EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:
Laagri Kool EGIPTUS Referaat Raim-Janar Toms 7.s Laagri 2014 Sisukord Sisukord…………………………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………………………..3 Egiptuse kunst…………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………7 Kasutatud allikad………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist.
VANAD KÕRGKULTUURID EGIPTUS Ajaline periood 4000-332 e.Kr. •Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. •Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid
platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada. püüdsid ehitise Tema püramiid on sisemusse tungida. väikseim (kõrgus 6566 m). See on ehitatud suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. SAKKARA Haudehitiste areng Astmikpüramiid Surnute linn Sfinks Astmikpüramiid Esimesed püramiidid Imhotep paigutas üksteise ehitati astmelistena ning peale 6 järjest vähenevat nimetatigi egiptuse suurniku astmikpüramiidideks. haudehitist mastabad. Uskumuse järgi pidi Nii valmis umbes 60 m vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist.
Geograafia ja ajatelg Egiptus asub Aafrika põhjaosas. Looduslikult valitseb seal liivakõrb, Mis elupaigaks ei kõlba. Tsivilisatsioon sai tekkida sinna, kus on vesi ja nii tekkis ka Vana-Egiptuse riik - piki Niiluse jõge, mis suubub vahemerre. U 5000 aastat eKr hakkasid seal kujunema inimkonna vanimad kõrgkultuurid, mis suutsid ajas püsida kõige kauem ja mille ehituskunsti mõningad saavutused on kättesaamatud isegi tänapäeva teadusele ja tehnikale. 6.aastatuhandel eKr algas Egiptuses eeldünastiline periood. Hakkas arenema põllumajandus. 3000 eKr ühendati ülem -ja alam-egiptus, pealinnaks Memphis. Vana-Egiptuse 3 etappi:
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud
Kõik kommentaarid