Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud
aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellele seisis aga valitsus järsult vastu. Osa käis nüüd salaja luteri kirikus.
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrg...
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise
oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt. · 1802 1804: talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal. · 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne) · 1849 Talude päriseksostmine. · kadakasakslased - eestlased, kes tahtsid end välja näida sakslastena, et näida jõukam ja edukam · Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised
Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145
Raharendile mindi riigimõisates üle varem, kuid riigimõisasid oli vähem kui eramõisasid ja eramõisad ei läinud nii kiiresti raharendile üle. Raharenti oli raksem kanda kui teorenti ja talupojad jäid veel rohkem mõisnikule võlgu, ka rendimäärad suurenesid. Uue seadusega anti talupoegadele võimalus maad osta. 1858. aastal toimus palju talurahvarahutusi, sest talupojad uskusid, et uute seadustega on nad teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2. juunil Mahtra mõisas, kus kogunes 700-800 talupoega karistussalga vastu. 8 inimest suri, mõlemal pool oli haavatuid ja ülestõusust osavõtnud talupoegi karistati karmilt. 1865. aastal kaotati kodukariõigus keisri otsusega. Sulastele, vabadikele (maata või vähese maaga talupojad) ja teenijatele võis vallakohus siiski kehalisi karistusi määrata. Teorent keelustati lõplikult 1868. aastal. Talude päriseksostmine oli raske
muutis tugevalt seadusi 5. Põhjasõda toimus 1700-1721. aastatel, osapoolteks olid Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks. Usuvahetusliikumine algas selle pärast, et talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Vene võim oli alguses parem kuni kehtis Balti erikord, kuid hiljem, kui alustati venestamisega tundus Rootsi aeg parem. ,,Perno Postimehe" ilmumine, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, Eestlaste oma eepose ,,Kalevipoja" ilmumine, esimene üldlaulupidu, ,,Vanemuise" seltsi loomine. 6. Kreutzwald Avaldas Eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg"
ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada
muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest. Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud. Teoorjuse kaotamine 1849 kehtestati Liivimaal talurahvaseadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku rahvarendile ja eraldiasuvatest maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseksostmine. Mõisnikud palkasid tööle mõisamoonakad ehk palgatöölised. Murrangu tõi kartuli levik. Keiser
Nende kronoloogiast annab siin autor täpse ülevaate. Nakkust tõid kaasa kaupmehed ja vallutajate armeed. Surm ei teinud valikut omade ega võõraste vahel. Elanikkond ise ning eriti kirikuisad pidasid aga taudide ja ikalduste põhjusteks üsna naljakaid asju, näiteks vähest Jumalale kuuletumist. Nälg ajas talupoegi linna peitu, sest ,,linna õhk teeb vabaks", mis tähendas Tallinnas kehtiva Lüübeki õiguse järgi aasta ja ühe päeva varjul olemise järel vabaks saamist teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud laevnikud ja kaupmehed, kes said omale odava tööjõu. Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja.
Paljud linnad olid kunagi tekkinud feodaalide maa peale. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud enamasti täielikku sõltumatust, küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla.
olulisimad pearaha ja nekrutiandmine (maks tsaaririigile) + kogukondlikud koormised nt teede korrashoiuks,magasiaitade ja kooli ehituseks. Juurde tulid ka kirikumaksud. 20) Millal,miks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed? - 1845. aastal hakati massiliselt pöörduma vene õigeusku, seda vaid keisri tunnustuse pärast, soovides maad saada ja teoorjusest vabaneda. Kinnitati,et majanduslikke soodustusi ei saada usuvahetusega. Venepärased nimed saadi ristimisel. 21) Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes? - 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus. 22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858
oli erakordselt kõhn. Seetõttu osutas ta mängudes ja ka töös saamatuks. Palju alandusi tekitasid Liivile, eriti koolipõlves, ka ta kehvad riided ja jalanõud, mida jõukamatest peredest pärinevad lapsed pilkasid. Varakult kujunes tal intensiivne siseelu; Liiv hoidis eemale teiste laste elurõõmsast seltsist ja tegeles ning unistas loodusüksilduses omaette. Looduse ja raamatute kõrval mõjutasid tulevast kirjanikku ühiskondliku elu nähtused. Liivi lapsepõlves olid mälestused teoorjusest alles elavad. Kahtlemata tuli poisi elav kujutlusvõime kasuks tulevikus tema teostes. Kihelkonnakoolis huvitus Liiv Eesti poliitilisest elust, kus toimus äge võitlus rahvusliku liikumise demokraatliku ja konseervatiiv-klerikaalse suuna vahel. Liivil oli ka kavatsus õppida vahepeal klaverikunstnikuks. Avispeal teeb katset sellel alal edasi jõuda. Kuid Liivil tärkavad nüüd teist laadi huvid, nimelt kirjandusliku loomingu alal. Ta kirjutab 1882. a
Vallakogukond: omavalitsus Vallakohus: seal arutati talupoegade kohtuasju talupoegade endi osavõtul Priinimed: eestlaste perekonnanimi §17 Priiuse esimesed aastakümned Väljarändamisliikumine: rahvas oli rahulolematu, külades levisid kuulujutud et venemaal saab tasuta maad, 1863 tuli uus passiseadus, talupoeg sai kogu vene impeeriumi raames vabalt liikuda. Usuvahetusliikumine: luteri usust vene õigeusku, levisid kuulujutud et õigeusku minejad vabanevad teoorjusest. Hiljem usuvahetajad pettusid ning soovisid tagasi luteri usku minna, kuid seda takistas riigivõim. Midagi head ka talupojale: õigeusku minek vabastas neid osaliselt saksa surve alt. Teoorjuse kaotamine: §18 Ärkamisaeg Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine
aastaks esitama omapoolse seadusemuudatuste projekti, mis õigeaegselt ka aset leidis. Muuhulgas pakuti välja ka talupoegadele isikliku vabaduse andmise. 1812.aastal kiitis keiser selle põhimõtteliselt heaks, kuid selle plaani rakendamine leidis aset mitu aastat hiljem, kuna siseküsimuste lahendamist segas samal aastal puhkenud Prantsuse Vene sõda. Eestimaa talurahvas vabastatakse pärisorjusest 23.mail 1816.aastal. pärisorjusest vabanemine ei tähendanud muidugi vabanemist teoorjusest. Samuti jäi kogu maa mõisnike kätte. Eestimaa aadlid olid uue seaduse koostanud ennekõike enda heaolu ja reaalset kasu silmas pidades, selle tagajärjel mõndade talupoegade seisund isegi 10 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2608&layer=167&lang=est#2608 01.11.2011 8 halvenes kuid siiski olid nad isiklikult vabad. Talurahva vabastamine kuulutati välja 8
Üha rohkem tekkis vabadikuperesid, kes leppisid saunikukohaga ääremaadel. 1840 tabas maad viljaikaldus, järgnes näljahäda. Taheti välja rännata Venemaale, et saada tasuta maalapp, kuid rahval kästi kodumaale tagasi pöörduda. 1840. aastast muutus kartuli kasvatamine tavaliseks. Sagedased näljahädad lõppesid. Lõuna-Eestis hakati laialdaselt kasvatama lina. Usuvahetusliikumine Hakati massiliselt astuma vene õigeusku. Talupojad arvasid, et sellega saavad nad maad, teoorjusest vabaks ning muid hüvesid. Usuvahetajatele kehtestati "järelemõtlemisaeg". Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Enamiks vahetanutest kuulus vaesema rahva hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooveti luteri usku tagasi võtta. §32. Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas Uued talurahvaseadused Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v
ainti peksa, mitmed talupojad keeldusid teotööle minemast (ihunuhtlus, sunnitöö, eluaegne asumine Siberis) Väljarändamine: 1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis õiguse Vene keisririigi piires liikuda. Eesti asundused tekkisid Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kuna seal olevat viljakam maa jne. Usuvahetusliikumine: 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis. Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid rannamärgid (maa,taevas) Tööstuse ja kaubanduse areng: · Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva Kreenholmi manufaktuur, lambavill · Kalevivabrikud Narva, Sindi, Kärdla · Kadakasakslased eestlased üritasid näida sakslastena
Väljarändamise õhutajaid karistati avaliku peksuga ning kuus tükki saadeti ka Siberisse sunnitööle. Sellegipoolest üritasid paljud ka järgnevatel aastatel välja rännata. 2.1845. a algas massiline usuvahetusliikumine -1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus,.ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks. -1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad. Usku vahetas: Saaremaal 30%, Lõuna-Eestis 17% 4.1858. a Mahtra sõda. Peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti talurahvarahutuste keskne sündmus. Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid
Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada Linn üritas end seevastu vabaks võidelda Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks. neid juhtisid valitavad nõukogud Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega Need linnal olid vabad teoorjusest andamitest suurematest senjöraalmaksudest Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla Linna kaitsesid tema privileegid vabadus ei laienenud linnas elavatele inimestele ühtmoodi
Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldzukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad talupojad kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Paavst Urbanus teatas Aleksiosele, et tulemas on u. 300 000 ristsõdijate vägi. Aleksiost valdas hirm. Selline vägi suudab jagu saada türklastest, aga kas mitte ka Bütsantsist. Aleksios arvas ja kartis, et Ees-Aasia maad lähevad ristsõdijatele ning algatas kahepoolset poliitikat, teades et ristisõdijad on juba välja
Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
rännata, rüütelkonna pealekäimisel anti neile enne tagasi saatmist peksa, et ei rändaks kuhugi ära. See ei aidanud, L-Eesti talupojad hakkasid rendilepinguid üles ütlema, sellega jäid mõisnikud ilma töötegijateks, kutsusid kohale sõjaväe. Suurim kokkupõrga talupoegade ja sõjaväe vahel toimus 1841.a Pühajärve sõda. Teiseks usuvahetusliikumine L-Eesti talupoegade sees levis 1840ndatel kuuldus, et kes astub tsaari usku (vene õigeusk), see saab maad ja vabaneb ka teoorjusest. Selgus, et sellist asja ei ole, aga talupojad sellest ei hoolinud ja saatsid ikkagi oma esindajad õigeusu kiriku vaimulike juurde, et uurida, kuidas sinna usku astuda, 3 aastaga vahetas usku umbes 60 000 inimest, eriti oli neid Saaremaal 30% ja Pärnumaal 28%. Nüüd ehitati ka maapiirkondadesse õigeusu kirikuid, inimesed ristiti ja nimed muudeti venepäraseks, lastele tuli ka panna venepärane eesnimi. 19.saj keskpaiga reformid Jõuti uute talurahvaseadusteni, 1849.a LM, 1856.a EM
Levisid kuuldused, et Venemaal jagatavat kõigile soovijaile tasuta maad. Kuid väljarändamine oli keelatud endiselt. Maal valitseva äreva meeleolu tõttu kutsusid mõisnikud kohale sõjaväe. 1841.a toimus Otepää külje all nn Pühajärve sõda. Langenuid ei olnud,kuid tlp eestvedajad said karistada. 1845.a võttis tlp-de rahulolematus uue vormi, avaldudes massilise usuvahetusliikumisena. Tlp arvasid, et astudes õigeusku, saavad nad maad ja vabanevad teoorjusest. Liikumine algas Lõ-Eestist ja levis peagi ka Saaremaale. 3a jooksul võttis ,,keisri usu" vastu u 60 000 eesti tlp, mis moodustas 17% liikumisest haaratud piirkondade elanikest. Õigeusul õnnestus juurduda vaid mõnes üksikus kohas. 1840ndatel hakkasid rüütelkondade helgemad pead mõistma, et ka teoorjuse päevad on loetud. Et mõisamajandus palgatööjõule ümber korraldada, oli vaja lisastiimulit, mis leiti talude müükipanekust. 1849.a Liivimaal ja 1856
Ja nõnda on elu kiik : Ükskord kui terve mõte- Ükskord on Eesti riik · Just venestusajal sündisid ja kasvasid üles need mehed, kes rajasid ja juhtisid Eesti Vabariiki- J.Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner jt. Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856:
'' · Bonapaute teatab 6 aastat pärast kuninganna surma, et Marie- Antoinette olevat Ferseniga maganud ja mees ise ei lükka seda ümber. · Louis XVI oli teadlik oma naise armusuhtetest. · Pärast 20 abieluaastat algas kuningannal intiimne vahekord Ferseniga. · Ükski kuninganna pole kuninglikum kui kõige kuninglikumalt talitav kuninganna. Viimane öö Versailles's · 1789. aasta augustis kuulutatakse välja inimõigused, aadlikud loobuvad teoorjusest ja kümnistest, talupojad kuulutatakse vabaks, nii ka linnakodanikud ja press. · Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo. · 5. oktoober 1789 rahutused Pariisis algavad. · Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi
Kollektiivne eluviis. 1861a. reformil oli mitu põhjust. Peamiseks võis olla riigi hirm talupoegade ülestõusude ees. Julgeolekukaalutlustel säilitati miri süsteem. Pärast reformi 20 aastat saab rääkida ühest etapist. Volga tagune ja Põhja-Kaukaasia piirkond sai põhiliseks vilja ekspordi alaks. Seal olid optimaalsed tingimused leiva vilja kasvatamiseks. 20 a peale reformi oli üleminek turusuhetele vältimatu. Teoorjuselt kapitalistlikele suhetele. Töökohustussüsteem erines teoorjusest, kuna nüüd haris talupoeg mõisniku maad. Talupoegadel sundolukord, et maksta maa rendi eest, kus kasvatatakse perele süüa. Kuid nüüd oli turusüsteemi baasil nn. poolteoorjuslik kord. Laenuorjuslikud mõisad elatusid peamiselt talupoegadele maa välja rentimisest. Talupojad hakkasid kihistuma. Olid ka kapitalistliku korda omaksvõtvad mõisnikud, kes suurendasid oma inventori ja andsid juurde loomi. 1861-1900 suur sünnibuum, rahvaarv kahekordistus. Mitte mustamulla vööndi
Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad olid veendunud,et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad,vabastatakse teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.kuigi ametlikult kinnitati et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslike soodustusi ei tahtnud talupojad oma unistustest loobuda. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle kuuekümne tuhande eestlase. Kuigi lõpuks veenduti,et mad ei sa sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellel seisis aga valitsus järsult vastu. 9) Talude päriseksostmine? 10) Mahtra sõda? 11) Väljarändamine? 12) Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge?
Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede(priinimi) panek. Mõisakoormised teotöö ehk teorent, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Tiiklikeks kohustusteks olid pearaha igalt meeshingelt ning nekrutiandmise kohustus ehk ,,verekümnis." Lisaks veel kogukondlikud koormised ja kirikumaksud. Usuvahetusliikumine. 1845. aastal L-Eestis vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku, usuti, et siis antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jms. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et mingisuguseid hüvesid ei saada. 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused. Pärast 1856. aasta talurahvaseaduse avaldamist algas talurahva kääärimine, seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõistale pole enam kohustuslik. Läksid kuhugi kaebama, aga said peksa. 1858. aasta kevadel Harjumaa, Järvamaa, Virumaa talupojad streikisid.. Mahtra sõda. . 1863
1840ndad aastad algasid viljaikalduse ja näljaga (seni viimane näljahäda Eestis) – see ärgitas talupoegi rahulolematusele ja vastuhakule senise süsteemis suhtes: a) levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm. b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja vabanetakse teoorjusest, mindi massiliselt luteri usust Vene õigeusku. Teoorjuse kaotamine Eestis 1856.a. kaotati teoorjus Eestis ja talupoegadel avaneb võimalus oma maa mõisnikult päriseks osta. (Teotöö ehk loonusrendilt üleminek paindlikumale raharendile) 19.saj. rikastus hulgaliselt talupoegi, tänu uutele võimalustele, linaäriga , lisaks lambavillaäri. Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele
aastal. Sõjaaegadel lisandus teenistus maakaitsevägedes; vägede majutamine, moonastamine ja küütimisega seotud kohustused. Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg". Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla.
sellega lood on päris õhust see jutt ei tulnud, kuid see oli mõeldud Lääne-Euroopast ümberasujatele. *) Kõik, kes käisid Riias küsimas Venemaa kohta, said enne koju saatmist keretäie peksa. *) Lõuna-Eesti talupojad hakkasid rendilepinguid üles ütlema ja seega kutsuti kohale sõjavägi ning 1841 toimus Pühajärve sõda Pühajärve mõisas. -) Usuvahetusliikumine 1840. aastatel levis kuuldus, et need, kes astuvad tsaari usku, saavad maad ning vabaneb teoorjusest. *) Ka seekord selgitati talupoegadele, et sellist asja ei toimu, kuid talupojad ei hoolinud sellest ning saatsid siiski oma esindajad Vene õigeusu kiriku juurde, et teada, kuidas usku saaks vahetada kolme aastaga vahetas usku kuskil 60'000 inimest, kõige rohkem Saaremaal 30% ja teiseks veel Pärnumaal 27%. 19. sajandi keskpaiga talupja reformid * 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal kuulutati välja talurahvaseadus või talude päriseks
Neis kõigis on ajalooliste 19 sündmuste ja isikute kujutamine põimitud mõttekujutuslike sündmuste ja tegelastega. Põhiidee_ väljapääsmatusse olukorda viidud talurahval pole teist teed kui võidelda oma õiguste eest, kuigi mõisnikkond ja tsarism on esialgu neist tugevamad. Tähtsal kohal massistseenid. Ajalooline triloogia on eesti kirjanduse väljapaistvamaid saavutusi teoorjusest vabaneda püüdva talupoja realistlik ja karm eepos. Vilde mõistis, et teoorjus, samuti teised feodaalsed igandid, on Eestis kadumisele määratud. Realistliku kirjanikuna kujutas Vilde tõepäraselt, kui rasket hinda maksid meie esivanemad teoorjuse vastu võitlusse astudes. Ernst Särgava tõusis sajandivahetusel esile Vilde kõrvale. Ta varieeris ning täiendas omapoolselt Vilde algatatus realismi. Oli kriitiline realist. Väärtuslikem- ,,Paised" nimetuse all
suhted olid reaalelus inimlikumad · Nt talurahva omandiõigus kehtis reaalelus: - Koormistest ülejäänud saak kuulub tp-le ja ülejäägi vaba müügiõigus - Kohtulik kaitse ja ka eramõisamaal kaebamisõigus(vähemalt teoreetiliselt) ja kodukariõigus reguleeritud · Teoorjusest tulenes sunnismaisuse vajadus · Järeldus: talurahva olukorra halvenemise põhjustas eelkõige üldine majandusareng- mõisamajanduse intensiivistumine Riigivõimu ja rüütelkondade agraarteemalise dialoogi algus · Vene riigivõimu huvi mõisniku ja tp suhete vastu: - Algus keisrinnade Elisabet ja Katariina II ajal 18. Saj keskpaiku
9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll vabaks aga nad kaotasid ühtlasi ka kõik õiguse maale. Selleks, et nad samal maal elada saaksid, pidid nad siiski mõisniku maad rentima, teokohustused jäid alles. Kui neile mõisniku reeglid ei sobinud, võis mõisnik iga kell kellegi teise sinna talusse paigutada. 11. Talurahvas vabastati pärisorjusest 23 mai 1816 Eestis 26. märts Liivimaal Aleksander I kinnitusel. Teoorjusest. 12. Usuvahetusliikumine (selle vallandas 1845 a. usk keisrisse) Lõuna Eesti rahvas astus massiliselt vene õigeusku. Levis kuulujutt, et usu vahetamise eest antakse maad, vabastatakse 13. Talurahvaseadus nägi ette üleminekut teorendilt raharendile. Talupojad vabanesid mõisatööst ning said pühenduda enda maa harimisele. Talupoeg pidi nüüd ise õppima rahaga ümber käima. Nad hakkasid otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks. 14
Raekoda asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal Raad valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga Bürgermeister rae eesotsas Linnvabariik linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e
(valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19. sajandi 1950ndatel aastatel levis prohvet Maltsveti liikumine Hariduskorraldus: kirjaoskus oli saanud üldiseks 17. sajandil tänu Forseliuse tegevusele 1739. s kehtestati Liivimaal korraldus, et 712aastased peavad käima koolis ja õppima lugema 1765. a võttis Liivimaa Maapäev vastu Zimmermanni koolihariduse kava kool peab olema igas
annaabi.ee 
