1130
42,7
43,7
56,3
8
783
29,6
73,3
26,7
5,6
502
19,0
92,3
7,7
4
166
6,3
98,6
1,4
2
16
0,6
99,2
0,8
1
2
0,1
99,3
0,7
põhi
19
0,7
100
0
Järelikult saadi killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm.
Tabel 5
Sõela ava, [mm]
Läbind sõelal, [%]
Katse läbind sõelal, [%]
1 (d/2)
0...5
0,1
2 (d)
0...20
0,6
16 (D)
85...99
99
22,4 (D)
98...100
100
36 (2D)
100
100
5.5 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk
Valem 5.5
Tabel nr 5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
Katse nr
Katseproov [g]
Plaatjate ja nõeljate terade hulk
[g]
[%]
1
1000,4
281,2
28
5.6 Killustiku tugevuse määramine
Valem 6.
Tabel nr 6 – Tugevusmargi määramine
Katse nr
Silindrisse puistatud killustiku mass [g]
Kontrollsõela läbinud killustiku mass [g]
Muljumiskindlus [%]
1
360,2
46
12,8
Muljumiskindluse mark üle 11-13. Killustiku mark 1000.
5.7 Killustiku veeimavuse määramine
Valem 3.
Tabel nr 7 – Veeimavuse määramine
Katse nr
Katseproovi mass õhus kaalutuna [g]
Katseproovi mass 7 päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g]
Veeimavus [%]
1
975,2
997,4
2,3

Järeldus
Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 ( 1250 - 1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 „Betooni täitematerjalid“.
Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel.
Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000.
Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2…4%.

Vastused küsimustele

Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?
Tiheduse põhjal – kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi – see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi – mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi – 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (1,4. Üldiselt 4...16 mm.

Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni valmistamiseks?
Betooni valmistamiseks peab olema killustik ülemise terasuuruse mõõtega D≥4 mm ja alumise mõõtega d≥2 mm.

Mis piirab jämedate killustike kasutamist?
Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse.

Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne?
Killustiku mark peab olema betooni margist kõrgem (umbes 1,5...2 korda).

Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit - ja lubjakivikillustikus?
Tolmseid ja savikaid osiseid võib graniit- ja lubjakivikillustikus olla 1-4,5%.

Kasutatud kirjandus
a) http://www.ottson.ee/eng/avaleht/kataloog/alias-6/
b) http://www.mnt.ee/failid/4MA2010_15_aruanne.pdf
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

suduk Õppematerjali autor

ehitusmaterjalid killustik ttü killustik terad sõela puistetihedus betoon katseproov veeimavus muljumiskindlus jääk puistetiheduse tühiklikkus killustiku mass tugevusmargi

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1)

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4.

1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid KILLUSTIK

KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid Killustiku uurimine

1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk  Killustiku puistetiheduse määramine  Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine  Tühiklikkuse arvutamine  Terastiku koostise määramine  Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine  Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid  Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks  Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks  Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm  10- ja 5- liitriline anum  Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks  Lahtikäiva metallist põhjaga

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  1 – liitriline silindriline nõu;  Sõelad – avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25 ja 0,125 mm;  Kaalumis– ja tõstmisnõud;  Mensuurid (250 ja 500 ml);  Elektroo

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik

1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse sil

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

Rohkem sarnaseid