Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva
-mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal
Püramiidid on kõik pärit Vana riigi ajast. Ehitati aastakümneid, tohutu tööjõukulu. Suur sensatsioon oli 1922. aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon). Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.)
Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr
a. Kreeka kunst ja arhitektuur Muistsed kreeklased lõid ühe maailma suurimatest tsivilisatsioonidest. Nendelt oleme pärinud kestvad arhitektuuri-, kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on doo...
KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •
Antiikaja templite erinevused Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks
saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade Vana-Kreeka · U 1000 a. eKr · Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus jumalatele. · Näiteks: Parthenon Ateena akropolil · Kreeka kunsti iseloomulikud detailid: Sammas · Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e
Tavaliselt püstitati templid kõrgemale kohale mäe tippu. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast
Ajaloo arutlus 24.11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst:
Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism.1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kummardati Atonit Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal? Pantomiim 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala? Templiehitus 3. Millised stiilid esinesid Kreeka templiarhitektuuris ja mis neid iseloomustab (tunnused)? Dooria(lihtne ja tugev) Joonia (rullid üleval) ja korintose(üleval taimemotiiv) 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Nike tempel, Parthenoni tempel( suurim ja tähtsaim) , Erechtheioni tempel 5. Mis on kouros ja kore? Kouros(alasti meesfiguur) Kore( riides naisfiguur) 6. Leia kunstnikule õige töö:
Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge ) · Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud. Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega
eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja.
domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad Antropomorfsed ni välimuselt kui ka iseloomult; inimestest eristas jumalaid vägi ja surematus; jumalate arv oli lõpmatu; sekkusid inimeset ellu; neid tuli austada ,kõneldes neist lugupidavalt ja tuues neile ohvreid; · Zeus(taeva-,tormi-ja piksejumal; jumalate valitseja) · Hera(Zeusi abikaasaja õde; taeva kuninganna; abielu kaitsja) · Poseidon(Zeusi vend; merejumal) · Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja)
Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi tagasilöömisega. Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). See on kuni Aleksander Suure surmani. Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks
Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit. Maalikunst - vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega. Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste
- Polüteism usutakse mitut jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal?-Atonit, Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal?-Maalikunst, tarbekunst ja modelleerimine. 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala?- Tähtsaim ala oli templiehitus 3. Millised stiilid esinesid Kreeka templiarhitektuuris ja mis neid iseloomustab (tunnused)?- Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: Dooria, Joonia, Korintose. Dooria stiil on kõige vanem. 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Parthenonist tempel( see oli Dooria stiilis), Erechteioni tempel, Nike tempel 5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö:
· Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel · Kujuneb Olümpose jumalate süsteem · Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus)
jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17
VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1
Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise
keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt) Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel Keskmise riigi ajal enam suuri püramiide ei tehtud, levinuimad olid Benihassanis. Sissekäigule anti fassaadi kuju, kasutusele võeti sambad, mille idee arvatavasti pärineb Egiptusest. (ÜL: toestamine + ilustamine). Uue riigi perioodil oli erilisel kohal templiehitus. Fassaad asus Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis=püloon=längus seintega, keskel sissepääs. Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee (lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli ümbritsetud sammastega – sammassaal-kõige püham paik, kus asetses jumala kuju/sümbol. Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis. Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast)
profaanehitistes võeti Charles Barry, eeskujuks antiiki, Londoni Parlamendi renessanssi ja barokki. hoone Vana kreeka kunst 8.-3. saj e.m.a. Arhitektuur, skulptuur, Herodotos, maalikunst. Arhitektuur- Pythagoras, templiehitus, materjaliks Hippokrates, marmor. Maalikunst- Kuningas Oidipus, vaasimaal, erineva kuju ja Oresteia, Hera tempel ülesandega. Klassitsism 18. saj lõpp Arhitektuurile olid Jacques Louis David, 19. saj algus omased: sümmeetria, Madeleine kirik
Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4. Jumalanna madudega 5. Kuningas Agamemnoni surimask Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur Arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaim kunstiliik oli arhitektuur. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid ehituskivi, travertiin ja marmor. Kreeka arhitektuuri märkamisväärseim ala oli templiehitus. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor. Kõik templite mõõdud ja sammaste arv olid kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Templite sambad koosnesid kolmest osast: baas (alumine osa), tüves (keskmine osa), kapiteel (ülemine osa). Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria (kõige varasem), joonia (hilisem), korintos (kõige hilisem). Kõige kuulsamad Kreeka templid on näiteks Nike tempel, Parthenoni tempel, Erechteioni tempel. 6. Nike tempel 7
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
· Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad:
· Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt Kreeklaste kokkukuuluvus põhineb keelel, kommetel, usundil ja ühistel võitlustel(vastandusid barbaritele) Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas)
Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili:
· Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 2) Klassikaline ehk õitseaeg 3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on ...
Nahka niisutati meega, kaitsti ja jumestati st löödi läikima, oliiviõli abil. Viimasesse segati ka lõhnastamiseks aineid. Oliiviõlisse segatud süsi abil saadi lauvärv ning purustatud rauaoksiidist ruuz. Viimast segati ka mesilasvahaga, et saada pasta huulte kaunistamiseks Mõlemad mehed ja naised lõhnastasid ennast. Parfüümi tehti lilli ja taimi keetes MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL TEMPLID Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel
oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid · ~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad · tunti kolme liiki sambaid: doori, joonia, korintose stiil, vt.õpik lk.149 · vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7.sajandist, arhailise perioodi lõppu jääb
Kunsti Ajalugu Riiko Kojoni EP-14 Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas
müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili
Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahulik harmoonia. Templid olid põhiliselt ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Arvukalt ehitati amfiteatreid. Neist suurejoonelisem on Colosseum, mis asub Roomas. Skulptuur - Kreeka skulptuuri teemaks oli ideaalse inimese kuju
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. ...
Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr Vahemeremaad (Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.) Euroopa kultuuri häll Teaduste areng Kunst Haridus Sport Teater Kreeka Templeid ehitati jumalate auks Linnade ehitamine Priene, Mileetos, Pergamon Elumajadel korrapärane ja ülevaatlik ülesehitus Taevast võlvitud kreeka tempel kutsus esile loodusega vahetus seoses viibimise tunde Isikukultus ja ainuvalitsejate austamine Arhitektuur Oluline oli templiehitus Sambad (dooria, joonia, korintos) Madal kolmnurkne viilkatus Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv täpselt kindlaks määratud Parthenon Ateena Ateena Parthenoni tempel 447 eKr 46 sammast (10m) 8 esisammast otsevaates Templi ots läänes ja siseneti idast Ehitatud kaldega, et vihmavesi valguks ära ja kaitseks maavärinate eest Kõige täiuslikum dooria stiilis tempel Kreeka templite põhiplaanid
2. Tume e. homerose periood 11-9. Saj eKr. 3. Arhailine periood 8-6.saj eKr: Skulptuur esimesel kohal. Kyros-alasti meesfiguur, Kore- riides naisfiguur. Arhailisele ajale iseloomulik poos oli üks jalg ees, käed rusikas, kramplik naeratus. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. vana aeg 7-6 saj. eKr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
2. Tume e. homerose periood 11-9. Saj eKr. 3. Arhailine periood 8-6.saj eKr: Skulptuur esimesel kohal. Kyros-alasti meesfiguur, Kore- riides naisfiguur. Arhailisele ajale iseloomulik poos oli üks jalg ees, käed rusikas, kramplik naeratus. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. vana aeg 7-6 saj. eKr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on:
Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on:
Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest.
Vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on peetud seda eriliste või müstiliste sündmustega. ARV 7-universumi ja makrokosmose,kõiksuse ja terviklikkuse arv. Cheopsi püramiid,146 m. Valmis aastatel 2551-2471 eKr. Kõrge ehitis,terava tipuga. Püramiidi osa on kena väljanägemisega,alumine püramiidi äär on kividest laotud veidi ebakorrektselt. Sissekäogu sambaid on kaks. Templid: Klassikaline ajajärk (480-323 eKr). Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja
Sõja- ja armastusejumalanna peaväravad on näide, kuidas osati teha puhtaid ümarkaari. Egiptus Egiptus asub Niiluse(700km) kaldal. Piirkonnas asub umbes sadakond püramiidi, kuid mõned neist on hävinud. Säilinud on ka palju templeid, kuid mitte ühtegi Vaarao lossi. Säilinud on ka palju surnute kirjalike raamatuid, sest nad uskusid elusse pärast surma.4000 eKr jaguneb riik väikesteks riigikesteks (40) kellel on kõigil oma jumalad ja kes sõdivad omavahel. Kui templiehitus välja kujuneb, siis muutub ta aja jooksul väga vähe, sest Egiptus on väga konservatiivne ja ümbritsetud kõrbega. 3000eKr ühinenvad väikesed riigikesed taas üheks suureks riigiks. Egiptuse tempel on sisuliselt ainult preestritele, tavainimene seal ei käi. Kõik, mis on seotud surmaga, on Niilusest lääne pool. Püramiide ei ehita mitte orjad, vaid vabad põllumehed ning ühe püramiidi ehitus võis aega võtta 20 aastat
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
