Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
Egiptuse kunst
Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont:
  • Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine .
  • Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna.
    Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust.
    Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga – arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid.
    Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi :
    Mastaba - > astmikpüramiid - > püramiidid
    Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal.
    • Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1)
    • Chephreni püramiid (142 m kõrge )
    • Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud.
    Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide ( mask , troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme.
    Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool.
    Väravaehitust nimetati PÜLOON
    Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid.
    Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli  skulptuur . Kindlasti oli selle põhjuseks usund , et hing võis  inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
    Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool , käed külgede peal rusikas . Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis , sama soengu ja näoilmega.
    Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
    Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks.
    Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
    Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates.
    Skultuurid võib jagada kaheks:
    Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid , pidulikud ja tardunud ilmed
    Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad .
    Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.  
  • Egiptuse kunst #1 Egiptuse kunst #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helinaoma Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Egiptuse kunst
    2
    doc

    Egiptuse kunst

    EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:

    Kunstiajalugu
    Egiptuse kunst
    20
    docx

    Egiptuse kunst

    Laagri Kool EGIPTUS Referaat Raim-Janar Toms 7.s Laagri 2014 Sisukord Sisukord…………………………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………………………..3 Egiptuse kunst…………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………7 Kasutatud allikad………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist.

    Kunsti ajalugu
    Vanad kõrgkultuurid - Egiptus
    26
    ppt

    Vanad kõrgkultuurid - Egiptus

    VANAD KÕRGKULTUURID EGIPTUS Ajaline periood 4000-332 e.Kr. •Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. •Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid

    Kunstiajalugu
    Egiptuse kunst
    23
    pptx

    Egiptuse kunst

    platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada. püüdsid ehitise Tema püramiid on sisemusse tungida. väikseim (kõrgus 6566 m). See on ehitatud suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. SAKKARA Haudehitiste areng Astmikpüramiid Surnute linn Sfinks Astmikpüramiid Esimesed püramiidid Imhotep paigutas üksteise ehitati astmelistena ning peale 6 järjest vähenevat nimetatigi egiptuse suurniku astmikpüramiidideks. haudehitist ­ mastabad. Uskumuse järgi pidi Nii valmis umbes 60 m vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist.

    Kunstiajalugu
    vana-egiptuse kunst ja kultuur
    2
    pdf

    vana-egiptuse kunst ja kultuur

    Geograafia ja ajatelg Egiptus asub Aafrika põhjaosas. Looduslikult valitseb seal liivakõrb, Mis elupaigaks ei kõlba. Tsivilisatsioon sai tekkida sinna, kus on vesi ja nii tekkis ka Vana-Egiptuse riik - piki Niiluse jõge, mis suubub vahemerre. U 5000 aastat eKr hakkasid seal kujunema inimkonna vanimad kõrgkultuurid, mis suutsid ajas püsida kõige kauem ja mille ehituskunsti mõningad saavutused on kättesaamatud isegi tänapäeva teadusele ja tehnikale. 6.aastatuhandel eKr algas Egiptuses eeldünastiline periood. Hakkas arenema põllumajandus. 3000 eKr ühendati ülem -ja alam-egiptus, pealinnaks Memphis. Vana-Egiptuse 3 etappi:

    Kunsti ajalugu
    Egiptuse kunst-arhidektuur-skulptuur
    4
    docx

    Egiptuse kunst, arhidektuur, skulptuur

    EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad

    Kunst
    Vana-Egiptuse kunst
    6
    doc

    Vana-Egiptuse kunst

    Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki ­ Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal

    Kunstiajalugu
    Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
    3
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

    Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun