Kreeka klassikaline ajajärk (3)

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD
Maratoni lahing – 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa.
Termopüülide lahing – 480. eKr. kreeklased kaotasid.
Salamise merelahing – 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku.
Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja.
Peloponnesose sõda – 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele.
Chaironeia lahing – 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse.
Philippos II – Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule.
JUMALAD, RITUAALID , PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS.
Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12.

Zeus – taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal .

Hera – Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna.

Poseidon – Zeusi vend ja merejumal ( kolmhark ).

Hades – Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja.

Demeter – Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja.

Ares – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka)

Hephaistos – Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp ( lonkur )

Ahtena – Zeusi tütar (sündis Zeusi peast ), sõja- ja tarkusejumalanna.

Apollon – luule ja muusika jumal (kreeklaste lemmik)

Artemis – Apolloni kaksikõde, jahijumalanna.

Aphrodite – ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna.

Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal. (ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene). Tema auks korraldati palju pidustusi ja samuti on ta tihedalt seotud teatrikunstiga.
Hermes – teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma
Demeter – viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast)
Persephone – Demeteri tütar, Hadese naine.
Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril.
Kreeka pühamu keskpunkt oli altar – seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all).
Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva.
Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust , elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet.
Tähtsaim rituaal oli vereohver – loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa.
Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad . Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused.
Oraakel (ld k oraculum – ennustus) – koht kus jumal õpetusi jagab , käidi ennustust küsimas.
Tähtsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas – see oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni.
Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma. Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki. Räägiti surnute riiki piiravast allilmajõest, kus paadimees Charon hingi ühe hõbemündi eest üle viib (seetõttu pandi kreeklastele surres hõbemünt suhu ).