.............................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED .....................................................................6 3.AUTORONGI SOBIVAD REHVID.................................................................................................7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE...................................................................................8 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU.................................................................10 2 SISSEJUHATUD Töö eesmärk oli moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest kruusa veoks.
Koormatud teljekoormus: esisild 8000kg tagasild 13000 kg · Haagis Teljekoormus 3*9000 kg 4. Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria) · Volvo FH 42T B3HC1 Esisild 295/80R22.5 1 Tagasild 295/80R22.5 Koormusindeks 156 Kiiruskategooria L · Schmitz S.PR BAU parda poolhaagis 385 / 65 R 22.5 Koormusindeks 160 Kiiruskategoora M 5. Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? V= 23=8 m 3 - betoonkuubiku ruumala p= m/V m= 2000*8= 16 t - ühe betoonkuubiku mass, meil on 2*16000= 32000 kg = 32 t L*H=F*A, millest F= L*H/A Koormat 32 t ei tohi korraga vedada,kuna autorongi lubatud suurim mass on 40 t Seega teema kaks reisi
Kirjutada ka valem. dv a v dt Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi. Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Millised on kiirenduse projektsioonid nii ristkoordinaadistiku koordinaattelgedele kui loomuliku teljestiku telgedele? dv a v dt Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi. dv at s a x x dt
Ülesanne 6 Ringprotsess Aurujõuseade töötab Rankine'i ringprotsessiga. Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg h2=2397,5 kJ/Kg Leian tabelist p2 järgi: t3=t2=43,79°C h3=182,28 kJ/Kg s3=0,6224 kJ/(Kg·K) T2=T3=316,94 K Leian tabelist p1 järgi: t4=t5=170,24°C h4=720,9 kJ/Kg s4=2,05 kJ/(Kg·K) T4=T5=443,4 K
Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? Kokku 32000 kg. Kasutan silmussidet + nurksidet mõlema bloki puhul. Samuti tuleks veos tõkestada nii eest kui tagant. Teljekoormus jääb kehtivate normide piirdesse
Maailma loomine. Maakera tehti seitsme tööpäevaga valmis. Esimesel päeval seati professor ABC juhatusel taeva tähestik korda ja määriti maakera teljed veega sisse.Siis hakati telgedele meridiaanide niitisid kerima ja maakera kuduma.Teisel päeval hakati inimest tegema.Algul tehti üks ja see oli mees aga tal oli siin palja maa peal väga igav.Siis hakati mehele seltsiks naist tegema.Kuna aga mehe peale kulutati kogu materjal ära,pidi naise tegemine sootuks ära jääma,kui poleks olnud üht tarka meest,kes tegi mehe väheke väiksemaks.Nimelt tegi ta naise mehe külje luust.Kolmandal päeval kasvatati mets ja saadeti sinna ilma kindla elukutseta inimesed puid raiuma.
Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1)
rakendatud sihis DB mõjuv jõud F, mille moodul on 150 N. Leida sidemete reaktsioonid punktides A, B ja E, kui AL = LB = l , AD = DB = 2l , KL = l 2 , AE = ED. Sirge KL on vertikaalne. Nurk = 26,565° 1)Märgin jõud ja teljestikud joonisele. Kuna kolmnurksel plaadil on kaal, siis leian raskuskeskme. Tegemist on võrdkülgse kolmnurgaga, seetõttu on raskuskese mediaanide lõikepunktis. Sxy=S* cos () nurk AE-Sx= 90°- 60°=30° nurk Sxy ja Sy vahel on 90°-30°=60° Projektsioonid telgedele Fx =0 Xa-Sx-Fx=0 Fy =0 Ya+Yb-Sy-Fy=0 Fz =0 Za+Zb-G+Sz=0 Mx=Sz*l*cos30-240*0,5774l=0 My=2Zb+S*sin -G=0 Mz=Sy*l*sin30+Sx*l*cos30-Yb*2l+Fy*l+Fx*l*1,721= Sy*sin30+Sx*cos30-2Yb+Fy +1,7321Fx=0 Mx=Sz*cos30-240*0,5774=0 Sz=160 Sy= S*cos *sin60= 277,1287 Sx= S*cos *cos60=160,0004 S= Sz/sin S=357,7715 Mz=0,7746S-2Yb+129,9038 Yb=268,4687 Ya=Sy+Fy-Yb Fy=cos30*F Ya=277,1287+129,9038-268,4687=138,568 My=2Zb+S*sin -240 2Zb=240+160 Zb=200 Za= G-Sz-Zb Za=240-160-200=-120 Xa=Fx+Sx
3. Geomeetriline jada jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3. Funktsiooni: 4. Määramispiirkond x-i väärtuste hulk ehk argumentide hulk, mille korral on võimalik arvutada funktsiooni (y) väärtust. 5. Muutumispiirkond funktsiooni (y-i)väärtuste hulk. 6. Nullkohad nim. neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Xa=f(a)=0 jooniselt x-i väärtused, mille korral graafil puutub või lõikab x-telge. 7
KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest
Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini) B 685 (sadula kinnitusest tagumiste telgede keskpunktini) Auto esimese telje koormus 4875 kg Auto tagumise telje koormus 3980 kg Haagise teljekoormus 1265 kg
Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on tarvilikud ja piisavad, osutuvad deformeerunud keha puhul tarvilikuks aga mitte piisavaks. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis
tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil. · Füüsikalised nähtused võnkumise ja laine teema juures on: võnkumine, liikumine. · Vt TV lk 20 ül 10. · Graafiku koostamine: tv lk 21 ül 11,ül 12; tv lk 12-13 uurimus; lk 11 ; õ lk 166 · Graafikul y-telg sõltub x-teljest. · Võnkeperiood sõltub pendli pikkusest ja võnkeperiood sõltub koormise raskusest. · Graafiku telgede otsades peavad olema nooled. Telgedele märgitakse juurde tähis ja ühik: 1) Kui moodustada graafik võnkeperioodi sõltuvuse uurimiseks l pendli pikkusest, siis x-telg on pendli pikkus m ja y-telg on T võnkeperiood s 2) Kui moodustada graafik võnkeperioodi sõltuvuse uurimiseks m pendli raskusest, siis x-telg on pendli raskus kg ja y-telg on T
Vektori AB projektsioon teljel x nim telje lõigu a1b1 pikkust, mille alguseks on vektori alguspunkt projektsioon teljel ja lõpppunkt.... Projektsioon on võetus positiivne kui lõigu suund õhtib telje suunaga, a1b1=positiivne, aga d1c1=negatiivne (suund on vastupidine telje suunaga). Projektsiooni tähistatakse PrxAB= a1b1. Teoreem vektorile projektsiooni kohta- vektori projektsioonid paralleelsete ja ühesuunalistele telgedele on võrdsed. xy, PrxAB=PryAB, a1b1= a2b2. tõestuseks lõikame neid telgi kahe paralleelse tasapinnaga. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritava vektori suuruse ja vektori ning telje vahelise nurga koosinuse korrutisega. PrxAB=Abcos, a1b1= a2b2, PryAB=PrxAB => /AB/cos. Mitme vektori geomeetriline summa projektsioon teljele on võrdne komponent vektorite projektsioonide summaga samal teljel. Vektori komponendid ja vektori projektsioonid koordinaatteljestikus: 1
Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos Võrreldes vurri pöörlemiskiirusega Ω on nurkkiiruse ω4 suurus tühine ja tema mõju ei arvestata. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri y teljele võrdub: 3 1 sin . Asendades
piisavad osutuvad deformeeritava keha puhul tarvilikeks kuid mittepiisavateks, sest deformeeruva keha puhul toimub liikumine ja jäiga keha puhul on tasakaal. 2. Jõudude liitmise ja komponentideks lahutamise aksioom: Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus selle koordinaatteljestiku telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime koordinaatteljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõu vektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedele. 3. Jõusidemete ja nende süsteemide aksioom: jäika keha nimetatakse vabaks, kui seda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Kehadele mõjuvad sidemed kitsendavad nende kehade liikumisvabadust ning muudavad nende liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõudude mõjul sidemete puudumise korral. Nii võime lugeda, et
)[4] Kiirusindeks veoauto, bussi ja nende haagise rehvi puhul väljendab kiirust, millel rehv on võimeline kandma koormusindeksile vastavat massi(Määrus nr42; Kood 506.)[4] 4.2. HAAGISE REHVID Rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 (vastab ühe rehvi maksimum kandevõimele 4500kg), kiirusindeks-K(vastab piirkiirusele 110km/h) 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=qxV Leian veetava vajava kruusa kogukaalu: m = 150 x 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3x3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu:
on paralleelsed.Jõupaaril puudub resultant. Jõupaari oluliseks omaduseks on see,et jõupaaril puudub projektsioon telgedel ja jõupaari moment mõjutasandi meelevaldse punkti suhtes on konstantne suurus ja võrdub jõupaari momendiga.Jõupaari momendi väärtus on m=+-Fd Jõupaarid on ekvivalentsed, kui nad põhjustavad kehale võrdse pöördtoime.Jõupaarid projektsiooni telgedele ei anna,seega saab ühte jõupaari tasakaalustada ainult teise jõupaariga. 4.Kehale rakendatud jõudu võib ilma tema mõju keha tasakaaluolukorrale muutmata nihutada paralleelselt iseendaga keha meelevaldsesse punkti, kui samal ajal lisada kehale jõupaar, mille moment võrdub jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.Jõu paralleellükkel tuleb jõule F liita jõupaarm=FxdSamasuunalistel paraleeljõudude resultandi moodul on liidetavate jõududega samasuunaline, võrdub nende
aastal. Maalil on kujutatud Krimmi ürgset mägimaastikku. Teose esiplaanil on varju jääva kalda rahnul paiknev kulliline. Valguse langemine teose keskel olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud õhuperspektiiviga. Varjude ja valguse langemine tekitavad sooja ja külma kontrasti. Mul on tunne, et kompositsioon on üles ehitatud horisontaalsetele telgedele. Maal on äärmiselt detailne ja peene koloriidiga ning jätab süngelt romantillise ilme. Algselt ei teadnud ma kunstnikust mitte midagi, aga nüüd olles tema elust ja loomingust rohkem lugenud, jättis ta mulle päris sügava mulje. Viljandimaal talupoja perekonnas sündinud Köler nägi palju vaeva ja käis välismaal õppimas, et oma oskusi täiendada ning tõusis lõpuks kõrgele tasemele. Kogu tuntusega ei unustanud ta siiski kodumaad ja tundis muret Eesti talurahva olukorra pärast.
suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne absoluutväärtusega kaarepikkuse s tuletisest aja t järgi. v=ds/dt · Defineerida täpselt punkti liikumise kiirendus. Kirjutada ka valem. Punkti kiirendus on võrdeline kiiruse muutumise kiirusega ajaühikus. a=dv/dt · Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Millised on kiirenduse projektsioonid nii Descartes'i koordinaattelgedele kui loomuliku teljestiku telgedele? Projektsioonideks Descartes'i ristkoordinaadistiku projektsioonideks on vastavate telgede projektsioonide teised tuletised aja järgi. · Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev? Jah, keha sirgjoonelisel liikumisel. · Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes'i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides?
vahel. 4.Miks on grafiit pehme? Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus? Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 10
uspunktiga 0, trendijoone võrrand, R2 võrrand ja telgede tiitlid. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. ith Straight Lines and Markers. ne-More Trendline Options. Avanevas aknas märgista Display R-squared value on Chart, s-Axis Titles-Primary Horizontal, Primary Vertical. Ω saad kopeerida pealkirjaväljalt. itlid ja too välja maksimumpunkt. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. ith Smooth Lines and Markers. rimary Horizontal, Primary Vertical. Sisesta telgedele pealkirjad. Teksti suuna muutmiseks Size&Properties ning vali Text direction valikust Horizontal. Alindeksi sisestamiseks klõpsa ipt. Elements-Legend-Right. hpad ja valides Format Axis. Muuda Major Unit 10. Muuda analoogselt horisontaaltelje s-Axis Titles-Primary Horizontal, Primary Vertical. Ω saad kopeerida pealkirjaväljalt. itlid ja too välja maksimumpunkt. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. ith Smooth Lines and Markers. rimary Horizontal, Primary Vertical
Telgede eristamiseks nimetatakse ühte neist abstsissteljeks ehk x- teljeks, teist aga ordinaatteljeks ehk y-teljeks. Ristkoordinaadistik tasandil: · Kaks ristuvat suunaga arvsirget · Alguspunktid ühtivad · Ühikud on võrdsed Punkti ristkoordinaadid sirgel ja tasandil: · Sirgel: A (x = |OA|, kui A asub pos osal; x = -|OA|, kui A asub neg. osal.) · Tasandil (punkti kordinaatide saamiseks võtame ristprojektsioonid vastavatele telgedele): M Mx, My; Mx(x), My(y) M(x;y) 11. Polaarkoordinaadistik tasandil. Punkti polaar- ja ristkoordinaatide vahelised seosed. Polaarkoordinaadistik tasandil: · Suunaga arvtelg e. polaartelg. · Alguspunkt · Ühiku pikkus · Polaarraadius r = |OM| · Polaarnurk , nurk OM ja polaartelje pos. suuna vahel. M(r;). Punkti polaarkoordinaatide ja ristkoordinaatide vahelised seosed: · x = rcos; y = rsin.
4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus?Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimelinejuhtima elektrivoolu. 10
2) jõu F suunakoosinused on Fx Fy Fz cos = ; cos = ; cos = (3.3) F F F Valemid (3.2) ja (3.3) määravad punktile mõjuva jõu täielikult, nii suuruselt kui ka suunalt. Mõnikord on aga kasulikum põhiseaduse vektorvõrrandi (2.1) projekteerida mitte Descartes'i telgedele, vaid hoopis loomulikele telgedele t, n ja b. Seda nn loomulikku teljestikku oleme vaadelnud juba kinemaatika osas. Siin t-telg on puutujatelg, n-telg on peanormaaltelg ja b-telg on binormaaltelg. Vektorvõrrandi (2.1) projekteerimisel loomulikele telgedele t, n, b saame: N N N mat = F t ; man = F n ; mab = F b (3.4A)
* Kiiruse tähis on v, teepikkuse tähis s ja aja tähis t. v=s/t * Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus ei muutu. * Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik. ( s/m = teepikkus / meeter | t/s = aeg / sekund ) - Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Jõud: * Gravitatsiooniline vastastikmõju ehk gravitatsioon on kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. * Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
Punkti ristkoordinaadid sirgel ja tasandil. Koordinaatsüsteemi sirgel määravad: 1) Suunaga arvsirge 2) Alguspunkt (liikumise algus; O) 3) Pikkusühik. Ristkoordinaadistik tasandil: 1) Kaks ristuvat suunaga arvsirget 2) Alguspunktid ühtivad 3) Ühikud on vôrdsed. Punkti ristkoordinaadid sirgel ja tasandil: 1) Sirgel: A(x = |OA|, kui A asub pos. osal; x = -|OA|, kui A asub neg. osal.) 2) Tasandil (punkti koordinaatide saamiseks vôtame ristprojektsioonid vastavatele telgedele): M Mx, My; Mx(x), My(y) => M(x;y). 10. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Kahe punkti vahelise kauguse avaldis. Lôigu keskkpunkti koordinaadid lôigu otspunktide vastavate koordinaatide aritmeetilised keskmised. C(c1;c2;c3) cI = (ai+bi) / 2, kus i = 1,2,3. a alguspunkti koord., b lôpp-punkti koord. Kahe punkti vahelise kauguse avaldis ristkoordinaatides: A(a1;a2;a3); B(b1;b2;b3) |AB| = [(b1-a1)2 + (b2-a2)2 + (b3-a3)2]-1/2 = (3i=1 (bi-ai)2)-1/2. 11. Ristkoordinaadistik ruumis
Mõnikord tehakse seda kahes etapis, algul rühmitatakse juhuslikult valitud koordinaatobjektid, hiljem liigitatakse kõik vastajad sarnasuse alusel koordinaatobjektidele. o Rühmade iseloomustamine nii tüüpimoodustavate tunnuste kui sõltumatute muutujate, rühma koosseisu kirjeldavate tunnuste alusel o Rühmitamistulemuste korrastamine ja tõlgendamine rühmade paigutamine seletavatele (kontseptuaalsetele) telgedele, rühmade järjekorra muutmine, väikestest halvastitõlgendatavatest (metsikutest) rühmadest loobumine jne. Seda võib nimetada ka üleminekuks rühmade tasandilt tüüpide tasandile o Tüübi numbri omistamine vastajale uue tunnusena, tüüpikuulumise seostamine teiste tüüpidega, indeksitega, tähenduslike üksiktunnustega
8. Mida tähendab mõiste „kasvik“? 9. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 10. Ressursside käsitlemisel puutume kokku kahte liiki (aineliste ja väärtuseliste) fondidega tulenevalt ressursside esinemise vormidest. Tooge näiteid, millised ressursid põllumajandusettevõtte puhul kuuluvad:1)ainelistesse, 2)väärtuselistesse fondidesse. 11. Amortisatsiooni olemus ja leidmiseks vajalikud suurused on. 12. Teha joonised (telgedele nimetused), mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist lühiajas 1)kogukuluna, 2)ühikkuluna 13. Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte. 14. Tooge näiteid põllumajandustoodangu kohta taime-ja loomakasvatusest tulenevalt toodangu väärtusest ja tootmiseesmärgist. 15. Kulude liigitus: a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast b) tootmisprotsessist osavõtu e funktsionaalse põhimõtte alusel
Kooldumistasapind on tasapind, millel on kõveraga kõrgeim puutumise järk. 106. Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 107. Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid. 108. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. 109. Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. 110. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on? Need on loomuliku teljestiku teljed. 111. Kuidas asetseb punkti kiirendusvektor loomuliku teljestiku koordinaattasapindade suhtes? Kogu kiirendus asub kooldumistasapinnal. 112. Milline telg on alati risti kooldumistasapinnaga? Kooldumise kesktelg. 113. Millise liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga? Ühtlase liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga. 114
Kooldumistasapind on tasapind, millel on kõveraga kõrgeim puutumise järk. 106. Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 107. Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid. 108. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. 109. Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. 110. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on? Need on loomuliku teljestiku teljed. 111. Kuidas asetseb punkti kiirendusvektor loomuliku teljestiku koordinaattasapindade suhtes? Kogu kiirendus asub kooldumistasapinnal. 112. Milline telg on alati risti kooldumistasapinnaga? Kooldumise kesktelg. 113. Millise liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga? Ühtlase liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga. 114
Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg
Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg
a = 2 17. Koordinatsiooniarv HTP struktuuris? KA=12 18. Ekvivalentne aatomite arv HTP? =6 19. Pakkefaktori väärtus HTP rakus? PF=0.74 20. Mis on suundade perekonnad? Ekvivalentsed suunad moodustavad perekonna. 21. Mis on Miller'i indeksid? pöördväärtused lõikudest, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y, z telgedele. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? 1. valime tasapinna, mis ei läbi punkti (0, 0, 0); 2. määrame selle tasapinna lõikumispunktid x, y, z teljega elementaarses kuubis. 3. moodustame pöördarvud neist lõikepunktide väärtustest; 4. leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused. Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. 22
kasutatakse neetimist kas ühelt või teiselt poolt. Neetõmblused jagunevad: tugev,tihetugev ja tiheõmbluseks. Esimest kasutatakse juhul, kui liide peab taluma suuri koormusi. Tugev tihe õmblus sobib juhtudel, kui suurtele koormustele lisandub ermeetilisuse karanteerimine vajadus. Tihe õmblus leiab kasutamist vedelike ja gaasi reservuaaride juures. Võllid ja teljed Masinate ja mehhanismide pöörlevad osad asetatakse telgedele või võllidele. Võllid on ettenähtud pöördmomendi ülekandmiseks ja detailide kinnitamiseks. Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks. Tappide alused on laagrid
8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3.seib 4.fiksaator seib 5.reguleermutter tiftiga 6.laager Roolivõimendiga roolimehhanism. 1. roolivõimendi kere 2
Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses
at = dt v2 an = ab = 0 118. Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. dv at = dt vt = s (t ) v2 vn = 0 an = vb = 0 ab = 0 119. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on? Need on loomulikud teljed. dv at = dt v2 an = ab = 0 120. Kuidas asetseb punkti kiirendusvektor loomuliku teljestiku koordinaattasapindade suhtes? Kiirendusvektor asetseb t-n tasandil. 121. Milline telg on alati risti kooldumistasapinnaga? Kooldumistasapinnaga on alati risti b-telg ehk binormaaltelg.
- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. 2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. 3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.
26. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 7 27. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs! 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne 9 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid
2 asendada x 0 ,v ja a teada olevate numbritega. 15. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on sirgjoon ja mille korral kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. 16. Keha kiirendus näitab kui palju ajaühikus keha kiirus muutub (suureneb- kiireneval liikumisel või väheneb- aeglustusval liikumisel). 17. Kui a = - 0,3 m/s², siis kahaneb kiirus igas sekundis 0,3m/s võrra. 18.Nihkevektori projektsiooniks telgedele nimetatakse vektori lõpp- ja alguspunkti koordinaatide vahet. (Δx= x-x 0 , Δy= y-y 0 ) 19. Vaba langemine on nähtus, kus keha langeb vaid Maa külgetõmbe tõttu ja jäetakse m arvetsmata õhu takistus. Vaba langemise kiirendus maapinna lähedal on g=9,8 2 ( s m 10 2 ) s 20
ripploodi. (instrument tsentreeritakse jaama punkti kohale ja tavaliselt täpsusegat +-1 ..2 cm ja seda tehakse ripploodi abil.Täpsemate instrumentide puhul nõutakse ka täpsemat tsentreerimist, paljudel instrumendi mudelitel on olemas optiline tsentriit) horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele 30. Teodoliidi kontroll ja justeerimine 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed Kui pikksilma pöörlemistelg ja viseerimistelg pole täisnurga all, siis mõõtmistulemustes esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti
Võetakse lugem (3). · Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)= RP · Tulemeid RV ja RP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: RV - RP < 2'. · Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V'V' horisontaalringi pöörlemistelg;
Võetakse lugem (3). Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)=βRP Tulemeid βRV ja βRP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: βRV - βRP < 2’. Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V’V’ – horisontaalringi pöörlemistelg;
Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Sisejõudusid mingi tarindit läbiva pinna ulatuse määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab sisejõud leida tasakaalutingimustest. (osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga) Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu: F = 0; M = 0 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve-
Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? *VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (KK||LL) ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne
aetakse 3 tõstekruvi abil keskpunkti. 3) viseerimine- horisontaalnurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. vasakpoolne nurk = eesmine punkt- tagumine punkt Parempoolne nurk= tagumine- eesmine Mõõta tuleb vähemalt 2 korda. Skeem: Tagumine punkt-> eesmine punkt -> eesmine punkt -> tagumine punkt Horisontaalnurk on maastikunurga projektsioon nivoopinnal või sellega paralleelsel pinnal. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele Teodoliidi teljed: VV- vertikaalne põhitelg ja alidaadi pööramistelg LL- silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH- pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) KK- pikksilma viseerimistelg (kollimatsioonitasand) V'V' horisontaallimbi pööramistelg Teodoliidi niitristi moodustavad järgmised niidid: vv- vertikaalniit hh- horisontaalniit kk-kaugusmõõteniidid Nõuded telgedele:
Igasuguse mõõteseadme väljundsignaal on mingisuguses sõltuvuses sisendsignaalist (mõõdetavast suurusest). See sõltuvus kujutab üldjuhul endast mingit funktsiooni. Igasugused mõõteseadme vead on reaalse muundamise funktsiooni kõrvalekalded tõestest väärtustest [2, 5]. Joonisel 1.22 esitatud mõõteseadme tunnusjoonte erinevused mõõdetuna x- või y- telgede suunas x = xreaalne - xteoreetiline ja y = yreaalne - yteoreetiline on nn absoluutsed vead, mille väärtusi väljendatakse telgedele vastavates ühikutes. Absoluutse vea põhjal ei saa teha järeldusi mõõtmise üldise täpsuse kohta, kuna viga x = 1 °C on piisavalt väike x = 1000 °C juures, kuid liiga suur, kui mõõdetava 2 suuruse maksimaalne muutus on 10 °C. Seetõttu kasutatakse suhtelise vea mõistet x = x/x ja y = y/y, mille väärtust väljendatakse protsentides. Kuid selle
pöörlemise nurkkiirusega. Poolusel asuva vaatleja jaoks pöörleb aga ainult meridiaanitasand, samuti Maa pöörlemise nurkkiirusega. Vahepealsetel laiustel asuva vaatleja jaoks pöörleb nii meridiaani kui tõelise horisondi tasand. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos Võrreldes vurri pöörlemiskiirusega Ω on nurkkiiruse ω4 suurus tühine ja tema mõju ei arvestata. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω1 projektsioon vurri y teljele võrdub: 3 1 sin . Asendades Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi varem 3 m cos sin
a - rõngaspaari geomeetria, b- jõudude jaotus liites, c- kahe hammasratta kinnitusvariant mitme kruviga pingutades. 14.Tugi- ja kandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve) Teljed,võllid,tapid,laagrid,juhikud,korpused,kered,kronsteinid,toed. Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle (või nende osi) pöördemomendi edasiandmiseks sidestada. Võllid ja teljed: Teljed on pöörlevate detailide kandjad(nt.lapsevankri rattatelg,vaguni telg), võllid on lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud
annaabi.ee 
